6. peatükk

Püüa kujundada endas Kristuse-sarnaseid omadusi

Mõtiskle järgneva üle

• Kuidas aitab Kristuse-sarnaste omaduste kujundamine mul misjonärina oma eesmärki täita?

• Kuidas mul on võimalik Kristuse-sarnaseid omadusi nii kujundada püüda kui ka endale saada?

• Millisele omadusele või omadustele peaksin ma praegu tähelepanu pöörama?

Sissejuhatus

Jeesus jalutas oma sureliku teenimistöö alguses Galilea mere rannal ja hüüdis kahte kalameest, Peetrust ja Andreast. „Järgnege mulle,” ütles Ta, „ja ma teen teist inimesepüüdjad!” (Mt 4:19; vt ka Mk 1:17)

Issand on kutsunud ka sind Tema tööd tegema ja kutsub sind ka endale järgnema. „Missugused mehed te peaksite olema?” küsis Ta. „Tõesti, ma ütlen teile, just nagu mina olen.” (3Ne 27:27)

Osas „Jutlusta minu evangeeliumi” peatükkides pööratakse tähelepanu sellele, mida sa pead misjonärina tegema, nt kuidas õppida, kuidas õpetada ja kuidas eesmärke seada. Kuid tegudega sama oluline on ka see, kes sa oled ja kes sinust on saamas. Selles peatükis keskendutakse just sellele.

Pühakirjades kirjeldatakse kristlikke omadusi, mida sul on oluline kujundada nii misjonärina kui ka elukestvalt. Kristuse-sarnane omadus on Päästja iseloomujoon või Talle iseloomulik tunnus. Selles peatükis kirjeldatakse osa selliseid omadusi. Uuri neid ja nendega seotud pühakirjakohti. Uuri ka teisi pühakirjalõike ja otsi muid Kristuse-sarnaseid omadusi.

Iseseisev õppimine

Uuri Õpetuse ja Lepingute 4. osa. Milliseid omadusi peab Issand misjonäride jaoks tähtsaks? Kuidas nende omaduste kujundamine aitab sul täita misjonärina oma eesmärki?

„Otsida seda Jeesust”

Prohvet Moroni manitses: „Ja nüüd, ma soovitan teil otsida seda Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on kirjutanud.” (Et 12:41) Üks tähtis viis Jeesust otsida on püüda usinasti Tema kohta õppida ja üha enam Tema-sarnaseks saada. Misjon on ideaalne aeg sellele keskenduda.

Kui sa püüad saada üha enam Kristuse-sarnaseks, täidad sa misjonärina paremini oma eesmärki. Sa tunned rõõmu ja rahu ning kasvad vaimselt, kui Ta omadustest kujunevad sinu iseloomuomadused. Lisaks rajad sa aluse, et jätkata Talle järgnemist elukestvalt.

Jumala annid

Kristuse-sarnased omadused on Jumala annid. Kõige hea sarnaselt tulevad ka need annid „Isa Jumala ja samuti Issanda, Jeesuse Kristuse arm[u] ja Püha Vaim[u]” kaudu (Et 12:41).

Keskendu Kristusele, kui sa püüad endas Tema omadusi kujundada (vt ÕL 6:36). Need omadused ei kuulu kontrollnimekirja. Need pole meetodid, mida enesearenguprogrammis arendada. Neid ei saada oma sihikindluse tulemusel. Pigem võid sa need endale saada, kui püüad olla üha pühendunum Jeesuse Kristuse jünger.

Palveta ja palu, et Jumal sind nende omadustega õnnistaks. Tunnista alandlikult oma nõrkust ja et sa vajad oma elus Tema väge. Kui sa seda teed, „lase[b Ta] nõrkadel asjadel saada [sinu] jaoks tugevaks” (Et 12:27).

Järkjärguline protsess

Üha enam Päästja sarnaseks saamine on järkjärguline elukestev protsess. Soovi olla Jumalale meele järgi ja tee enda täiustamiseks üks otsus korraga.

Ole endaga kannatlik. Jumal teab, et muutumine ja kasvamine on aeganõudvad. Sinu siirad soovid on Talle meele järgi ja Ta õnnistab sind iga jõupingutuse eest.

Kui sa püüad saada üha enam Kristuse-sarnaseks, siis su soovid, mõtted ja teod muutuvad. Jeesuse Kristuse lepituse ja Püha Vaimu väe abil täiustub ka su loomus (vt Mo 3:19).

Püha Vaim suurendab ja avardab meie võimeid. Ta „inspireerib vooruslikkust, lahkust, headust, õrnust, hellust ja ligimesearmastust. ‥ Lühidalt on see otsekui üdi luule, rõõm südamele, valgus silmadele, muusika kõrvadele ja elu kogu olemusele” (Parley P. Pratt. Key to the Science of Theology, 1855, lk 98–99).

Pühakirjade uurimine

Mida õpetatakse järgmistes pühakirjakohtades Jeesuse Kristuse eeskuju järgimise kohta?

• 3. Nefi 27:21, 27

• Johannese 13:1–16

• 1. Peetruse 2:21

Mida õppida järgmistest pühakirjakohtadest Kristuse-sarnaste omaduste kujundamise kohta?

