24. peatükk

Kristusele pühendunud elu

„Meie tõelist suurust näitab kõige paremini see, kui kristlikud me oleme.”

Ezra Taft Bensoni elust

President Ezra Taft Benson tsiteeris sageli Päästja nõuannet Nefi rahva kaheteistkümnele jüngrile: „Missugused mehed te peaksite olema? Tõesti, ma ütlen teile, just nagu mina olen.” (3Ne 27:27.)¹ See põhimõte – vajadus olla kristlikum – oli president Bensoni ametiajal läbivaks teemaks, eriti kui ta teenis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja ja Kiriku presidendina.

Pühendanud oma elu Issanda teenimisele, kõneles president Benson väe ja veendumusega, tunnistades:

„Ma tunnistan teile, et pole midagi vägevamat, kaasahaaravamat ja hingeülendavamat kui väljakutse püüda õppida Kristuselt ja kõndida Tema jälgedes. Jeesus Kristus elas maa peal, olles meile eeskujuks. Ta on meie eestkostja Isa ees. Ta viis ellu suure lepitusohvri, et meie võiksime saada rõõmu täiuse ja tänu Tema armule ning meie meeleparandusele ja õigemeelsusele ka ülenduse. Ta tegi kõike täiuslikult ja käsib, et ka meie oleksime täiuslikud, nagu Tema ja Ta Isa on täiuslikud. (Vt 3Ne 12:48.)

Selles elus on meie ülimaks küsimuseks „Mida Jeesus teeks?” või „Mida Ta soovib, et mina teeksin?”. Tema teel kõndimine on selle elu suurim saavutus. Selles elus on tõeliselt edukas vaid mees või naine, kelle elu kõige rohkem Õpetaja omaga sarnaneb.”²

President Benson küll kannustas pühasid järgima Päästja eeskuju, kuid ta tuletas neile ka meelde, et nad saavad seda teha ainult Päästja abiga. Ta kuulutas:

„Ma tean, et Issand elab. Ma tean, et Ta armastab meid. Ma tean, et ilma Temata ei saa meil olla edu, kuid Temaga koos ei saa mitte keegi läbi kukkuda.

Ma tean, et Jumal on võimeline meie elu palju paremini kasutama kui meie ise.

Olgu meil kõigil edaspidi moraalset julgust iga päev rohkem Kristusest mõelda, Temalt õppida, Tema jälgedes käia ja teha seda, mida Tema tahab, et me teeksime.”³

„Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu”” (Jh 14:6).

Ezra Taft Bensoni õpetused

Jeesuse Kristuse elu ja õpetused on kogu inimkonnale suureks eeskujuks.

Kaks tuhat aastat tagasi kõndis maa peal täiuslik mees Jeesus Kristus. Ta oli taevase isa ja sureliku ema poeg. Ta on Isa juhtimisel selle maailma Jumal. Ta õpetas inimestele tõde, et nad võiksid olla vabad. Tema elu ja õpetused on kogu inimkonnale suureks eeskujuks ja ainsaks kindlaks teeks.⁴

Miski muu pole maailmale suuremat mõju avaldanud kui Jeesuse Kristuse elu. Me ei kujuta oma elu ilma Tema õpetusteta ettegi. Ilma Temata eksitaksid meid petlikud uskumused ja usundid, mis sünnivad hirmust ja pimedusest, kus võidutsevad lihalikkus ja materialism. Me ei küüni kaugeltki selle eesmärgini, mille Ta meile seadis, kuid me ei tohi seda kunagi silmist lasta ega unustada, et meie pikk rännak valguse ja täiuslikkuse suunas poleks võimalik ilma Tema õpetuste, Tema elu ning Tema surma ja ülestõusmiseta.

‥ Me peame ikka ja jälle õppima, et ainult siis, kui võtame omaks armastuse evangeeliumi, mida Õpetaja meile õpetas, ja elame selle järgi, ning ainult siis, kui teeme Tema tahet, võime murda lahti teadmatuse ja kahtluste ahelatest, mis meid kütkeis hoiavad. Me peame selle lihtsa, ent hiilgava tõe endale selgeks tegema, et võiksime kogeda sulnist rõõmu Vaimust nüüd ja igavesti. Me peame ennast Tema tahet täites kaotama. Meil tuleb Tema oma elus esikohale seada.⁵

Johannese evangeeliumi 14. peatükis jätab Jeesus pärast viimset õhtusöömaaega oma jüngritega südamlikult hüvasti. Ta teatab neile, et ta läheb neile valmistama aset Isa kojas; et seal, kus on tema, võivad ka nemad olla. Toomas aga ütleb talle:

„„Issand, me ei tea, kuhu sa lähed! Kuidas võime teada teed?”

Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!”” (Jh 14:5–6.)⁶

Me tuleme Kristuse juurde, kui vaatame igas mõttes Tema poole ja jäljendame Tema omadusi.

Mormoni Raamatu sõnade kohaselt tuleb meil „uskuda Kristusesse ja teda mitte eitada.” (2Ne 25:28.) Peame panema oma usalduse Kristusele, mitte lihalikule käsivarrele. (Vt 2Ne 4:34.) Me peame tulema „Kristuse juurde ja saa[ma] täiuslikuks temas.” (Mn 10:32.) Meil tuleb tulla „murtud südame ja kahetseva vaimuga” (3Ne 12:19) ning tunda nälga ja janu õigemeelsuse järele (vt 3Ne 12:6). Me peame „toitu[ma] rõõmuga Kristuse sõnast” (2Ne 31:20), mida võime saada Tema pühakirjade, Tema võitute ja Püha Vaimu kaudu.

Lühidalt öelduna peame järgima „elava Jumala Poja eeskuju” (2Ne 31:16).⁷

Issand ütles: „Vaadake minu poole igas oma mõttes.” (ÕL 6:36.) Issanda poole vaatamine on ainus viis, kuidas saada sellisteks meesteks ja naisteks, kes me olla võiksime.

Issand esitas oma jüngritele küsimuse: „Missugused mehed te peaksite olema?” ja vastas sellele ise, öeldes: „Just nagu mina olen.” (3Ne 27:27.) Selleks et saada Tema sarnaseks, peab Ta meil alati meeles olema – peame Tema üle pidevalt mõtisklema. Iga kord, kui võtame sakramenti, lubame „teda alati meeles pida[d]a”. (Mn 4:3; 5:2; ÕL 20:77, 79.)

Kui mõtted meid tõepoolest kujundavad ja kui soovime olla Kristuse moodi, siis tuleb meil ka mõelda kristlikke mõtteid. Lubage ma kordan: kui mõtted meid tõepoolest kujundavad ja kui soovime olla Kristuse moodi, siis tuleb meil ka mõelda kristlikke mõtteid.

‥ Meie mõtted peaksid olema suunatud Issandale. Peaksime mõtlema Kristusest.⁸

Avaldugu meie kristlik iseloom nii isiklikus elus, kodus kui ka töö juures. Elage nii, et teised võiksid teie kohta öelda: „Ta on tõeline kristlane!”

Jah, me usume Jeesusesse Kristusesse, kuid veelgi enam – me vaatame Tema poole, loodame Tema peale ja püüame järele aimata Tema omadusi.⁹

Kristus on meie ideaal. Ta on meie eeskuju. ‥ Meie tõelist suurust näitab kõige paremini see, kui kristlikud me oleme.¹⁰

Olla nagu Päästja – milline väljakutse! Ta on Jumaluse liige. Ta on Päästja ja Lunastaja. Tema elu oli igakülgselt täiuslik. Temas polnud ühtegi puudust ega viga. Kas on võimalik, et ka meie ‥ võime olla nagu Tema? Vastus on jah. Me mitte ainult ei saa, vaid me ka peame – see on meie kohustus. Ta ei annaks meile seda käsku, kui Ta ei ootaks meilt selle täitmist (vt Mt 5:48; 3Ne 12:48).

Apostel Peetrus, keda kujutatakse sel pildil koos ülestõusnud Jeesuse Kristusega, õpetas, kuidas jäljendada Päästja iseloomu.

Apostel Peetrus kõneles protsessist, mille kaudu võib inimene saada „osa jumalikust loomust” (2Pt 1:4). See on väga oluline, sest kui meie loomus muutub jumalikuks, siis muutume Tema sarnaseks. Vaatame lähemalt, mida Peetrus selle protsessi kohta õpetab. Ta ütles:

„Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust,

tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust,

jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu.” (2Pt 1:5–7.)

