6

Kuidas arendada endas kristlikke omadusi?

Mõtiskle järgneva üle

• Kuidas saan ma arendada neid omadusi, mis teevad minust mõjusama ja tõhusama Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetaja?

• Kuidas aitab kristlike omaduste arendamine mul täita oma eesmärki misjonärina?

• Millist omadust pean ma endas kõige enam arendama?

Sureliku teenistuse algul kõndis Jeesus Kristus Galilea mere rannal ja kutsus kahte kalameest, Peetrust ja Andreast, ennast järgima. „Järgnege mulle,” ütles Ta, „ja ma teen teid inimesepüüdjad!” (Matteuse 4:19; vt ka Markuse 1:17) Issand on ka sind kutsunud tegema Tema tööd ja Ta kutsub sind Teda järgima. Kutse järgida Kristust on kutse järgida Tema eeskuju ja saada Tema sarnaseks.

Mõned peatükid trükises „Jutlusta minu evangeeliumi” keskenduvad sellele, mida sa misjonärina tegema pead: kuidas õppida, kuidas õpetada, kuidas aega arukalt kasutada. Ent niisama oluline kui see, mida sa teed, on ka see, kes sa oled.

Taastatud evangeelium võimaldab sul saada Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse sarnaseks. Päästja on meile selles teed näidanud. Ta on seadnud täiusliku eeskuju ja Ta annab meile käsu saada selliseks nagu Tema (vt 3. Nefi 27:27). Õpi Temast ja püüa Tema omadusi endale eeskujuks võtta. Tänu lepituse väele on sul võimalik see eesmärk saavutada ning aidata ka teistel seda teha.

Pühakirjad kirjeldavad kristlikke omadusi, mida on oluline arendada nii misjonärina kui ka kogu elu jooksul. Uuri selles peatükis välja toodud pühakirjakohti ja otsi veel näiteid kristlikest omadustest teisi pühakirjakohti lugedes.

Kristlikud omadused on annid Jumalalt. Need saavad sulle osaks siis, kui sa kasutad oma valikuvabadust õigemeelselt. Palu oma Taevasel Isal sind nende omadustega õnnistada; sa ei saa neid arendada ilma Tema abita. Soovides olla Jumalale meelepärane, tunnista oma nõrkusi ja ole valmis ning innukas ennast parandama.

Pühakirjade uurimine

Mida ütlevad järgmised pühakirjakohad Jeesuse Kristuse eeskuju järgimise kohta?

• 3. Nefi 12:48

• 3. Nefi 27:21, 27

• Johannese 13:1–16

• 1. Peetruse 2:21

Kuidas on evangeeliumi esimesed põhimõtted seotud kristlike omadustega?

• Moroni 8:25–26

Soovitusi selle peatüki õppimiseks

Selle peatüki õppimiseks on mitmeid viise. Proovi ühte järgmistest soovitustest:

• Täida selle peatüki lõpus olev test „Minu omadused” ning määra kindlaks, millist omadust on sul kõige rohkem vaja või millist sa kõige rohkem arendada soovid. Uuri selle omaduse kohta käivat osa ja sea endale eesmärke selle omaduse arendamiseks.

• Loe peatükk ilma pühakirjakohti uurimata läbi ja otsusta, millist omadust sa sooviksid põhjalikumalt uurida. Seejärel uuri selle omadusega seotud peamisi pühakirjakohti. Otsi selles peatükis loetletud pühakirjakohtadele lisaks veel teisigi pühakirjakohti, mis käsitlevad seda omadust. Kirjuta õppepäevikusse mõtteid, kuidas seda omadust endas arendada.

• Määra kindlaks omadus, mida sa sooviksid uurida. Järgi selle peatüki lõpus olevat mudelit osast „Kristlike omaduste arendamine”.

Usk Jeesusesse Kristusesse

© 1989 Conceptions Unlimited Investments, Inc. Koopiate tegemine keelatud.

Kui sul on usk Kristusesse, usud sa Temasse kui Jumala Pojasse, kes on Isa Ainusündinu lihas. Sa võtad Ta vastu kui oma Päästja ja Lunastaja ning järgid Tema õpetusi. Sa usud, et Tema lepituse kaudu võid sa oma patud andeks saada. Usk Temasse tähendab, et sa usaldad Teda ja oled kindel, et Ta armastab sind.

