2. korintlastele 13

„Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus“

Jumala kuningriigi juhid on sageli olnud kriitika sihtmärgid. Uue Testamendi aegadel olid mõned Kiriku liikmed Korintosest muutunud Pauluse suhtes kriitiliseks. Ta vastas sellega, et palus neil uurida nende enda sidet Kristusega. See tund aitab Sul uurides oma ustavust Issandale saada jagu kiusatusest kritiseerida teisi, sealhulgas Kiriku juhte.

Innustage igapäevast pühakirjade uurimist. Innustage igapäevast pühakirjade uurimist, andes õpilastele tunnis regulaarselt võimalusi rääkida, mida nad on pühakirjade isikliku uurimise ajal õppinud ja tundnud.

Õpilase ettevalmistus: paluge õpilastel määratleda, mille poolest erinevad ausad küsimused või mured millegi kohta, mida Kiriku juht on õpetanud või öelnud, selle inimese kritiseerimisest.

Võimalikud õpitegevused

Ausad küsimused või kritiseerimine?

Arutlege kogu klassiga järgmiste küsimuste üle. Kui kasutati õpilaste ettevalmistust, võite paluda õpilastel oma mõtteid jagada.

• Millised on mõned näited sellest, kuidas inimesed võivad tänapäeval olla Kiriku juhtide suhtes kriitilised?

• Mille poolest erinevad ausad küsimused või mured millegi kohta, mida Kiriku juht on õpetanud või öelnud, selle inimese kritiseerimisest?

Aidake õpilastel seda vahet mõista. Abiks võib olla järgmine.

Üldjuhul tähendab kellegi kritiseerimine tema hukkamõistmist, osutades tema eksimustele või vigadele. Pühakirjad võivad kriitikale viidata kui tagarääkimisele või kellegi vastu nurisemisele.

Teiste vigu ja nõrkusi on võimalik märgata ka ilma kriitiline olemata. Me oleme kriitilised, kui räägime või kirjutame teistest hukkamõistval või negatiivsel viisil.

• Miks on tähtis saada jagu kiusatusest teisi, sealhulgas Kiriku juhte kritiseerida?

Uuri peatükki 2. korintlastele 13 ja leia, kuidas vältida kriitilisust – eriti nende suhtes, keda Issand on kutsunud oma Kirikut juhtima.

Kriitika, tagarääkimine ja nurisemine

Näib, et mõned Korintose pühad olid Pauluse suhtes avalikult kriitilised (vt 2. korintlastele 10:10 ; 12:10–15). Salmides 2. korintlastele 13:1–2 kutsus Paulus neid tugevaid sõnu kasutades meeleparandusele.

Loe kirjakohta 2. korintlastele 13:3 ja leia, mille kohta püüdsid mõned Kiriku liikmed Korintosest Pauluselt tõestust saada. Nende inimeste nõue näha tõestust selle kohta, et Paulus tõepoolest kõneles Kristuse nimel, võib olla lisatõend sellest, et nad teda avalikult kritiseerisid. Loe läbi Esimese Presidentkonna liikme, Henry B. Eyringi järgmine avaldus ja leia, kuidas juhtide kritiseerimine võib meid mõjutada.

„President George Q. Cannon andis hoiatuse, mille ma teile omapoolse hoiatusena edasi annan. Ma usun, et tal oli õigus, kui ütles: „Ükski inimene .. ei või rääkida kurja Issanda võitutest ja leida vigu Jumala volituses maa peal ilma, et tema peale langeks Jumala meelepaha. Püha Vaim eemaldub sellise inimese juurest ja ta satub pimedusse. Seoses sellega, kas te ei mõista, kui tähtis on, et oleksime ettevaatlikud?“

(Henry B. Eyring. Toetava usu vägi. – 2019. a kevadine üldkonverents)

Mõtle järgmistele pühakirjasalmidele ja kuidas need illustreerivad seda, mis vahet on usu rakendamisel ja kriitiline olemisel:

Johannese 6:60, 66–69 . Võrdle Peetruse vastust Päästja õpetustele paljude teiste jüngrite reaktsioonidega.

4. Moosese 14:2, 6–9; 35–38 . Võrrelge Joosua ja Kaalebi sõnu ja tegusid nende sõnadega, kes panid iisraellasi Moosese ja Issanda vastu nurisema.

