14. peatükk
Jeesus käsib: Ärge mõistke kohut; paluge Jumalat; pange tähele valeprohveteid – Ta lubab päästet nendele, kes teevad Isa tahet – Võrdle Matteuse 7. peatükiga. Ligikaudu 34 pKr.
1 Ja nüüd, sündis, et kui Jeesus oli rääkinud need sõnad, pöördus ta taas rahvahulga poole ja avas neile uuesti oma suu, öeldes: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile: Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut!
2 Sest missuguse kohtuga teie kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile.
3 Ja miks sa näed pindu, mis on sinu venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?
4 Või kuidas sa ütled oma vennale: Lase ma tõmban pinnu sinu silmast – ja vaata, palk on su omas silmas?
5 Sa silmakirjatseja, tõmba esiti palk omast silmast, ja siis sa näed selgelt tõmmata pindu välja oma venna silmast.
6 Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalge alla ega pöörduks ja teid kisuks!
7 Paluge, ja teile antakse; otsige ja te leiate; koputage, siis avatakse teile!
8 Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse;
9 või missugune inimene on teie seast, kes, kui tema poeg palub leiba, annaks temale kivi?
10 Või kui ta palub kala, annaks ta temale mao?
11 Kui nüüd teie, kes olete halvad, mõistate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab häid ande neile, kes temalt paluvad?
12 Seepärast, kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile, sest see on seadus ja prohvetid!
13 Minge sisse kitsast väravast, sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hävitusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad;
14 kuna kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
15 Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid!
16 Nende viljadest te tunnete neid. Ega inimene nopi viinamarju kibuvitsust või viigimarju ohakaist?
17 Just samuti kannab iga hea puu head vilja, aga rikutud puu kannab halba vilja.
18 Hea puu ei saa kanda halba vilja ega rikutud puu kanda head vilja.
19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Mispärast, nende viljadest te tunnete nad ära.
21 Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
22 Paljud ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel prohvetlikult kuulutanud ja sinu nimel ajanud välja kuradeid ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?
23 Ja siis ma tunnistan neile avalikult: Ma ei ole kunagi teid tundnud, taganege minust, te süütegude toimepanijad!
24 Seepärast, igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, seda ma võrdlen mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule –
25 ja tuli sadu ja tulid vetevood ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda koda; aga see ei langenud, sest see oli rajatud kaljule.
26 Ja igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav rumala mehega, kes ehitas oma koja liivale –
27 ja tuli sadu ja tulid vetevood ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.