• 2. Nefi 28:30

• Moroni 8:25–26

• Õpetus ja Lepingud 93:12–13

Usk Jeesusesse Kristusesse

Selleks et usk viiks päästmiseni, peab see keskenduma Jeesusele Kristusele (vt Ap 4:10–12; Mo 3:17; Mn 7:24–26). Kui sul on Kristusesse usku, usaldad sa Teda kui Jumala Ainusündinud Poega. Sa oled kindel, et kui sa meelt parandad, saad sa oma patud andeks Ta lepitusohvri kaudu ning Püha Vaim pühitseb sind (vt 3Ne 27:16, 20).

Usk ei ole täiuslik teadmine. Pigem on see Vaimu kinnitus millegi kohta, mida sa ei näe, kuid mis on tõsi. (Vt Al 32:21.)

Sa näitad usku oma tegudega. Need teod hõlmavad ka Päästja õpetuste ja eeskuju järgimist. Need hõlmavad teiste teenimist ja aitamist, et ka nemad otsustaksid järgida Kristust. Sa näitad oma usku ka hoolsuse, meeleparanduse ja armastusega.

Usk on väe põhimõte. Kui sa rakendad usku Jeesusesse Kristusesse, õnnistatakse sind Ta väega, mis vastab su olukorrale. Kui Issand seda tahab, näed sa imesid. (Vt Jb 4:4–7; Mn 7:33; 10:7.)

Sinu usk Jeesusesse Kristusesse kasvab, kui sa õpid Teda ja Tema õpetusi paremini tundma. Su usk tugevneb, kui uurid pühakirju, palvetad siiralt ja kuuletud käskudele. Kahtlused ja patud õõnestavad usku.

„Usk pole mitte ainult tunne, see on otsus. Koos palve, uurimise, kuulekuse ja lepingutega suurendame ja tugevdame me oma usku. Meie veendumus Päästjast ja Tema viimse aja tööst saab selleks vägevaks läätseks, mille läbi me otsustame kõige muu üle. Kui me siis avastame, et kogeme elus raskeid katsumusi, on meil jõudu valida õige suund.” (Neil L. Andersen. See on ju tõsi? Ons millelgi muul siis üldse tähtsust? – 2007. a kevadine üldkonverents)

Pühakirjade uurimine

Mis on usk?

• Alma 32:21

• Eteri 12:6

• Heebrealastele 11:1; vt Hebrews 11:1, allmärkus b

• Bible Dictionary: „Usk”

• Pühakirjajuht: „Usk”

Kuidas usku tugevdada ja mida usuga teha saab?

• Moosia 4:6–12

• Alma 5:46

• Alma 32

• Heelamani 15:7–8

• Eteri 12:7–22

• Moroni 7:33

• Õpetus ja Lepingud 11:9–10

• Roomlastele 10:17

• Heebrealastele 11

Millised õnnistused tulevad usu kaudu?

• Moosia 5

• Heelamani 5:9–12

Lootus

Lootus pole pelk soovmõtlemine. See on usul Kristusesse põhinev lakkamatu kindlustunne, et Jumal täidab sulle antud lubadused (vt Mn 7:42). See on „tulevaste heade andide” ootamine Kristuse kaudu (Hb 9:11).

Sinu ülim lootuseallikas on Jeesus Kristus. Prohvet Mormon küsis: „Mis see on, mida te loodate?” Ta vastas seejärel: „Kristuse lepituse ja tema ülestõusmise väe läbi te saate lootust, et teid tõstetakse üles igavesse ellu ja seda tänu teie usule temasse vastavalt lubadusele.” (Mn 7:41; vt s 40–43)

Kui sa koondad oma usu Kristusele, saad sa olla kindel, et kõik kokku sünnib sinu heaks (vt ÕL 90:24). See kindlustunne aitab sul katsumusi kohates usus püsima jääda. Lisaks aitab see sul katsumuste abil kasvada ning vaimselt paremini vastu pidada ja tugevam olla. Lootus Kristusele on ankruks su hingele (vt Et 12:4).

Lootus annab sulle kindlust, et Jumal suurendab su usinaid ja õigemeelseid jõupingutusi (vt ÕL 123:17).

Üks võimalus lootuse suurendamiseks on meeleparandus. Jeesuse Kristuse lepitusohvri kaudu puhtaks ja andeks saamine tekitab ja elavdab lootust (vt Al 22:16).

Nefi õhutas kõiki „Kristuses püsivana edasi pürgima täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu” (2Ne 31:20). Kui sa elad evangeeliumi järgi, kasvab ka su võime „rohkesti loot[a]” (Rm 15:13).

„Kitsikuses olles võime hoida tugevalt kinni lootusest, et „kõik asjad kokku sünnivad [meie] heaks”, kui me Jumala prohvetite nõuandeid järgime. Sedasorti lootus Jumalale, Tema headusele ja väele annab julgust raskete väljakutsetega toime tulla ning jõudu nendele, keda hirm, kahtlused ja meeleheide ähvardavad enda alla matta.” (Dieter F. Uchtdorf. The Infinite Power of Hope. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Pühakirjade uurimine

Mis on lootus ja mida me loodame?