Need omadused, mille Peetrus välja tõi, käivad jumaliku loomuse ehk Päästja iseloomu juurde. Need on voorused, mida meil tuleb järele aimata, kui soovime olla rohkem Tema sarnased. Arutagem mõnda neist tähtsatest omadustest.

Esimene omadus, millele kõik teised toetuvad, on usk. Usk on jumaliku loomuse alus. ‥

Peetrus jätkab, et usuga peab käima kaasas vooruslikkus. ‥ Vooruslik käitumine annab märku puhastest mõtetest ja sündsatest tegudest. Voorusliku inimese südant ei täida himud, sest seda tehes ta salgaks usu ja kaotaks Vaimu (ÕL 42:23), kuid miski pole selles töös olulisem kui Vaim. ‥

Vooruslikkusega käib käsikäes pühadus – veel üks jumalik omadus. Peaksime otsima pidevalt seda, mis on vooruslik ja armas, mitte seda, mis on madaldav ja häbitu. Vooruslikkus kaunistab lakkamatult meie mõtteid (vt ÕL 121:45). Kuidas saab keegi laskuda pornograafia, jumalateotuse või labasuste küüsi ja pidada end seejuures täiesti vooruslikuks? ‥

Järgmine samm, mida Peetrus meie arenguprotsessis kirjeldab, on teadmised, mis peaks usu ja vooruslikkusega koos käima. Issand on öelnud, et „teadmatuses oleval inimesel on võimatu saada päästetud”. (ÕL 131:6.) Ühes teises kirjakohas käsib Jumal: „Ja kuna kõikidel ei ole usku, otsige usinalt ja õpetage üksteisele tarkuse sõnu; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.” (ÕL 88:118.) ‥ Kuigi igasuguse tõe uurimine loob väärtust, on päästmist puudutavad tõed tähtsamad kõigist muudest tõdedest, mida inimene võib õppida. Issanda küsimust „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?” (Mt 16:26) võib esitada nii haridust kui ka maailma hüvesid omandada püüdes. Issand oleks võinud ka küsida: „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta õpib selgeks kogu maailma tarkuse, kuid ei tea, kuidas saada päästetud?” ‥

Vaimse hariduse ühendamine ilmaliku õppimisega aitab meil keskenduda sellele, mis on elus kõige tähtsam. ‥

Peetrus kirjeldas jumaliku loomusena ka taltumust. [Taltunud inimene] hoiab oma emotsioone ja sõnu ohjes. Ta teeb kõike mõõdukalt ega priiska. Lühidalt öelduna suudab ta ennast kontrollida. Ta kontrollib oma emotsioone ega lase end oma tujudel juhtida.‥

Taltumusele tuleb lisada kannatlikkus. ‥ Kannatlikkus on samuti üks enesekontrolli vorme. See on võime naudingut edasi lükata ja kirgi ohjeldada. Kannatlik inimene ei ägestu oma lähedastega suheldes, nii et peaks seda hiljem kahetsema. Kannatlikkus on enese valitsemine stressirohkes olukorras. Kannatlik inimene on teiste vigade suhtes mõistev.

Kannatlik ootab Issandat. Mõnikord loeme inimestest, kes otsivad Issandalt õnnistusi, kuid muutuvad kannatamatuks, kui õnnistus kohe ei tule. Jumalik loomus eeldab, et usaldame Issandat piisavalt, et „ol[la] vagusi ja tead[a], et [Tema on] Jumal”. (ÕL 101:16.)

Kannatlik inimene suhtub kallite inimeste vigadesse ja puudustesse mõistvalt. Kuna ta neid armastab, siis ei püüa ta neis vigu leida ega neid kritiseerida või süüdistada.

Peetrus mainib veel vennaarmastust. ‥ Armastav inimene on teistega kaastundlik ja lahke. Ta arvestab teiste tunnetega ja käitub viisakalt. Ta on ka abivalmis. Vennaarmastus andestab nõrkused ja vead. Vennaarmastust jagub kõigi vastu – nii vanade kui ka noorte, nii madalamal kui ka kõrgemal positsioonil olevate inimeste ja samuti loomade vastu.

Need on jumaliku loomuse tõelised omadused. Kas näete, kuidas võime olla kristlikumad, olles esmalt vooruslikud, armastavad, kannatlikud ja kontrollides oma emotsioone?

