Heebrealastele 2–4

Päästja saab meid raskel ajal aidata

Kas Sa oled kunagi mõelnud, kas keegi teine tõesti mõistab seda, mida Sa elus läbi elad? Kirjas heebrealastele õpetatakse, et Jeesus Kristus laskus oma taevaselt troonilt alla, et elada sureliku inimesena maa peal ja teha meie eest lõputut lepitust. Seetõttu tunneb Ta meid täielikult ja teab suurepäraselt, kuidas meid aidata. See tund võib suurendada Sinu kindlustunnet, et Jeesus Kristus saab Sind raskel ajal aidata.

Päästja mõistab

Lugege, laulge või kuulake kirikulaulu „Kust leian lohutust?“ (Kiriku lauluraamat, nr 77).

Võiksite ka vaadata videot: „Where Can I Turn for Peace?“ (4:03), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org.

• Kuidas selgitaksid oma sõnadega selle laulu sõnumit?

Kirjuta oma pühakirjapäevikusse millestki, mille puhul oma elus tõesti abi vajad.

Oma kirjas heebrealastele õpetas Paulus pühadele Jeesusest Kristusest ja sellest, kuidas Ta võib anda neile jõudu olukordades, millega nad silmitsi seisavad (vt Heebrealastele 4:16). Uurides leia, kuidas Jeesus Kristus Sind aidata saab.

Koosta oma pühakirjapäevikusse järgmisega sarnane tabel.

Miks on Jeesus Kristus võimeline mind mõistma?	Milliseid õnnistusi saab Jeesus Kristus mulle anda, kuna Ta mind mõistab?

Loe läbi salmid Heebrealastele 2:9–10, 13–18 ja 4:12–16 ning otsi vastuseid tabelis esitatud küsimustele. Kirjuta vastused vastavate pealkirjade alla. Pane tähele, et salmid Heebrealastele 2:9 ja 16 viitavad sellele, et Jeesus Kristus laskus alla oma taevaselt troonilt, et elada sureliku inimesena maa peal.

1. Vasta pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele.

• Mida õppisid Jeesuse Kristuse kohta, mis võiks Sinu arvates Sind või teisi aidata?

• Miks võib olla lohutav teadmine, et Jeesus Kristus on „südame meelsuse ja mõtete hindaja“ ( Heebrealastele 4:12)?

• Kuidas mõistad väljendit: „ta [võib] aidata neid, keda kiusatakse“ ( Heebrealastele 2:18)? Pane tähele, et sõna, mis on tõlgitud kui „kiusatakse“, võiks tõlkida ka kui „proovile pannakse“. Sõna aitama võib tõlgendada ka kellelegi appi tõttamisena.

Üks tõde, mille võib-olla avastasid, on see, et kuna Jeesus Kristus kannatas ja Teda kõiges kiusati, mõistab Ta meid ja suudab meid rasketel aegadel aidata. Seda tõde õpetas ka prohvet Alma Mormoni Raamatus. Võiksid leida vastastikused viited kuldõpetuse pühakirjakohast Alma 7:11–13 ja salmist Heebrealastele 2:18 .

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas paremini mõista Päästja võimet Sind mõista ja aidata. Soovi korral vaadake veebilehel ChurchofJesusChrist.org olevast videost „Jaksake vaevata kanda oma koormaid“ (16:23) lõiku 12:15–13:21 või lugege alljärgnevat avaldust.

Läki siis julgusega armuaujärje ette

Loe läbi salm Heebrealastele 4:16 ja leia, mida Paulus kutsub meid üles tegema, et me saaks vajalikku abi. Võiksid leitu ära märkida.

Mõned näited sellest, kuidas me võime armuaujärjele läheneda, leiad videost „Reach Up to Him in Faith“ (3:54), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org.

2. Vasta oma pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele.

• Mida tähendab Sinu arvates „tulla julgusega armuaujärje ette“?

• Milles peaksime Jumala poole pöördudes kindlad olema?

• Kuidas võiks välja näha „julgusega armuaujärje ette tulemine“?

Valikuline: kas soovid rohkem teada saada?

Mis on Jeesuse Kristuse alandumine?

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Päästja eeskuju alandlikkusest ja ohverdusest kogu inimkonna eest on ajaloo kõige märkimisväärsem sündmus. Päästja kui Jumaluse liige oli nõus tulema maa peale väikese imikuna ja alustama eksistentsi, mis hõlmas Tema vendade ja õdede õpetamist ja tervendamist ning lõpuks Ketsemanis ja ristil kirjeldamatu valu kannatamist, et täiustada Tema lepitust. Seda Kristuse armastuse ja alandlikkuse tegu teatakse kui Tema alandumist. Ta tegi seda iga mehe ja naise eest, kelle Jumal on loonud või loob.“

(Quentin L. Cook. Igavene igapäev. – 2017. a sügisene üldkonverents)

Heebrealastele 4:15. Kas Jeesus oli tõesti „kiusatud otsekui meie“?

President Howard W. Hunter (1907–1995) õpetas järgmist:

„On tähtis meeles pidada, et Jeesus oli võimeline patustama, et Ta oleks võinud järele anda, et elu- ja päästmisplaan oleks võinud luhtuda, kuid Ta jäi ustavaks. Kui Ta ei oleks saanud Saatana kiusatustele järele anda, ei oleks see olnud tõeline proovilepanek ega selle tulemuseks ehtne võit. Kui Temalt oleks võetud võimalus patustada, oleks Ta ilma jäänud ka valikuvabadusest. Kuid oli ju Tema see, kes oli tulnud, et inimeste valikuvabadust kaitsta ja alles hoida. Võimalus soovi korral patustada pidi alles jääma. Nii nagu kirjutas Paulus: „Ja ehk ta oligi Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas“ ( Heebrealastele 5:8); ja Ta oli „kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta“ ( Heebrealastele 4:15). Ta oli täiuslik ja patuta mitte sellepärast, et Ta pidi selline olema, vaid kuna Ta selgelt ja kindlameelselt selline olla tahtis.“

(Howard W. Hunter. The Temptations of Christ. − Ensign, nov 1976, lk 19)

Heebrealastele 4:16. Milles seisneb „armuaujärje“ tähtsus?

„Paljudes vanades kultuurides tähendas kuninga troonile kutsumata lähenemine oma elu ohtu seadmist, kuid kuninga kutsel võis läheneda ja rääkida kindlalt. „Julgelt“ Jumala poole pöörduda tähendab usaldust, et Jumal tahab, et me läheneme Tema troonile ja et me saame Tema abi“ (New Testament Student Manual [2018], lk 477).

Viidates Jumala poolt meile pakutavale armule, õpetas vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Jumalale meeldib Jumalaks olemine kõige rohkem just selle põnevuse tõttu, mis kaasneb halastamisega, eriti nende suhtes, kes seda ei oota ja kes sageli tunnevad, et seda ei vääri.“

(Jeffrey R. Holland. Töötegijad viinamäel. – 2012. a kevadine üldkonverents)