• 2. Nefi 31:20

• Eteri 12:4, 32

• Moroni 7:40–42

• Õpetus ja Lepingud 138:14

• Heebrealastele 6:10–20

• Pühakirjajuht: „Lootus”

Armastus ja ligimesearmastus

Kord küsis üks mees Jeesuselt: „Missugune käsk on suur käsuõpetuses?” Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Mt 22:36–39)

Ligimesearmastus on „Kristuse puhas armastus” (Mn 7:47). See hõlmab Jumala igavest armastust kõikide oma laste vastu.

Prohvet Mormon õpetas: „Paluge Isa kogu südame jõuga, et te võiksite täituda selle armastusega.” (Mn 7:48) Kui sa palvetad, et ligimesearmastus su südant täidaks, saad sa maitsta Jumala armastust. Su armastus inimeste vastu kasvab ja sa hakkad tundma siirast muret nende igavese õnne pärast. Sa mõistad, et nad on Jumala lapsed, kes võivad saada Tema-sarnaseks, ja sa teed nende nimel tööd.

Kui sa palvetad ja palud ligimesearmastuse andi, ei kipu sa andma voli negatiivsetele tunnetele, nagu viha või kadedus. Sa mõistad vähem tõenäoliselt teisi hukka ega kritiseeri neid. Sa soovid üha enam neid ja nende seisukohti mõista. Sa oled kannatlikum ja püüad inimesi aidata, kui neid miski vaevab või kui nad on muserdatud. (Vt Mn 7:45.)

Nagu usk, paneb ka ligimesearmastus tegutsema. Sa tugevdad seda, kui teenid teisi ja annad endast.

Ligimesearmastus muudab. Taevane Isa annab seda „kõigile, kes on tema Poja, Jeesuse Kristuse tõelised järgijad; ‥ et kui ta ilmub, oleme me tema sarnased, ‥ et me võiksime saada puhastatud just nagu tema on puhas” (Mn 7:48).

Pühakirjade uurimine

Mis on ligimesearmastus?

• Moroni 7:45–48

• 1. korintlastele 13

• Pühakirjajuht: „Ligimesearmastus”

Kuidas näitas Jeesus Kristus ligimesearmastust?

• 1. Nefi 19:9

• Alma 7:11–13

• Eteri 12:33–34

• Luuka 7:12–15

Mida õpetatakse ligimesearmastuse kohta järgmistes pühakirjakohtades?

• 2. Nefi 26:30

• Moosia 2:17; 28:3

• Alma 7:24

• Eteri 12:28

• Õpetus ja Lepingud 88:125

• 1. Timoteosele 4:12

Vooruslikkus

„Me usume, et tuleb olla ‥ vooruslikud,” teatatakse usuartiklites (1:13). Vooruslikkus on mõtte- ja käitumismuster, mis põhineb kõrgetel moraalinormidel. See on truudus Jumalale ja teistele. Vooruslikkuse juures on oluline püüda olla vaimselt ja füüsiliselt puhas ja rikkumatu.

Vooruslikkus lähtub sinu mõtetest ja soovidest. „Kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid,” ütles Issand (ÕL 121:45). Püüa mõelda õigemeelselt ja meeltülendavalt. Selle asemel et mõelda vääritult, viska need mõtted peast.

Su pea on nagu teatrilava. Kui sa lubad rikutud mõtetel oma mõttelaval viibida, teed sa tõenäolisemalt pattu. Kui su pea kubiseb tegusalt elutervetest mõtetest, haarad sa tõenäolisemalt selle järele, mis on vooruslik, ja väldid kurja. Jälgi targalt, mida sa oma mõttelavale lubad ja sinna jääda lased.

Kui sa püüad elada vooruslikult, „kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks ja ‥ Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane” (ÕL 121:45–46).

Pühakirjade uurimine

Mida vooruslikkus tähendab?

• Õpetus ja Lepingud 25:2; 46:33; 121:45–46

• 2. Peetruse 1:3–8

• Pühakirjajuht: „Vooruslikkus”

• Topical Guide: „Virtue, Virtuous”

Ausameelsus

Ausameelsuse lähtekoht on esimene suur käsk Jumalat armastada (vt Mt 22:37). Kuna sa armastad Jumalat, oled sa Talle alati ustav. Heelamani poegade sarnaselt „kõn[nid sa] tema ees laitmatult” (Al 53:21).

Sa mõistad ausameelsena, et on olemas õige ja vale ning absoluutne tõde – Jumala tõde. Sa rakendad valikuvabadust ja langetad valikuid Jumala tõe põhjal, ning kui sa seda ei tee, teed sa kohe meeleparandust. Üks tugev ausameelsuse mõõdupuu on see, millele sa otsustad mõelda ja mida sa teed, kui sa arvad, et keegi sind ei jälgi.

Ausameelsus tähendab seda, et sa ei madalda ei käitumisnorme ega käitumist, et kellelegi muljet avaldada või teiste heakskiitu pälvida. Sa teed nii, nagu on õige, isegi kui keegi su soovi Jumalale ustav olla halvustab (vt 1Ne 8:24–28). Sa käitud auväärselt igas olukorras, mis hõlmab ka seda, millise mulje sa jätad endast veebi vahendusel.