1. Nefi 2:12–13, 16, 19–21 . Võrrelge Nefi tegusid Laamani ja Lemueli tegudega.

Peale selle, mida õpilased õpivad kirjakohast 2. korintlastele, võiksid nad uurida ka ühte või mitut neist lugudest. Seejärel võiksid nad rääkida, mida nad said teada Issanda või Tema teenijate kritiseerimise tagajärgede kohta. Tunniks valmistudes võtke veidi aega, et uurida nende lugude konteksti ja olla valmis õpilaste võimalikele küsimustele vastama.

Paluge õpilastel arutleda paaridena või väikestes rühmades järgmiste küsimuste üle.

• Mida õpetab see lugu selle kohta, mis vahet on kritiseerimisel ja usu rakendamisel, ning nende tagajärgede kohta?

• Miks Vaim eemaldub, kui inimesed „räägivad kurja“ või „leiavad süüd“ nendes, kelle Issand on kutsunud oma Kirikut juhtima?

• Nimeta mõned viisid, kuidas saaksime tegutseda usus, kui meil on küsimusi selle kohta, mida Kiriku juht on õpetanud, või kui me ei nõustu millegagi, mida Kiriku juht on õpetanud.

Kritiseerimise vältimine

Loe kirjakohta 2. korintlastele 13:5–6 ja leia Pauluse nõuanne Korintose pühadele, kes kahtlesid, kas Issand räägib tema kaudu. Abiks võib olla teadmine, et kõlbmatu on keegi, kes ei ole vääriline või on proovilepanekul läbi kukkunud.

Lõpeta Pauluse õpetuse põhjal järgmine lause: selle asemel, et Kiriku juhte kritiseerida, peaksime…

Lubage õpilastel kasutada oma sõnastust, et avastada umbes selline tõde:

Selle asemel, et Kiriku juhte kritiseerida, peaksime uurima oma ustavust Issandale.

President Eyring ütles järgmist meie suhtumise kohta nendesse, keda Issand kutsub teenima: Leidke, kuidas kinnitavad tema sõnad Pauluse õpetusi kirjakohas 2. korintlastele 13:3, 5 .

„On vaja usku, et tõdeda, et [Jeesus Kristus] tunneb inimesi, keda Ta kutsub, täiuslikult, nii nende võimeid kui ka potentsiaali, ega tee seega mingeid vigu oma kutsumistes.

See võib panna mõnda kohalviibijat naeratama või pead raputama – nii neid, kes arvavad, et nende teenimiskutse võis olla ekslik, kui ka neid, kes mõtlesid kellelegi teisele, kes paistab mitte sobivat nende kohale Issanda kuningriigis. Minu nõuanne mõlemale grupile on hoiduda sellisest kohtumõistmisest kuni ajani, mil suudate paemini näha seda, mida näeb Issand. Selle asemel peaksite te hoopis teadma, et teil on võime saada ilmutust, ja kartmatult selle ajel tegutseda.“

(Henry B. Eyring. Issand juhib oma Kirikut. – 2017. a sügisene üldkonverents)

• Kuidas võiks president Eyringi nõuandest meile abi olla, kui meil on kiusatus Issanda valitud juhtide üle kohut mõista või neid kritiseerida?

• Kuidas aitab uurimine, kui ustavad oleme ise Jeesusele Kristusele, meil mitte rääkida teistest halba ega mõista nende üle kohut?

Jälgige ennast

Kui meiega templisoovituse saamiseks vesteldakse, siis küsitakse meilt, kas me toetame Kiriku juhte. President Eyring pakkus välja mõned küsimused, mis võivad aidata meil valmistuda sellele küsimusele vastamiseks. Otsi nende küsimuste üle mõeldes inspiratsiooni Pühalt Vaimult.

Võite kuvada järgmise tunnistuse ja paluda õpilastel mõelda vastustele või kirjutada need pühakirjapäevikusse.

„Teilt on ehk küsitud, või küsitakse, kas toetate oma piiskoppi, vaiajuhatajat, üldjuhte ja Kiriku ametikandjaid. ..