Usk viib tegudeni, mille hulka kuuluvad meeleparandus, kuulekus ja pühendunud teenimine. Kui sul on usku Jeesusesse Kristusesse, usaldad sa Issandat piisavalt, et täita Tema käske – isegi kui sa nende põhjuseid täielikult ei mõista. Sa teed seda, mida Issand soovib, et sa teeksid. Sa teed head omaenda ja teiste elus. Sa oled vastavalt Issanda tahtele võimeline saatma korda imesid. Sinu usk avaldub su usinuses ja töökuses.

Usk on väe põhimõte. Jumal töötab väega, kuid Tema vägi avaldub tavaliselt vastusena usule (vt Moroni 10:7). Ta töötab vastavalt oma laste usule. Kahtlus ja hirm on usu vastandid.

Sinu usk kasvab usina uurimise, palve, pühendunud teenimise ja kuulekuse kaudu Püha Vaimu ergutustele ning käskudele.

Sinu usk Jeesusesse Kristusesse kasvab, kui sa õpid Teda ja Tema õpetusi paremini tundma. Kui sa uurid pühakirju, õpid sa tundma Tema tegusid ja käske ning Tema armastust kõikide inimeste vastu.

Usk tähendab ka Püha Vaimu missiooni ja väe tundmist. Usu kaudu saad sa vastuseid oma palvetele ning isiklikku inspiratsiooni, mis juhatavad sind Issanda töös.

Pühakirjade uurimine

Mis on usk?

• Alma 32:21

• Eteri 12:6

• Heebrealastele 11:1; _{vaata ingliskeelses kuningas Jamesi Piiblis joonealust märkust b}

• Pühakirjajuht, „Usk”

• „Usule truu”, märksõna „Usk”, lk 177–180

Kuidas sa usku tugevdad ja mida sa tänu usule teha saad?

• 2. Nefi 25:29

• 2. Nefi 26:13

• Moosia 4:6–12

• Alma 32

• Heelamani 15:7–8

• Eteri 12:7–22

• Moroni 7:33

• Roomlastele 10:17

• Heebrealastele 11

Millised õnnistused tulevad usu kaudu?

• Moosia 3:17

• Moosia 5:1–15

• Heelamani 5:9–12

• Johannese 14:6

Lootus

Lootus on kestev usaldus, et Issand täidab sulle antud lubadusi. See avaldub enesekindluses, optimismis, entusiasmis ja kannatlikus püsivuses. See on usk ja ootus, et midagi peagi sünnib. Kui sul on lootus, liigud sa läbi katsumuste ja raskuste enesekindluse ja veendumusega, et kõik, mis juhtub, tuleb sulle kasuks. Lootus aitab sul heitumusest võitu saada. Pühakirjad kirjeldavad lootust Jeesusele Kristusele tihti kui kindlustunnet selle kohta, et sa pärid igavese elu selestilises kuningriigis.

Vanem James E. Faust õpetas:

„Olles õnnistatud lootusega, ulatagem jüngritena käsi kõikidele neile, kes on mingil põhjusel „las[knud] end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest” (Koloslastele 1:23). Ulatagem abikäsi neile, kes on lootuse kaotanud.”

–Vanem Neal A. Maxwell

Brightness of Hope. – Ensign, nov 1994, lk 36.

„Lootus on meie hinge ankur. …

Lootus on usaldus Jumala lubaduste suhtes, usk, et kui tegutseme praegu, siis täituvad soovitud õnnistused tulevikus. …

Meie lootuse lakkamatuks allikaks on see, et me oleme Jumala pojad ja tütred ning et Tema Poeg Issand Jeesus Kristus päästis meid surmast” (Hope, an Anchor of the Soul. – Ensign, nov 1999, lk 59–60).

Pühakirjade uurimine

Mis on lootus ja mida me loodame?

• 2. Nefi 31:20

• Alma 58:10–11

• Eteri 12:4, 32

• Moroni 7: 40–48

• ÕL 59:23

• ÕL 138:14

• Roomlastele 8:24–25

• Heebrealastele 6:10–20

• Pühakirjajuht, „Lootus”

Ligimesearmastus ja armastus

© 2001. Kõik õigused kuuluvad Simon Deweyle. Koopiate tegemine keelatud.

Üks mees küsis kord Jeesuselt: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Matteuse 22:36–39)

Ligimesearmastus on „Kristuse puhas armastus” (Moroni 7:47). Sinna alla käib Jumala igavene armastus kõikide oma laste vastu. Me peaksime otsima võimalusi, kuidas sellist armastust endas suurendada. Kui sa oled täidetud ligimesearmastusega, kuuletud sa Jumala käskudele ja teed kõik, mis saad, et teisi teenida ja aidata neil taastatud evangeelium vastu võtta.