Kui sa oled ausameelne, pead sa nii Jumalaga sõlmitud lepinguid kui ka teiste ees võetud kohustusi.

Ausameelsus tähendab olla aus Jumala, iseenda, oma juhtide ja teistega. Sa ei valeta, varasta, peta ega tüssa. Kui sa teed midagi valesti, vastutad sa selle eest ja parandad meelt, ega püüa oma tegu õigustada või mõistuspärastada.

Kui sa elad ausameelselt, tunned sa hingerahu ja pead endast lugu. Issand ja teised usaldavad sind.

Pühakirjade uurimine

Kuidas jäi Jeesus ka kõige haavatavamal hetkel ausameelseks?

• Matteuse 4:1–11

Kuidas olid Heelamani väe noored sõjamehed ausameelsed?

• Alma 53:19–21

Kuidas oli Taaniel ausameelne? Kuidas Jumal Taanieli ausameelsuse eest õnnistas?

• Taaniel 6

Miks Issand Joseph Smithi venda Hyrumit armastas?

• Õpetus ja Lepingud 124:15

Teadmised

Issand andis nõu: „Otsige teadmisi, just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.” (ÕL 88:118) Otsi misjoni ajal ja elukestvalt teadmisi, eriti vaimseid teadmisi.

Uuri iga päev pühakirju ja ka elavate prohvetite sõnu. Otsi uurimise ja palve kaudu abi konkreetsetes küsimustes, katsumustes ja võimalustes. Otsi pühakirjalõike, mille abil õpetada ja evangeeliumiga seotud küsimustele vastata.

Kui sa uurid hoolega ja palvemeelselt, valgustab Püha Vaim sul meelt. Ta õpetab sind ja aitab sul aru saada. Ta aitab sul pühakirja ja viimse aja prohvetite õpetusi ellu rakendada. Sa võid öelda nagu Nefi:

„Minu hing tunneb heameelt pühakirjadest ja mu süda mõtiskleb nende üle. ‥ Vaata, minu hing tunneb heameelt Issanda asjade üle; ja mu süda mõtiskleb pidevalt asjade üle, mida ma olen näinud ja kuulnud.” (2Ne 4:15–16)

Pühakirjade uurimine

Kuidas teadmised aitavad sul Issanda tööd teha?

• Alma 17:2–3

• Õpetus ja Lepingud 11:21; 88:77–80

Kuidas saada teadmisi?

• 2. Nefi 32:1–5

• Moroni 10:5

• Õpetus ja Lepingud 42:61; 76:5–10; 88:118

• Pühakirjajuht: „Teadmised”

• Topical Guide: „Knowledge”

Kannatlikkus

Kannatlikkus on suutlikkus usaldada Jumalat ka siis, kui miski viibib või sa koged vastuseisu või kannatusi. Usuga usaldad sa, et Jumala lubatud õnnistused täituvad Tema ajastuse järgi.

Kui sa oled kannatlik, näed sa elu igavikulisest vaatenurgast. Sa ei oota viivitamatuid õnnistusi ega tulemusi. Su õigemeelsed soovid täituvad tavaliselt „[rida] rea peale, ‥ natuke siin ja natuke seal” (2Ne 28:30). Osa õigemeelseid soove võib täituda alles pärast seda elu.

Kannatlikkus pole tegevusetus ega passiivne allaandmine. See tähendab „teh[a] rõõmsal meelel kõik, mis on [sinu] võimuses”, kui sa Jumalat teenid (ÕL 123:17). Sa külvad seemne ning kastad ja kosutad seda, ning Jumal paneb selle „peagi” kasvama (Al 32:42; vt ka 1Kr 3:6–8). Sa oled Jumala töökaaslane ja usaldad, et kui sa oled teinud oma osa, täidab Tema oma töö Talle parajal ajal ja igaühe valikuvabadusega arvestades.

Kannatlikkus tähendab ka seda, et kui midagi ei saa muuta, nõustud sa sellega vapralt, väärikalt ja usuga.

Õpi olema kannatlikum teiste, sh oma kaaslase ja nende suhtes, keda sa teenid. Ole kannatlik ka iseendaga. Püüa anda endast parim, kuid mõista, et su areng sammhaaval jätkub.

Nagu muudegi Kristuse-sarnaste omaduste puhul, nii on ka kannatlikkus elukestev protsess. Kannatlikkuse rakendamisel võib olla tervendav mõju nii su enda hingele kui ka su ümber olijatele.

„Kannatlikkus tähendab aktiivset ootamist ja vastupidamist. See tähendab kindlaksjäämist oma eesmärkidele ja tegutsemist selle nimel – töötamist, lootmist, usu rakendamist, meelekindlust raskustes, isegi kui teie südamesoovide täitumine seetõttu kaugemasse tulevikku nihkub. Kannatlikkus ei ole lihtsalt vastupidamine, see on mõtestatud vastupidamine!” (Dieter F. Uchtdorf. Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents)

Iseseisev õppimine

Uuri Moosia 28:1–9.

• Mida Moosia pojad soovisid?

• Mis nõu andis Issand neile misjonäridele? (Vt Al 17:10–11; 26:27.)