Apostel Paulus tõi mõned eredad näited, illustreerimaks, kuidas Kiriku liige peab maailmast erinema. Ta ütles, et meil tuleks rõivastuda Kristusega (Gl 3:27) ja „enesest ära heita ‥ vana inimene” ja „riietuda uue inimesega” (Ef 4:22–24).

Jumaliku loomuse kroonivaks omaduseks on armastus kõigi vastu ehk Kristuse puhas armastus (vt Mn 7:47). Kui püüaksime siiralt rohkem Päästja ja Õpetaja moodi olla, siis peaks meie ülim eesmärk olema õppida armastama nii, nagu armastab Tema. Mormon ütles, et ligimesearmastus on „suurim kõigest” (Mn 7:46).

Maailm räägib ühtelugu armastusest ja paljud püüavad seda leida. Kuid Kristuse puhas armastus erineb suuresti sellest, mida maailm armastuseks peab. Ligimesearmastus ei aja kunagi isekalt omakasu taga. Ainus, mida Kristuse puhas armastus taotleb, on teiste igavene areng ja rõõm. ‥

Päästja kuulutas, et igavene elu tähendab tunda ainust tõelist Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust (vt Jh 17:3). Kui see on nii – ja ma tunnistan pühalikult, et see on tõsi –, siis peame küsima, kuidas peaksime Jumalat tundma õppima. Selle igavesse ellu viiva teadmise saamiseks on väga oluline protsess, mida Peetrus kirjeldas – jumalike omaduste järjestikune omandamine. Pange tähele lubadust, mille Peetrus andis seda protsessi kirjeldades:

„Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises.” (2Pt 1:8; rõhutus lisatud.)

‥ Ma palvetan, et meil võiks olla neid Päästja omadusi külluses, nii et kui Ta meilt kohutmõistmisel küsib: „Missugused mehed te olete?”, siis võiksime Talle rõõmsalt, püstipäi ja tänutundes vastata: „Just nagu sina oled.”¹¹

Päästja lohutab ja toetab meid, kui püüame püsida teerajal, mida Ta meile näitas.

Niivõrd kui me kaldume kõrvale teest, mille Jeesus Galileast meile maha märkis, sel määral me kaotame oma isiklikus lahingus. ‥ Kuid ta ei jäta meid abita. Ta on oma jüngritele ja meile kõigile korduvalt öelnud: „Teie süda ärgu ehmugu! ‥

Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda. ‥

Ma ei jäta teid vaestekslasteks; ma tulen teie juurde. ‥

Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile ‥” (Jh 14:1, 14, 18, 27.)¹²

Pöördugem tagasi Mormoni Raamatu juurde, ‥ et õppida, kuidas tulla Kristuse juurde, kuidas pühenduda ja keskenduda Talle ning kuidas Temas neelduda. Ma tsiteerin vaid väheseid paljudest pühakirjakohtadest, mis selle teema kohta käivad.

Esiteks peame teadma, et Kristus kutsub meid enda juurde. „Vaata, ta saadab kutse kõikidele inimestele, sest halastuse käed on sirutatud nende poole. ‥ Jah, ta ütleb: Tulge minu juurde ja te sööte elupuu vilja; jah, te sööte ja joote eluleiba ja eluvett vabalt.” (Al 5:33–34.)

Tulge, sest ta seisab „avasüli, et teid vastu võtta!” (Mr 6:17.)

Tulge, sest „ta lohutab teid teie kannatustes ja kostab teie eest” (Jb 3:1).

„Tulge tema juurde ja pakkuge kogu oma hing ohvriannina temale” (Om 1:26).

Võttes kokku jeredlaste tsivilisatsiooni ülestähendust, kirjutab Moroni: „Ma soovitan teil otsida seda Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on kirjutanud” (Et 12:41).

Moroni kirjutas nefilaste tsivilisatsiooni lõppjärgus üles oma viimaseid sõnu: „Jah, tulge Kristuse juurde ja saage täiuslikuks temas, ‥ ja kui te keelate endale kõike jumalatut ja armastate Jumalat kõigest oma väest, meelest ja jõust, siis on tema arm teile küllaldane” (Mn 10:32).