Ligimesearmastus on and Jumalalt. Prohvet Mormon ütles, et me peaksime „palu[ma] Isa kogu südame jõuga, et [me] võiksi[m]e täituda selle armastusega” (Moroni 7:48). Kui sa seda nõuannet järgid ja püüad teha õigemeelseid tegusid, kasvab sinu armastus kõikide inimeste vastu, eriti nende vastu, kelle seas sa töötad. Sa hakkad tundma siirast muret teiste inimeste igavese heaolu ja õnne pärast. Sa näed neid kui Jumala lapsi, kellel on potentsiaal saada selliseks nagu Taevane Isa, ja sa töötad, et neid teenida. Sa väldid selliseid negatiivseid tundeid nagu viha, kadedus, himu ja ahnus. Sa väldid teiste üle kohtumõistmist, nende kritiseerimist või nendest halval toonil rääkimist. Sa proovid mõista neid ja nende vaatevinklit. Sa oled nendega kannatlik ja proovid neid aidata, kui neid miski vaevab või kui nad on muserdatud. Usuga sarnaselt viib ka ligimesearmastus tegudeni. Sa arendad ligimesearmastust, kui sa otsid võimalusi teisi teenida ja iseendast anda.

Pühakirjade uurimine

Mis on ligimesearmastus?

• Moroni 7:45–48

• 1. korintlastele 13

• Pühakirjajuht, „Ligimesearmastus”

Kuidas näitas Jeesus Kristus üles ligimesearmastust?

• 1. Nefi 19:9

• Alma 7:11–13

• Eteri 12:33–34

• Luuka 7:12–15

Mida õpetavad need salmid sulle ligimesearmastuse kohta?

• 2. Nefi 26:30

• Moosia 2:17

• Moosia 28:3

• Alma 7:24

• Eteri 12:28

• ÕL 88:125

• 1. Timoteose 4:12

• 1. Peetruse 4:8; _{vaata ingliskeelses kuningas Jamesi Piiblis joonealust märkust a}

Voorus

Voorus lähtub sinu kõige salajasematest mõtetest ja soovidest. Vooruslikkus on mõtlemise ja käitumise mudel, mis põhineb kõrgetel moraalinormidel. Kuna Püha Vaim ei asu ebapuhtas elamus, siis on voorus Vaimu juhatuse saamise eeltingimuseks. See, mida sa otsustad mõelda ja teha siis, kui sa oled üksi ja usud, et keegi sind ei näe, on sinu vooruse heaks mõõdupuuks.

Vooruslikud inimesed on vaimselt puhtad. Nad keskenduvad õigemeelsetele, meeltülendavatele mõtetele ja heidavad vääritud, halbadele tegudele viivad mõtted oma peast välja. Nad kuuletuvad Jumala käskudele ja järgivad Kiriku juhtide nõuandeid. Nad palvetavad, et saada jõudu kiusatusele vastupanemiseks ning teha seda, mis on õige. Nad parandavad kiirelt meelt kõikidest pattudest või eksimustest. Nad elavad templisoovituse vääriliselt.

Su meel on nagu teatrilava, kuid selles teatris võib korraga laval olla vaid üks näitleja. Kui lava jäetakse tühjaks, võivad lavale tihtipeale astuda patused mõtted. Kuid sellistel mõtetel pole mingit võimu, kui sinu meeltelava on hõivanud head mõtted, nagu näiteks pähe õpitud kirikulaul või pühakirjasalm, mille sa võid kiusatuse hetkel appi võtta. Kontrollides oma meeltelava, võid sa panna edukalt vastu pidevale ahvatlusele alistuda kiusatusele ja järele anda patule. Sa võid saada puhtaks ja vooruslikuks.

Pühakirjade uurimine

Mida tähendab olla vooruslik?

• ÕL 4:6

• ÕL 25:2

• ÕL 38:24

• ÕL 46:33

• ÕL 121:45–46

• 13. usuartikkel

• 2. Peetruse 1:3–8

• Pühakirjajuht, „Voorus”

Teadmised

Issand andis käsu: „Otsige teadmisi, just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu” (ÕL 88:118). Samuti hoiatas ta: „Teadmatuses oleval inimesel on võimatu saada päästetud” (ÕL 131:6). Otsi teadmisi, eriti vaimseid teadmisi. Uuri iga päev pühakirju ja ka elavate prohvetite sõnu. Otsi uurimise ja palve kaudu abi konkreetsete küsimuste, katsumuste ja avanenud võimaluste puhul. Pööra erilist tähelepanu pühakirjakohtadele, mida sa saad kasutada õpetamisel ja taastatud evangeeliumi kohta esitatud küsimustele vastates.