• Nimeta nende kannatlikkuse ja usinuse tagajärgi. (Vt Al 26.)

Kirjuta oma vastused õppepäevikusse.

Pühakirjade uurimine

Miks on kannatlikkus oluline? Kuidas on kannatlikkus ja usk omavahel seotud?

• Moosia 24:9–16

• Alma 31:31; 32:41–43; 34:40–41

• Roomlastele 5:3–5; 8:24–25

• 2. korintlastele 6:1–10

• Jaakobuse 5:10–11

• Pühakirjajuht: „Kannatlikkus”

Alandlikkus

Alandlikkus on nõusolek Issanda tahtele alluda. See on nõusolek saavutatu eest au Temale anda. See on õplikkus (vt ÕL 136:32). Alandlikkus hõlmab tänulikkust Jumala õnnistuste eest ja tunnistamist, et sa vajad pidevalt Tema abi. Ta aitab neid, kes on alandlikud.

Alandlikkus annab märku vaimujõust ega ole nõrkus. Alandlikkus on oluline vaimse arengu kiirendi (vt Et 12:27).

Kui sa Issandat alandlikult usaldad, võid sa olla kindel, et Tema käsud on mõeldud sinu heaks. Sa oled veendunud, et sa võid teha Temale lootes kõike, mida Ta sinult nõuab. Samuti oled sa nõus usaldama Ta teenijaid ja järgima nende nõuandeid. Alandlikkus aitab sul olla kuulekas, teha kõvasti tööd ja teenida.

Alandlikkuse vastand on uhkus. Uhke olla tähendab usaldada pigem iseennast kui Jumalat. See tähendab ka maailma asjade eelistamist Jumala asjadele. Uhkus on võistlushimuline: uhked soovivad üha enamat ning peavad end teistest paremaks. Uhkus on suur komistuskivi.

Pühakirjade uurimine

Mida alandlikkus tähendab?

• 2. Nefi 9:28–29

• Moosia 4:11–12

• Alma 5:26–29; 26:12

• Matteuse 26:39

• Pühakirjajuht: „Alandama, alandlik, alandlikkus”

Milliseid õnnistusi sa saad, kui sa oled alandlik?

• Alma 32:1–16

• Eteri 12:27

• Õpetus ja Lepingud 12:8; 112:10; 136:32–33

• Matteuse 23:12

Kuidas endas uhkust märgata?

• 1. Nefi 15:7–11; 16:1–3

• 2. Timoteosele 3:1–4

• Õpetussõnad 13:10

Usinus

Usinus tähendab järjepidevat, tõsimeelset jõupingutust. Misjonitöös näitab usinus armastust Issanda vastu. Kui sa oled usin, toob Issanda töö sulle rõõmu ja rahulolu (vt Al 26:16).

Usinus tähendab seda, et sa teed oma vabast tahtest palju head ega oota, et juhid ütleksid sulle, mida teha (vt ÕL 58:27–29).

Tee head ka siis, kui see on raske või kui sa oled väsinud. Kuid märka ka vajadust tasakaalu ja puhkuse järele, et sa ei „jookseks kiiremini, kui [sul] on jõudu” (Mo 4:27).

Keskendu oma südamest Issandale ja Tema tööle ning tunne esmalt huvi Tema töö tegemise vastu. Väldi seda, mis su tähelepanu esmatähtsalt kõrvale juhib. Suuna oma aeg ja jõupingutused tegevustesse, mis on sinu piirkonnas tõhusaimad ning millest on suurim abi neile, keda te õpetate.

„See on Issanda Kirik. Tema kutsus ja usaldas meid, kuigi teadis meie nõrkusi. Talle olid teada katsumused, mida me kohtame. Ustavalt teenides ja tänu Tema lepitusele võime meiegi hakata tahtma seda, mida tahab Tema, ning olla need, kes me peame olema, et õnnistada neid, keda me Tema nimel teenime. Kui teenime Teda piisavalt kaua ja usinalt, saab meile osaks muutus. Me võime saada üha enam Tema-sarnaseks.” (Henry B. Eyring. Tegutsege täie usinusega. – 2010. a kevadine üldkonverents)

Pühakirjade uurimine

Mida usinus tähendab?

• Moroni 9:6

• Õpetus ja Lepingud 10:4; 107:99–100

• Pühakirjajuht: „Usinus”

Miks Issand ootab, et sa oleks usin?

• Moosia 4:26–27

• Õpetus ja Lepingud 75:2–5; 123:12–14; 127:4; 130:20–21

Kuidas on usinus seotud valikuvabadusega?

• Õpetus ja Lepingud 58:26–29

Kuulekus

Sinu kui misjonäri teenistus on nende lepingute laiend, mida sa Jumalaga ristimise ajal ja templis sõlmisid. Kui sa said ristitud ja templianni talituse, lubasid sa lepinguga Tema käske pidada.