Need, kes on pühendanud end Kristusele, seisavad „kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal”, kus nad ka pole, „kuni surmani välja” (Mo 18:9). Nad peavad alati meeles Kristuse nime „oma südames kirjas hoida” (Mo 5:12) ja võtavad enda peale „Kristuse nime, olles kindlalt otsustanud teenida teda lõpuni” (Mn 6:3).

Kristusele pühendunult elades me „räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest” (2Ne 25:26). Me „[võtame] vastu Jumala meeldiv[a] sõna ja toitu[me] rõõmuga tema armastusest” (Jb 3:2). Isegi kui Nefi süda oli vaevatud tema pattude pärast, ütles ta: „Ma tean, kelle peale ma olen lootnud. Mu Jumal on olnud mu tugi” (2Ne 4:19–20).

Meil on meeles Alma nõu: „Kõik, mida sa teed, tee Issandale, ja kuhu iganes lähed, mine Issandaga; jah, olgu kõik sinu mõtted suunatud Issandale; jah, anna Issandale oma südame kiindumus igaveseks! Kõikides oma toimetustes pea nõu Issandaga” (Al 37:36–37).

Heelaman ütles: „Pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus ‥, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, ‥ ei ole [neil] mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ‥ kuristikku.” (Hl 5:12.)

Nefi ütles, et Issand „on täitnud mind oma armastusega, koguni minu liha hävimiseni välja” (2Ne 4:21). Need, kes on neeldunud Kristuses, on „elavaks tehtud Kristuses (2Ne 25:25). Nad ei pea „taluma mingisuguseid kannatusi, muidu kui et need poleks neelatud rõõmust Kristuses” (Al 31:38). Jeesus võtab nad oma embusesse (vt Mr 5:11). Nefi lausus: „Ma rõõmutsen oma Jeesuse üle, sest tema on lunastanud mu hinge põrgust” (2Ne 33:6). Lehhi sõnas: „Tema armastuse käsivarred on igavesti ümber minu” (2Ne 1:15). ‥

Mormon – tõeliselt vägev hing – kirjutas oma armastatud pojale Moronile:

„Mu poeg, ole ustav Kristuses; ja ärgu need asjad, mida ma olen kirjutanud, kurvastagu sind, et sind surmani maha rõhuda; vaid Kristus tõstku sind üles ja tema kannatused ja surm ja tema ihu näitamine meie isadele ja tema halastus ja pikameelsus ja lootus tema hiilgusele ja igavesele elule puhaku sinu meeles igavesti.

Ja Isa Jumala arm, kelle troon on kõrgel taevais, ja meie Issanda Jeesuse Kristuse arm, kes istub tema väe paremal käel, kuni kõik asjad alistuvad temale, olgu ja jäägu sinuga igavesti” (Mn 9:25–26).

Ma palvetan, et igaüks meist võiks järgida seda inspireeritud nõuannet: „Olge ustavad Kristuses.” Siis tõstab Ta meid üles ja Tema arm on igavesti meiega.¹³

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson kuulutas: „Miski muu pole maailmale suuremat mõju avaldanud kui Jeesuse Kristuse elu” (1. osa). Mil moel on Päästja elu maailma mõjutanud? Mil moel on Tema elu teid mõjutanud?
Kuidas teie elu muutub, kui mõtlete Kristusele? Kuidas on meie mõtted seotud meie omadustega? 2. osa uurides mõtisklege, mida võite teha, et veelgi rohkem seal mainitud kristlikke omadusi arendada?
Kuidas võivad 3. osas välja toodud õpetused anda meile lootust, kui püüame olla rohkem nagu Päästja? Kuidas on Päästja aidanud teil Teda rohkem järgida?

Samateemalised pühakirjakohad:

Mk 8:34; Fl 4:13; 1Jh 3:23–24; 2Ne 25:23, 26; Mo 3:19; Al 7:11–13; Mn 7:48

Abiks uurimisel

„Planeeri õpitegevusi, mis tugevdaksid sinu usku Päästjasse” (Jutlusta minu evangeeliumit, 2004, lk 22). Näiteks võiksite endalt pühakirju uurides küsida: „Kuidas aitavad need õpetused mul Jeesuse Kristuse lepitust mõista? Kuidas aitavad need õpetused mul rohkem Päästja sarnaseks saada?”