Mõtle, kuidas evangeeliumi põhimõtteid oma elus rakendada. Uurides usinalt, palvemeelselt ja siira sooviga, valgustab Püha Vaim sinu mõistmist, õpetab sind ja aitab sul teada pühakirjade tähendust ning elavate prohvetite õpetusi. Samuti võid sa saada teadmisi teisi – eriti Kiriku juhte – jälgides ja kuulates. Nefi sarnaselt võid sa öelda: „Sest minu hing tunneb heameelt pühakirjadest ja mu süda mõtiskleb nende üle. … Vaata, minu hing tunneb heameelt Issanda asjade üle; ja mu süda mõtiskleb pidevalt asjade üle, mida olen näinud ja kuulnud” (2. Nefi 4:15–16).

Pühakirjade uurimine

Kuidas aitavad teadmised Issanda tööd teha?

• Alma 17:2–3

• ÕL 88:77–80

Kuidas teadmisi saada?

• 2. Nefi 32:1–5

• Moroni 10:5

• ÕL 42:61

• ÕL 76:5–10

• ÕL 88:118

• Pühakirjajuht, „Teadmised”

Kannatlikkus

Kannatlikkus on võime taluda viivitusi, probleeme, vastuseisu või kannatusi, seejuures vihaseks, heidutatuks või rahutuks muutumata. See on võime täita Jumala tahet ning nõustuda Tema ajastusega. Kui oled kannatlik, pead sa ka pingelises olukorras hästi vastu ning oled võimeline seisma rahulikult ja lootusrikkalt silmitsi hädadega. Kannatlikkus on seotud lootuse ja usuga – sa pead ootama Issanda lubatud õnnistuste täitumist.

Sul läheb kannatlikkust vaja igapäevaste kogemuste jaoks ning suheldes teiste inimeste, eriti oma kaaslasega. Vigu ja nõrkusi ületada püüdes pead sa olema kannatlik kõigi inimeste, kaasa arvatud iseendaga.

„Elu on täis raskusi, millest mõned on kergemat ja teised tõsisemat laadi. Igaühe jaoks tundub olevat lõpmatu hulk väljakutseid. Meie probleem on see, et ootame sellistele väljakutsetele tihtipeale koheseid lahendusi, unustades, et sageli tuleb meil esmalt rakendada üht taevalikku voorust – kannatlikkust.”

– President Thomas S. Monson

Patience – a Heavenly Virtue. – Ensign, nov 1995, lk 59.

Ülesanne: Iseseisev õppimine

• Uuri Moosia 28:1–9. Mida soovisid Moosia pojad?

• Millist nõu andis Issand nendele misjonäridele? (Vt Alma 17:10–11 ja 26:27.)

• Millised olid mõned nende kannatlikkuse ja usinuse tagajärjed? (Vt Alma 26.)

• Kirjuta oma vastused õppepäevikusse.

Pühakirjade uurimine

Miks on kannatlikkus tähtis? Kuidas on kannatlikkus ja usk omavahel seotud?

• Moosia 23:21

• Moosia 24:9–16

• Alma 31:31

• Alma 32:41–43

• Alma 34:40–41

• ÕL 101:38

• Roomlastele 5:3–5

• Roomlastele 8:24–25

• 2. korintlastele 6:1–10

• Jaakobuse 5:10–11

• Laulud 46:11

• Pühakirjajuht, „Kannatlikkus”

Alandlikkus

Alandlikkus on valmisolek alistuda Issanda tahtele ja anda au saavutatu eest Issandale. See hõlmab endas tänulikkust Tema õnnistuste eest ja tunnistamist, et me vajame pidevalt Tema jumalikku abi. Alandlikkus ei ole märk nõrkusest – see on märk vaimsest tugevusest. Kui sa Teda alandlikult usaldad ja Tema väge ja armu tunnistad, võid sa saada kinnituse, et Tema käsud on mõeldud sinu heaks. Sa oled veendunud, et sa võid teha, mida iganes Issand sinult nõuab, kui sa Teda usaldad. Samuti oled sa valmis usaldama Tema valitud teenijaid ja järgima nende nõuandeid. Alandlikkus aitab sind püüetes olla kuulekas, teha kõvasti tööd ja teenida omakasupüüdmatult.

Alandlikkuse vastand on uhkus, mida pühakirjades hukka mõistetakse. Uhke olla tähendab usaldada pigem iseennast kui Jumalat või Tema teenijaid. See tähendab ka Jumala asjadest rohkem maiste asjade tähtsustamist. Uhked võtavad Jumala tänamise asemel au hoopis endale. Uhkus on võistluslik: uhked soovivad aina enamat ning eeldavad, et nad on teistest paremad. Uhkuse tagajärgedeks on tavaliselt viha ja vaen ning need on suureks komistuskiviks.