Võite valmistuda, esitades endale järgnevaid küsimusi:

1. Kas ma olen mõelnud või rääkinud nende inimeste inimlikest nõrkustest, keda olen lubanud toetada?

2. Kas olen püüdnud leida tõestust, et Issand neid juhib?

3. Kas olen kohusetundlikult ja truult nende juhatust järginud?

4. Kas olen rääkinud tõestusest, mida näen selle kohta, et nad on Jumala teenijad?

5. Kas palvetan nende eest regulaarselt, nimeliselt ja armastavalt?

Need küsimused tekitavad enamikus meist mõningast kohmetust ja vajadust meeleparanduse järele.“

(Henry B. Eyring. Toetava usu vägi. – 2019. a kevadine üldkonverents)

Kui need küsimused „tekitavad mõningast kohmetust“, siis palveta ja kirjuta, mida Sa saad teha, et meelt parandada ja muutuda.

Tunnista Päästjast, Tema väljavalitud juhtidest ja vaimsest turvalisusest, mis tuleb pigem enda läbikatsumisest kui teiste kritiseerimisest.

Kommentaarid ja taustteave

Milline on oht, kui olla kriitiline nende suhtes, keda Issand on kutsunud?

Prohvet Joseph Smith (1805–1844) õpetas:

„Kui keegi hakkab Kiriku üle nurisema ja teisi hukka mõistma, öeldes, et nood on teelt kõrvale kaldunud, aga tema ise on õigemeelne, siis võite kindel olla, et see inimene on usust taganemise peateel ja kui ta ei paranda meelt, taganeb ta usust. See on sama kindel kui see, et Jumal elab.“

(Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 318)

Kas küsimuste tekkimine on normaalne?

President Dieter F. Uchtdorf õpetas Esimeses Presidentkonnas teenimise ajal:

„Kas on normaalne, kui tekivad küsimused Kiriku ja selle õpetuse kohta? Mu kallid noored sõbrad! Me oleme küsimusi esitavad inimesed .. sest me teame, et uurimine viib tõeni. ..

Mõned võivad tunda piinlikkust või et nad pole väärilised, kuna neil on seoses evangeeliumiga uurivaid küsimusi, kuid nad ei peaks selliseid tundeid tundma. Küsimuste esitamine pole nõrkuse märk. See on märk arengust. ..

Ärge kartke, esitage küsimusi. Olge uudishimulikud, kuid ärge kahelge! Pidage alati tugevalt kinni usust ja valgusest, mida olete juba saanud. Sest me näeme surelikkuses ebatäiuslikult. Mitte kõik ei saa praegu olla arusaadav.“

(Dieter F. Uchtdorf, „The Reflection in the Water“ [Kiriku haridussüsteemi pühalik koosolek noortele täiskasvanutele, 1. nov 2009], broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)

Kas prohvetid on laitmatud?

Sheri Dew, endine nõuandja Abiühingu üldjuhatuses, on öelnud:

„Mõned inimesed takerduvad küsimusse: aga kas prohvetid, nägijad ja ilmutajad on eksimatud? See on vale küsimus. Parem küsimus on selline: kes täpselt on prohvetid? Need on ametisse pühitsetud preesterluse võtmete hoidjad, kes volitavad Issanda väe levitamist üle kogu maa. Nad ei pruugi olla täiuslikud. Kuid nad on kõige täiuslikumalt inspireeritud juhid maa peal ja nende ainus motiiv on täiuslikult puhas – aidata meil leida tagasitee koju, suunates meid Jeesuse Kristuse poole.

(Sheri Dew, „Prophets“ [BYU–Pathway Worldwide devotional, 13. juuli 2021], lk 2, byupathway.org/speeches)

Täiendav õpitegevus

2. korintlastele 13:5 . „Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus“

Soovi korral kasutage seda tunnis pealkirja all „Kriitika vältimine“.

Nii Ezra Booth kui ka Edward Partridge kuulusid nende vanemate hulka, kes rändasid 1831. aasta suvel koos prohvet Joseph Smithiga Missouri osariiki. Paluge õpilastel lugeda Matthew C. Godfrey artiklit „Facing Disappointment—We Always Have a Choice“, mille leiate aadressilt ChurchofJesusChrist.org. Paluge õpilastel võrrelda Esra ja Edwardi reaktsioone, kui nad pettumusega silmitsi seisid.

Aidake õpilastel leida, kuidas Edward ennast uuris, leidis ruumi arenemiseks ja parandas meelt, samal ajal kui Esra jätkas prohveti kritiseerimist ja kaotas oma usu.