1 Ja nõnda me teeme valmis taeva ja maa ning kõik nende väed.

2 Ja Jumalad rääkisid omavahel: Seitsmendal ajal me lõpetame oma töö, mida me oleme arutanud; ja seitsmendal ajal me puhkame kõigest oma tööst, mis me arutanud oleme.

3 Ja Jumalad lõpetasid seitsmendal ajal, sest et seitsmendal ajal nad pidid puhkama kõigist oma töödest, mille korraldamist nad (Jumalad) omavahel arutasid; ja nad pühitsesid selle. Ja nõnda olid nende otsused ajal, mil nad pidasid omavahel nõu taevaste ja maa moodustamiseks.

4 Ja Jumalad tulid alla ja korraldasid need taevaste ja maa loomise etapid, kui nad korraldasid need päeval, mil Jumalad moodustasid maa ja taevad,

5 vastavalt kõigele sellele, mis nad olid öelnud iga väljapõõsa kohta, enne kui see maa peal olemas oli, ja iga väljarohu kohta enne, kui see kasvas; sest kui nad arutasid nende tegemist, ei olnud Jumalad lasknud maa peale vihma sadada ja nad ei olnud moodustanud inimest maad viljelema.

6 Aga maast tõusis udu ning kastis kogu maapinda.

7 Ja Jumalad moodustasid maa põrmust inimese ja võtsid tema vaimu (see on inimese vaimu) ning panid selle tema sisse; ja puhusid tema sõõrmetesse eluhinguse, ja inimene sai elavaks hingeks.

8 Ja Jumalad istutasid aia ida poole Eedenisse ja panid sinna inimese, kelle vaimu nad olid pannud kehasse, mille nad olid moodustanud.

9 Ja Jumalad lasid maast kasvada kõikidel puudel, mis on meeldivad silmale ja head toiduks; samuti elupuu aia keskele ning hea ja kurja tundmise puu.

10 Eedenist voolas välja jõgi, et aeda kasta, ja sealt see jagunes ning hargnes neljaks.

11 Ja Jumalad võtsid inimese ja panid tema Eedeni aeda seda harima ja selle eest hoolitsema.

12 Ja Jumalad käskisid inimest, öeldes: Igast puust aias võid sa vabalt süüa,

13 aga hea ja kurja tundmise puust, sellest sa süüa ei või, sest et ajal, mil sa sellest sööd, sa tõesti sured. Nüüd mina, Aabraham, nägin, et see oli Issanda aja järgi, mis on Kolobi aja järgi; sest Jumalad ei olnud veel määranud Aadamale tema ajaarvamist.

14 Ja Jumalad ütlesid: Tehkem inimesele kohane abi, sest inimesel ei ole hea olla üksi; seepärast moodustame temale kohase abi.

15 Ja Jumalad lasid raskel unel langeda Aadama peale; ja ta uinus, ja nad võtsid ühe tema küljeluudest ja sulgesid selles kohas liha;

16 ja sellest küljeluust, mille Jumalad olid mehest võtnud, moodustasid nad naise, ja nad tõid ta mehe juurde.

17 Ja Aadam ütles: See oli luu minu luust ja liha minu lihast; nüüd peab teda kutsutama Naiseks, sest et ta on mehest võetud;

18 seepärast jätab mees maha oma isa ja oma ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on siis üks liha.

19 Ja nad mõlemad olid alasti, mees ja tema naine, ja nad ei häbenenud mitte.

20 Ja Jumalad moodustasid maapinnast kõik väljaloomad ja kõik taevalinnud, ja nad tõid need Aadama juurde, et näha, kuidas ta neid nimetab; ja et kuidas iganes Aadam igat elusolendit nimetab, see saab selle nimeks.

21 Ja Aadam andis nimed kõigile elajatele, taevalindudele, kõigile väljaloomadele; ja Aadamale leidus temale kohane abi.