Pühakirjade uurimine

Mida tähendab olla alandlik?

• 2. Nefi 9:28–29

• Moosia 4:11–12

• Alma 5:26–29

• Alma 26:12

• Matteuse 26:39

• Pühakirjajuht, „Alandlik, alandlikkus”

Milliseid õnnistusi sa saad, kui oled alandlik?

• Alma 32:1–16

• Eteri 12:27

• ÕL 12:8

• ÕL 67:10

• ÕL 112:10

• ÕL 136:32–33

• Matteuse 23:12

Kuidas enda puhul uhkust ära tunda?

• 1. Nefi 15:7–11

• 1. Nefi 16:1–3

• 2. Timoteosele 3:1–4

• Õpetussõnad 13:10

• Õpetussõnad 15:10

• Õpetussõnad 28:25

Usinus

Usinuse all mõeldakse püsivat, pidevat, tõsist ja energilist pingutust Issanda töö tegemisel. Issand ootab, et sa töötaksid usinalt – visalt ja hoolega ning vaeva nähes. Usin misjonär teeb tööd mõjusalt ja tõhusalt. Usinus misjonitöös väljendab sinu armastust Issanda ja Tema töö vastu. Kui oled usin, leiad sa oma tööst rõõmu ja rahuldust.

Tee palju head omaenda vabast tahtest (vt ÕL 58:27). Ära oota, et sinu juhid sulle ütleksid, mida teha. Jätka, kuni sa oled teinud kõik, mis võimalik, isegi kui sa oled väsinud. Keskendu kõige tähtsamale ja ära raiska aega. Palveta, et saada juhatust ja jõudu. Planeeri regulaarselt ja tõhusalt. Hoidu kõigest, mis sind selles takistab või mis su mõtteid kõrvale juhib.

„Ma olen sageli öelnud, et misjonitöö suurim saladus on töö! Kui misjonär teeb tööd, saab ta Vaimu. Kui ta saab Vaimu, õpetab ta Vaimuga. Ja kui ta õpetab Vaimuga, puudutab ta inimeste südant ja on õnnelik. Siis pole ei koduigatsust ega oma perekonna pärast muretsemist, sest kogu aeg, anded ja huvi on koondatud teenimistööle. Töö, töö, töö – sellele ei ole mingit rahuldavat aseainet, eriti misjonitöös.”

– President Ezra Taft Benson

The Teachings of Ezra Taft Benson, 1988, lk 200.

Pühakirjade uurimine

Mida tähendab olla usin?

• Moroni 9:6

• ÕL 10:4

• ÕL 107:99–100

• Pühakirjajuht, „Usinus”

Miks Issand ootab, et sa oleksid usin?

• ÕL 75:2–5

• ÕL 123:12–14

• ÕL 127:4

• ÕL 130:20–21

Kuidas on usinus seotud valikuvabadusega?

• Moosia 4:26–27

• ÕL 58:26–29

Kuulekus

Misjonärina peaksid sa pidama hea meelega kinni käskudest, kuuletuma misjonireeglitele ja järgima oma juhtide nõuandeid. Kuulekus on taeva esimene seadus. See on usutegu. Mõnikord võidakse sinult nõuda asjade tegemist, millest sa täielikult aru ei saa. Kui sa kuuletud, kasvavad sinu usk, teadmised, tarkus ja tunnistus ning sa oled kaitstud ja vaba. Püüa olla kuulekas Issandale, elavale prohvetile ja oma misjonijuhatajale.

„Igapäevases kuulekuses, puhtas eluviisis ning terviklikus elus peituv distsipliin ümbritsevad sind kaitsega, mis hoiab sind surelikkuses kimbutavate kiusatuste eest.”

– Vanem L. Tom Perry

Called to Serve. – Ensign, mai 1991, lk 39.

Pühakirjade uurimine

Mida tähendab olla kuulekas?

• 1. Nefi 2:3

• Moosia 5:8

• Moosia 15:7

• ÕL 82:8–10

• Matteuse 7:24–27

• Johannese 7:17

• Johannese 14:15

• Pühakirjajuht, „Kuulekas, kuulekus, kuuletuma”

Mida võid sa õppida kuulekuse kohta järgmistest pühakirjakohtadest?

• 1. Nefi 3:7

• ÕL 105:6

• 2. Kuningate 5:1–14

Miks Heelamani sõjaväe noored sõdalased käske nii täpselt täitsid? Kuidas neid õnnistati?