Kuningas Benjamin õpetas: „Ma soovin, et te mõtleksite nende õnnistatud ja rõõmsa olukorra peale, kes peavad kinni Jumala käskudest. Sest vaata, nad on õnnistatud kõiges, nii ajalikes kui ka vaimsetes asjades, ja kui nad peavad ustavalt vastu kuni lõpuni, võetakse nad vastu taevasse, et nad seeläbi elaksid koos Jumalaga lõputus õnnes.” (Mo 2:41)

Käskudele kuuletumine näitab armastust Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse vastu (vt Jh 14:15). Jeesus ütles: „Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse.” (Jh 15:10)

Järgi juhiseid väljaandes „Missionary Standards for Disciples of Jesus Christ”. Lisaks sellele järgi ka juhiseid oma misjonijuhatajalt ja tema abikaasalt, kes sulle õigemeelselt nõu annavad.

„Kuulekus on valik. Päästja tegi selle meile selgeks. Jeesus juhendas, et me paneksime endale südamele teha seda, mida Ta meile õpetab ja mida Ta käsib (vt JST, Luke 14:28). Nii lihtne see ongi. ‥ Kui me seda teeme, oleme vaimselt üha tasakaalukamad. Me ei raiska Jumalalt saadud vahendeid ega liigu läbi elu tulutult ja laastavalt pikemat teed pidi.” (Dale G. Renlund. Constructing Spiritual Stability. – Brigham Young University devotional, 16. sept 2014, lk 2, speeches.byu.edu)

Pühakirjade uurimine

Mida õppida kuulekuse kohta järgmistest pühakirjakohtadest?

• Moosia 5:8; 15:7

• Alma 56:45–48; 57:21–27

• Õpetus ja Lepingud 75:2–5; 82:8–10; 123:12–14; 127:4; 130:20–21

• Matteuse 7:24–27

• Johannese 7:17; 14:15

Kavand, kuidas saada üha enam Kristuse-sarnaseks

Järgmine kavand aitab sul kujundada ja saada endale selles peatükis ja muid pühakirjades kirjeldatud omadusi:

• Vali välja omadus, mida sa tahad endas kujundada.

• Kirjelda seda omadust kirjalikult.

• Loe ja uuri pühakirjalõike, kus selle omaduse kohta näiteid tuuakse või sellest õpetatakse.

• Pane kirja oma arvamus ja muljed.

• Sea eesmärke ja tee plaane, kuidas seda omadust täiustada.

• Palveta, et Jumal aitaks sul seda omadust kujundada ja endale saada.

• Hinda mingi ajavahemiku tagant oma edusamme.

„Issand õnnistab neid, kes tahavad paremaks saada, kes on nõus, et käsud on vajalikud, ja üritavad neist kinni pidada, kes peavad kalliks kristlikke voorusi ja püüavad neid vastavalt oma võimetele endale saada. Kui te peaksite nendes püüdlustes komistama, siis seda teevad kõik. Päästja on siin selleks, et aidata teil edasi minna. ‥ Küllalt pea saadab teid edu, mida otsite.” (Jeffrey R. Holland. Homme teeb Jehoova teie keskel imetegusid. – 2016. a kevadine üldkonverents)

Iseseisev õppimine

Vali sellest peatükist või pühakirjadest üks omadus. Järgi ülalkirjeldatud kavandit, et seda omadust mõista ja kujundada püüda.

Silmitse oma misjonäri nimesilti. Kuidas see erineb mõne ettevõtte töötajate nimesiltidest? Pane tähele, et su nimesildil paistavad enim silma sinu nimi ja Päästja nimi.

• Kuidas sa saaksid Päästjat Ta jüngrina paremini esindada?

• Miks on tähtis, et inimesed seostaksid sinu nime Päästja nimega positiivselt?

Kirjuta oma mõtted pühakirjapäevikusse.

Pühakirjade uurimine

Vaata üle, millised omadused on kirjas järgmistes pühakirjakohtades. Kirjuta kõik muljed õppepäevikusse.

• Moosia 3:19

• Alma 7:23

• Õpetus ja Lepingud 4; 121:41–45

• 13. usuartikkel

• Filiplastele 4:8

• 2. Peetruse 1:5–8

Pea meeles!

• Püüa olla misjonärina Kristuse-sarnane, mitte üksnes teha, mida misjonärid teevad.

• Kristuse-sarnaseks saamine on elukestev püüdlus.

• Sa järgid Kristuse eeskuju ja saad endale Tema omadusi üks tegu ja üks otsus korraga.

• Selleks et saada Kristuse-sarnaseks, on vaja usku rakendada, meelt parandada, lepinguid pidada, Pühalt Vaimult abi saada ja lõpuni vastu pidada.

---

Soovitused õppimiseks ja praktikas kasutamiseks

Iseseisev õppimine

• Täida aeg-ajalt „Omaduste hindamise ülesannet”, mille leiad peatüki lõpust.

• Vali sellest peatükist üks omadus. Küsi endalt:

  • Kust selle omaduse kohta rohkem teada saada?

  • Kuidas selle omaduse kujundamine aitab mul olla parem Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetaja?

• Leia pühakirjadest mehi ja naisi, kes näitasid oma elus Kristuse-sarnaste omadustega eeskuju. Kirjuta oma muljed õppepäevikusse.

• Leia näiteid Kristuse-sarnastest omadustest Kiriku pühadest muusikapaladest. Kui sa püüad mõnda omadust kujundada, jäta meelde (kiriku)laulude sõnad, et neist jõudu ja väge saada. Korda või laula neid sõnu endale, et inspiratsiooni saada ja Vaimu mõju kohale kutsuda.

