1. Vaiki, mu hing, on Issand lähedal.
Su kannatustes üksi sa ei jää.
Kõik mure, vaev sa Tema hooleks anna,
ka tormides Ta seisab kindlana.
Vaiki, mu hing, su Sõber taevane
sind juhib teel ka läbi okaste.
2. Vaiki, mu hing, ja Jumalasse usu,
kes teab, mis olnud ja mis tulla võib.
Et sinu usku miski eal ei rusuks,
kõik mõistmatu nüüd valgusesse saab.
Vaiki, mu hing, veel tunneb Käskijat
nii lainehari kui ka tormipilv.
3. Vaiki, mu hing, on lähedal see aeg,
kui koos me Tema riigis elame.
Kõik mure, lein ja hirmud möödunud,
kui rõõmu täius täidab südame.
Vaiki, mu hing, ja pühi silmist pisar,
kõik õnnes, rõõmus lõpuks kohtume.
Sõnad: Katharina von Schlegel, sünd 1697; inglise keelde tõlkinud Jane Borthwick, 1813–1897
Viis: Jean Sibelius, 1865–1957. © 1900 Breitkopf & Härtel. Seade koopiaõigus (1933) kuulub Presbüteri Kristliku Hariduse Nõukogule; uuendatud 1961. a; pärineb kogumikust „The Hymnal“. Kasutatakse The Westminister John Knox Press, Philadelphia, PA loal. Koopiate tegemine ilma koopiaõiguse omaniku kirjaliku loata on keelatud.