• Alma 56:45–48

• Alma 57:21–27

Kristlike omaduste arendamine

Uurides selles peatükis ning pühakirjades kirjeldatud omadusi ja proovides neid rakendada, võib kasuks tulla järgmine kava:

• Vali välja omadus, mida sa soovid endas arendada.

• Pane kirja selle omaduse definitsioon ja kirjeldus.

• Kirjuta üles küsimused, millele soovid uurimise käigus vastuseid leida.

• Tee nimekiri pühakirjakohtadest, mis sellest omadusest õpetavad, ning uuri neid põhjalikult.

• Pane kirja oma tunded ja muljed.

• Sea eesmärke ning tee plaan, kuidas seda omadust oma elus rakendada.

• Palveta, et Issand aitaks sul seda omadust arendada.

• Hinda regulaarselt oma edenemist iga omaduse arendamisel.

Ülesanne: Iseseisev õppimine

Vali sellest peatükist või pühakirjadest üks omadus. Järgi eeltoodud kava, et seda omadust paremini mõista ja selle rakendamist planeerida.

Vaata nimesildi kujutist. Mille poolest erineb sinu nimesilt sellest sildist, mida kannab mõne firma töötaja? Pane tähele, et kaks kõige väljapaistvamat osa on sinu nimi ja Päästja nimi. Kuidas sa saaksid tagada, et esindad Päästjat ühe Tema jüngrina? Miks on tähtis, et inimesed seostaksid sinu nime Päästja nimega? Kirjuta oma mõtted õppepäevikusse.

Pühakirjade uurimine

Millised on mõned pühakirjades loetletud omadused?

• Moosia 3:19

• Alma 7:23

• ÕL 4

• ÕL 121:41–45

• 13. usuartikkel

• Filiplastele 4:8

• 2. Peetruse 1:5–8

Pea meeles!

• Sa pead olema kristlik misjonär, mitte lihtsalt tegema seda, mida misjonärid teevad.

• Kristuse sarnaseks saamine on eluaegne püüdlus.

• Sa järgid Kristuse eeskuju – arendad kristlikke omadusi – üks tegu ja otsus korraga.

• Kristlikuks muutumine eeldab usu rakendamist, meeleparandust, käskudest kinnipidamist, suuremal määral Püha Vaimu vastuvõtmist ja lõpuni vastupidamist.

Ideed õppimiseks ja praktikas kasutamiseks

Iseseisev õppimine

• Valmista ette viieminutiline kõne ühest selles peatükis räägitud omadusest.

• Kasutades pühakirjajuhti, leia, kuidas Päästja on näidanud eeskuju selles peatükis kirjeldatud omaduste kohta. Pane õpitu kirja õppepäevikusse.

• Täida aeg-ajalt selle peatüki lõpus olevat ülesannet „Minu omadused”.

• Vali sellest peatükist üks omadus. Küsi endalt:

  • Kuidas saan ma seda omadust endas arendada?

  • Mida ma pean muutma oma südames, meeles ja tegudes, et seda omadust endas arendada?

  • Kuidas aitab lepingutest kinnipidamine mul seda omadust endas arendada?

  • Kuidas aitab selle omaduse arendamine mul olla vääriline Püha Vaimu saamiseks ning saada vägevamaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetajaks?

• Leia pühakirjades kirjeldatud meeste ja naiste eludest näiteid kristlikest omadustest. Kirjuta oma muljed üles õppepäevikusse.

Kaaslasega õppimine

• Uurige misjonäride lugemismaterjalides olevaid viiteid kristlikele omadustele.

• Arutage, kuidas on eri omadused seotud. Näiteks:

  • Kuidas on usk seotud usinusega?

  • Millisel moel on omavahel seotud alandlikkus ja armastus?

  • Kuidas suurendavad teadmised kannatlikkust?

Ringkonna koosolekud ja tsoonikonverentsid

• Palu mõni päev enne ringkonna koosolekut või tsoonikonverentsi igal misjonäril valida üks selles peatükis või pühakirjades leiduv omadus ja valmistada ette viieminutiline kõne sellest omadusest, kasutades oma kõnes neid pühakirjakohti, mis on neile abiks olnud.

  Varu koosolekul aega selleks, et mõned misjonärid saaksid oma kõnesid esitada.

• Jaga misjonärid kolme rühma ja anna neile järgnev ülesanne.

  1. rühm: Lugege 1. Nefi 17:7–16 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Kuidas rakendas usku Nefi?

  • Mida kristlikku tegi Nefi?