Kaaslasega õppimine ja kaaslase vahetamine

• Uuri Kristuse-sarnaste omaduste viiteid evangeeliumi raamatukogust või teistest heakskiidetud materjalidest. Aruta, kuidas õpitut rakendada. Lisaks võiksid arutada, mida sa oled õppinud, kui oled püüdnud ise Kristuse-sarnaseks saada.

Ringkonna nõukogu, tsooni konverents ja misjoni juhtkonna nõukogu

• Palu mitu päeva enne nõukogu või konverentsi, et iga misjonär valmistaks mõne Kristuse-sarnase omaduse kohta viieminutilise kõne. Jäta koosolekul aega selleks, et mõned misjonärid saaksid oma kõnesid esitada.

• Jaga misjonärid nelja rühma ja anna neile järgmine ülesanne:

  1. rühm: lugege 1. Nefi 17:7–16 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Kuidas Nefi usku rakendas?

  • Mida Nefi tegi, mis oli Kristuse-sarnane?

  • Milliseid lubadusi andis Issand Nefile?

  • Kuidas on see lugu seotud misjonitööga?

  2. rühm: lugege Markuse 5:24–34 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Kuidas see naine Jeesusesse Kristusesse usku rakendas?

  • Miks ta sai terveks?

  • Kuidas me saame misjonitöös tema eeskuju järgida?

  3. rühm: lugege Jaakobi 7:1–15 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Miks oli Jaakobi usk piisavalt tugev, et Seremi rünnakule vastu seista?

  • Kuidas Jaakob Seremiga rääkides usku rakendas?

  • Kuidas olid Jaakobi teod Kristuse-sarnased?

  4. rühm: lugege Joseph Smith – ajalugu 1:8–18 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Kuidas Joseph Smith Jeesusesse Kristusesse usku rakendas?

  • Kuidas ta usk proovile pandi?

  • Mida ta tegi Kristuse-sarnaselt?

  • Kuidas me saame järgida Joseph Smithi eeskuju?

  Kui rühmad on ülesande lõpetanud, kogu kõik misjonärid kokku ja palu neil jagada arutatut teistega.

Misjonijuhid ja misjoni nõuandjad

• Palu misjonäridel lugeda ühte neljast evangeeliumist Uues Testamendis või 3. Nefi 11.–28. peatükki. Palu neil alla joonida Päästja teod, mida ka nemad teha saavad.

• Õpeta eesmärkide seadmise ja planeerimise abil misjonäridele usinusest. Näita, kuidas väljendab usinus inimestele keskendumisel armastust.

• Palu misjonäridega vesteldes või juttu ajades, et nad räägiksid mõnest Kristuse-sarnasest omadusest, mida nad kujundada püüavad.

Omaduste hindamise ülesanne

Selle ülesande eesmärk on aidata sul leida vaimse arengu võimalusi. Loe läbi kõik alltoodud väited. Otsusta, kuidas käib see väide sinu kohta, ja vali sobiv vastusevariant. Kirjuta vastused õppepäevikusse.

Keegi ei saa vastata igale väitele „alati”. Vaimne areng on elukestev protsess. See on ka üks põhjusi, miks see on nii põnev ja rahuldust pakkuv: arengu ja sellega kaasnevate õnnistuste kogemiseks on lugematu arv võimalusi.

Hakka julgelt pihta sealt, kus sa parasjagu oled. Kohustu tegema kõike, mis on vaimseks kasvuks vajalik. Palu abi Jumalalt. Ole kindel, et Ta aitab sind, kui sind tabavad tagasilöögid. Otsi palvetades juhatust, millistele omadustele misjonil eri aegadel keskenduda.

Vastusevariandid

• 1 = mitte kunagi

• 2 = mõnikord

• 3 = sageli

• 4 = peaaegu alati

• 5 = alati

Usk

1. Ma usun Kristusesse ja pean Teda oma Päästjaks. (2Ne 25:29)

2. Ma olen kindel, et Jumal armastab mind. (1Ne 11:17)

3. Ma usaldan Päästjat piisavalt, et Tema tahtega nõustuda ja teha, mida Ta palub. (1Ne 3:7)

4. Ma usun, et Jeesuse Kristuse lepituse ja Püha Vaimu väe läbi võin ma saada oma patud andeks ja saada pühitsetud, kui ma meelt parandan. (En 1:2–8)

5. Ma usun, et Jumal kuuleb mu palveid ja vastab neile. (Mo 27:14)

6. Ma mõtlen päeva jooksul Päästjale ja pean meeles, mida Ta on minu heaks teinud. (ÕL 20:77, 79)

7. Ma usun, et Jumal laseb minu ja teiste elus sündida headel asjadel, kui me pühendume Talle ja Ta Pojale. (Et 12:12)

8. Ma tean Püha Vaimu väel, et Mormoni Raamat on tõsi. (Mn 10:3–5)

9. Mul on usku täide saata seda, mida Kristus minult ootab. (Mn 7:33)

Lootus

1. Üks mu suurimaid soove on pärida igavene elu selestilises kuningriigis. (Mn 7:41)

