Kord kostis jõulukella hääl

Mõtlikult

1. Kord kostis jõulukella hääl
ja tuttav viis tõi tuju hää
ja laulusalm meil kuulutas:
au Jumalal ja rahu maal.

2. Nii kõlas armas lauluviis
ja kaugele mu mõtted viis.
Päev möödus kellahelinal,
au Jumalal ja rahu maal.

3. Ja ahastus mind haaras siis,
ei ole maa peal rahu siin.
Sest paljud vihas pilkavad,
au Jumalal ja rahu maal.

4. Veel valjemalt siis kellad lõid,
ei Jumal meid ju jätta või.
Küll kurjus kaob ja võidab hea,
au Jumalal ja rahu maal.

5. Nii laulusalm ja kellahääl
jäid kestma, kuni koitis päev.
Et kuuleks kõik ja lootust saaks,
au Jumalal ja rahu maal.

Sõnad: Henry Wadsworth Longfellow, 1807–1882

Viis: John Baptiste Calkin, 1827–1905