  • Mida lubas Issand Nefile, kui too on ustav ja peab kinni käskudest?

  • Kuidas on need salmid seotud misjonitööga?

  2. rühm: Lugege Jaakobi 7:1–15 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Miks oli Jaakobi usk piisavalt tugev, et Seremi rünnakule vastu seista?

  • Millisel moel rakendas Jaakob usku, kui ta Seremiga rääkis?

  • Kuidas olid Jaakobi teod kristlikud?

  • Mida me saame teha, et arendada sellist usku, nagu oli Jaakobil?

  3. rühm: Lugege „Joseph Smith – ajalugu” 1:8–18 ja vastake järgmistele küsimustele:

  • Millisel moel rakendas Joseph Smith usku Jeesusesse Kristusesse?

  • Kuidas tema usk proovile pandi?

  • Mil moel käitus tema kristlikult?

  • Mida me saame teha, et järgida Joseph Smithi eeskuju?

  Kui rühmad oma töö lõpetavad, kogu kõik misjonärid kokku ja palu neil oma rühmas räägitut teistega jagada.

• Jaga kogemust, kui sind õnnistas või inspireeris teise inimese usk.

• Las misjonärid vaatavad ülesannet „Minu omadused”. Anna igale misjonärile paber, millele oma vastused kirja panna.

  Kui nad on töölehe täitnud, kutsu neid üles seadma isiklikke eesmärke.

  Palu mõnel misjonäril rääkida, mida ta on seda töölehte täites õppinud ning tundnud.

  Tunnista kristlike omaduste arendamise tähtsusest.

Misjonijuhataja

• Palu misjonäridel lugeda ühte neljast evangeeliumist Uues Testamendis või 3. Nefi 11–28. Lase neil alla joonida, mida tegi Päästja sellist, mida saavad teha ka nemad.

• Kasuta eesmärkide seadmist ja planeerimist, et õpetada misjonäridele usinusest. Selgita, et usinus inimestele keskendumisel on armastuse väljendus.

• Vestluste käigus palu misjonäridel rääkida mõnest omadusest, mida nad endas arendada proovivad.

• Kutsu tsoonikonverentsil misjonäre üles rääkima kristlikest omadustest, mida nad oma kaaslastes imetlevad.

Minu omadused

Loe hoolikalt kõike järgnevalt kirjeldatut. Otsusta, kui tõene on see väide sinu kohta, ja vali vastusevariantidest kõige sobivam. Kirjuta iga punkti vastus õppepäevikusse. Vaimne kasvamine on järkjärguline protsess ja keegi pole täiuslik, seega võib eeldada, et mõne punkti puhul on su hinnang kõrgem kui mõne teise punkti puhul.

Vastusevariandid

1 = mitte kunagi

2 = mõnikord

3 = sageli

4 = peaaegu alati

5 = alati

Usk

1. Ma usun Kristusesse ja pean Teda oma Päästjaks (2. Nefi 25:29).

2. Ma olen kindel, et Jumal armastab mind (1. Nefi 11:17).

3. Ma usaldan Päästjat piisavalt, et Tema tahtega nõustuda ja teha, mida iganes Ta palub (1. Nefi 3:7).

4. Ma usun kindlalt, et läbi Jeesuse Kristuse lepituse võin ma kõik oma patud andeks saada (Enose 1:5–8).

5. Mul on piisavalt usku, et saada vastuseid oma palvetele (Moosia 27:14).

6. Ma mõtlen päeva jooksul Päästja peale ja pean meeles, mida Ta on minu heaks teinud (ÕL 20:77, 79).

7. Mul on piisavalt usku, et aidata kaasa sellele, et minu või teiste elus sünniks häid asju (Eteri 12:12).

8. Ma tean Püha Vaimu väe kaudu, et Mormoni Raamat on õige (Moroni 10:3–5).

9. Mul on piisavalt usku Kristusesse, et saata korda seda, mida iganes Ta tahab, et ma teeksin – isegi imesid, kui vaja (Moroni 7:33).

Lootus

10. Üks minu suurimaid soove on pärida igavene elu Jumala selestilises kuningriigis (Moroni 7:41).