2. Ma olen kindel, et mu misjon on õnnelik ja edukas. (ÕL 31:3–5)

3. Ma olen tuleviku suhtes rahulik ja optimistlik. (ÕL 59:23)

4. Ma usun, et ühel päeval elan ma koos Jumalaga ja saan Tema-sarnaseks. (Et 12:4)

Armastus ja ligimesearmastus

1. Mul on siiras soov teiste igavese heaolu ja õnne järele. (Mo 28:3)

2. Kui ma palvetan, palun ma ligimesearmastust – Kristuse puhast armastust. (Mn 7:47–48)

3. Ma püüan mõista teiste tundeid ja näha asju nende vaatenurgast. (Jd 1:22)

4. Ma andestan neile, kes on mind solvanud või mulle ülekohut teinud. (Ef 4:32)

5. Ma sirutan armastavalt sõbrakäe ja aitan neid, kes on üksildased, hädas või meeleheitel. (Mo 18:9)

6. Kui see on sobilik, näitan ma teistele oma armastust ja hoolt, teenides neid sõna ja teoga. (Lk 7:12–15)

7. Ma otsin võimalusi teisi teenida. (Mo 2:17)

8. Ma räägin teistest head. (ÕL 42:27)

9. Ma olen teistega sõbralik ja kannatlik ka siis, kui nendega on raske läbi saada. (Mn 7:45)

10. Ma tunnen teiste saavutustest rõõmu. (Al 17:2–4)

Vooruslikkus

1. Mu süda on puhas ja süüta. (Ps 24:3–4)

2. Ma soovin teha head. (Mo 5:2)

3. Ma keskendun õigemeelsetele, meeltülendavatele mõtetele ning heidan halvad mõtted peast. (ÕL 121:45)

4. Ma parandan meelt oma pattudest ja püüan võita oma nõrkusi. (ÕL 49:26–28; Et 12:27)

5. Ma tunnen oma elus Püha Vaimu mõju. (ÕL 11:12–13)

Ausameelsus

1. Ma olen alati Jumalale ustav. (Mo 18:9)

2. Ma ei madalda ei käitumisnorme ega käitumist, et kellelegi muljet avaldada või teiste heakskiitu pälvida. (1Ne 8:24–28)

3. Ma olen Jumala, iseenda, oma juhtide ja teiste vastu aus. (ÕL 51:9)

4. Ma olen usaldusväärne. (Al 53:20)

Teadmised

1. Ma olen kindel, et ma mõistan evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid. (Al 17:2–3)

2. Ma uurin iga päev pühakirju. (2Tm 3:16–17)

3. Ma püüan mõista tõde ja leida oma küsimustele vastuseid. (ÕL 6:7)

4. Ma otsin Vaimu kaudu teadmisi ja juhatust. (1Ne 4:6)

5. Ma pean evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid kalliks. (2Ne 4:15)

Kannatlikkus

1. Ma ootan kannatlikult Issanda õnnistuste ja lubaduste täitumist. (2Ne 10:17)

2. Ma suudan oodata ilma ärritumata ja pettumata. (Rm 8:25)

3. Ma olen misjonäriks olemisega kaasnevate väljakutsete suhtes kannatlik. (Al 17:11)

4. Ma olen teistega kannatlik. (Rm 15:1)

5. Ma olen iseenda suhtes kannatlik ja loodan nõrkustega töötades Issandale. (Et 12:27)

6. Ma seisan vastuseisuga silmitsi kannatlikult ja usuga. (Al 34:40–41)

Alandlikkus

1. Ma olen tasane ja südamelt alandlik. (Mt 11:29)

2. Ma loodan Jumala abile. (Al 26:12)

3. Ma olen tänulik Jumalalt saadud õnnistuste eest. (Al 7:23)

4. Mu palved on tõsimeelsed ja siirad. (En 1:4)

5. Ma hindan juhtide ja õpetajate juhiseid. (2Ne 9:28–29)

6. Ma püüan alistuda Jumala tahtele. (Mo 24:15)

Usinus

1. Ma töötan tõhusalt ka ilma hoolika järelevalveta. (ÕL 58:26–27)

2. Ma koondan jõu kõige tähtsamale. (Mt 23:23)

3. Ma palvetan omaette vähemalt kaks korda päevas. (Al 34:17–27)

4. Ma koondan oma mõtted oma misjonärikutsele. (ÕL 4:2, 5)

5. Ma sean eesmärke ja teen regulaarselt plaane. (ÕL 88:119)

6. Ma töötan kõvasti, kuni ülesanne on täidetud. (ÕL 10:4)

7. Ma tunnen oma tööst rõõmu ja rahuldust. (Al 36:24–25)

Kuulekus

1. Ma palun palvetades jõudu, et kiusatusi vältida ja teha seda, mis on õige. (3Ne 18:15)

2. Ma olen templisoovituse vääriline. (ÕL 97:8)

3. Ma pean meeleldi kinni misjonireeglitest ja järgin oma juhtide nõuandeid. (Hb 13:17)

4. Ma püüan elada evangeeliumi seaduste ja põhimõtete järgi. (ÕL 41:5)