18
Joseph Smithi esimene palve
Väärikalt
1. Oh, mis kaunis oli hommik,
päike saatis oma kiiri.
Mesilased sumisesid,
linnud laulsid taevalael.
Siis kui metsalagendikul
Joseph otsis Jumalat.
Siis kui metsalagendikul
Joseph otsis Jumalat.
2. Esmapalves alandlikult
Joseph maha põlvitas.
Patu võimusesse kistud,
meeleheites sügavas,
püsis kartmatuna lootes,
Isa teda avitab.
Püsis kartmatuna lootes,
Isa teda avitab.
3. Äkki valgussammas laskus,
säravam keskpäeva päiksest.
Kiirguses ta peale langes,
hiilgusega ümbritses.
Hetkel sel kaks kuju ilmus,
üks neist Isa, teine Poeg.
Hetkel sel kaks kuju ilmus,
üks neist Isa, teine Poeg.
4. „Siin mu Poeg, mu armastatud,
kuula Teda!“ Oh, mis rõõm!
Vastus palvele nii saadud
Josephile Issandalt.
Vaimustus ta põue täitis:
elav Jumal tema ees!
Vaimustus ta põue täitis:
elav Jumal tema ees!
Sõnad: George Manwaring, 1854–1889
Viis: Sylvanus Billings Pond, 1792–1871; kohandanud A. C. Smyth, 1840–1909