11. Ma olen kindel, et minu misjon saab olema õnnelik ja edukas (ÕL 31:3–5).

12. Ma olen tuleviku suhtes rahulik ja optimistlik (ÕL 59:23).

13. Ma usun kindlalt, et ühel päeval elan ma koos Jumalaga ja saan selliseks nagu Tema (Eter 12:4).

Ligimesearmastus ja armastus

14. Ma hoolin siiralt teiste inimeste igavesest heaolust ja õnnest (Moosia 28:3).

15. Kui ma palvetan, palun ma ligimesearmastust – Kristuse puhast armastust (Moroni 7:47–48).

16. Ma püüan mõista teiste tundeid ja näha asju nende vaatevinklist (Juuda 1:22).

17. Ma andestan neile, kes on mind solvanud või mulle ülekohut teinud (Efeslastele 4:32).

18. Ma püüan teisi aidata, kui nad vajavad abi või on heidutatud (Moosia 18:9).

19. Sobilikul hetkel ütlen ma teistele, et ma armastan neid ja hoolin neist (Luuka 7:12–15).

20. Ma otsin võimalusi teisi teenida (Moosia 2:17).

21. Ma räägin teistest heatahtlikult (ÕL 42:27).

22. Ma olen teistega kannatlik ja sõbralik, isegi siis, kui nendega on raske läbi saada (Moroni 7:45).

23. Ma tunnen teiste saavutustest rõõmu (Alma 17:2–4).

Vooruslikkus

24. Mu süda on puhas ja süüta (Laulud 24:3–4).

25. Mul pole mingisugust soovi teha kurja, vaid ainult head (Moosia 5:2).

26. Ma olen usaldusväärne – ma pean oma sõna (Alma 53:20).

27. Ma keskendun õigemeelsetele, meeltülendavatele mõtetele ning heidan halvad mõtted peast välja (ÕL 121:45).

28. Ma parandan meelt oma pattudest ja püüan ületada oma nõrkusi (ÕL 49:26–28).

29. Ma tunnen oma elus Püha Vaimu mõju (ÕL 11:12–13).

Teadmised

30. Ma tunnen, et valdan hästi evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid (Eteri 3:19–20).

31. Ma uurin pühakirju iga päev (Johannese 5:39).

32. Ma püüan siiralt mõista tõde ja leida vastuseid oma küsimustele (ÕL 6:7).

33. Ma saan Vaimu kaudu teadmisi ja juhatust (1. Nefi 4:6).

34. Ma armastan evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid ning pean neid kalliks (2. Nefi 4:15).

Kannatlikkus

35. Ma ootan kannatlikult Issanda õnnistuste ja lubaduste täitumist (2. Nefi 10:17).

36. Ma suudan oodata, ilma et muutuksin murelikuks või muserdunuks (Roomlastele 8:25).

37. Ma olen kannatlik ja pikameelne misjoniga kaasnevate väljakutsete suhtes (Alma 17:11).

38. Ma olen kannatlik teiste vigade ja nõrkuste suhtes (Roomlastele 15:1).

39. Ma olen iseenda suhtes kannatlik ja panen oma nõrkusi ületades usalduse Issandale (Eteri 12:27).

40. Ma talun hädasid ja kannatusi rahumeelselt ja lootusrikkalt (Alma 34:40–41).

Alandlikkus

41. Ma olen tasane ja südamelt alandlik (Matteuse 11:29).

42. Ma usaldan, et Issand aitab mind (Alma 26:12).

43. Ma olen siiralt tänulik õnnistuste eest, mida Issand on mulle andnud (Alma 7:23).

44. Minu palved on tõsimeelsed ja siirad (Enose 1:4).

45. Ma hindan juhtidelt ja õpetajatelt saadud juhatust (2. Nefi 9:28).

46. Ma püüan alistuda Issanda tahtele, ükskõik mis see on (Moosia 24:15).

Usinus

47. Ma töötan tõhusalt isegi ilma sundimise või järelvalveta (ÕL 58:26–27).

48. Ma koondan jõu kõige tähtsamale (Matteuse 23:23).

49. Ma palvetan omaette vähemalt kaks korda päevas (Alma 34:18–27).

50. Ma koondan mõtted oma kutsele misjonärina (ÕL 4:2, 5).

51. Ma sean eesmärke ja planeerin regulaarselt (ÕL 88:119).

52. Ma teen senikaua kõvasti tööd, kuni ülesanne on edukalt täidetud (ÕL 10:4).

53. Ma tunnen oma tööst rõõmu ja rahuldust (Alma 36:24–25).

Kuulekus

54. Palvetades palun ma jõudu, et kiusatustele vastu seista ja teha seda, mis on õige (3. Nefi 18:15).

55. Ma pean kinni nõutavatest käskudest, et olla templisoovituse vääriline (ÕL 97:8).

56. Ma pean kinni misjonireeglitest ja järgin oma juhtide nõuandeid (Heebrealastele 13:17).

57. Ma püüan elada kooskõlas evangeeliumi seaduste ja põhimõtetega (ÕL 41:5).