1 Nõnda said valmis taevas ja maa ning kõik nende väed.

2 Ja seitsmendal päeval lõpetasin mina, Jumal, oma töö, ja kõik asjad, mis ma olin teinud, ja seitsmendal päeval ma puhkasin kõigist oma töödest, ja kõik asjad, mis ma teinud olin, olid valmis saanud, ning mina, Jumal, nägin, et need on head.

3 Ja mina, Jumal, õnnistasin seitsmendat päeva ja pühitsesin selle, sest seitsmendal päeval ma puhkasin kõigest oma tööst, mis mina, Jumal, olin loonud ja teinud.

4 Ja nüüd, vaata, ma ütlen sinule, et need on taeva ja maa tekkimise etapid, kui need loodi päeval, mil mina, Jumal, tegin taeva ja maa,

5 ja kõik väljapõõsad enne, kui need olid maa peal, ja kõik väljarohu enne, kui see kasvas. Sest enne, kui need asjad, millest ma rääkisin, olid maisena maa palgel, lõin mina, Jumal, need kõik vaimselt. Sest mina, Issand Jumal, ei olnud lasknud maa palge peale sadada vihma. Ja mina, Issand Jumal, olin loonud kõik inimlapsed, ja veel mitte inimest maad viljelema, sest et ma lõin nad taevas ja maa peal polnud veel liha, ega ka vees ega õhus.

6 Aga mina, Issand Jumal, rääkisin, ja maast tõusis udu ning kastis kogu maapinda.

7 Ja mina, Issand Jumal, moodustasin inimese maa põrmust ja puhusin tema sõõrmetesse eluhinguse; ja inimene sai elavaks hingeks, esimeseks lihaks maa peal, samuti esimeseks inimeseks; ometi olid kõik asjad loodud varem, aga nad olid loodud vaimselt ja tehtud minu sõna järgi.

8 Ja mina, Issand Jumal, istutasin aia läänepoole Eedenisse ja sinna ma panin inimese, kelle ma olin kujundanud.

9 Ja mina, Issand Jumal, lasin maast maisena kasvada kõikidel puudel, mis on inimesele meeldivad vaadata; ja inimene võis neid näha. Ja ka need said elavateks hingedeks. Sest päeval, mil ma need lõin, olid need vaimsed, sest need jäid neisse piiridesse, kus mina, Jumal, need lõin, jah, nimelt kõik asjad, mis ma valmistasin inimesele kasutamiseks; ja inimene nägi, et see on toiduks hea. Ja mina, Issand Jumal, istutasin rohuaia keskele ka elupuu ja samuti hea ja kurja tundmise puu.

10 Ja et aeda kasta, lasin mina, Issand Jumal, Eedenist välja voolata jõel; ja sealt see hargnes ning jagunes neljaks.

11 Ja mina, Issand Jumal, nimetasin esimese Piisoniks, ja see voolab ümber kogu Havilamaa, kuhu mina, Jumal, lõin palju kulda;

12 ja selle maa kuld oli hea ja seal leidus bedolavaiku ja karneoolikive.

13 Ja teist jõge kutsuti Giihoniks; seda, mis voolab ümber kogu Etioopiamaa.

14 Ja kolmanda jõe nimi oli Hiddekel; see, mis voolab Assurist idapoole. Ja neljas jõgi oli Frat.

15 Ja mina, Issand Jumal, võtsin inimese ja panin tema Eedeni aeda, seda harima ja selle eest hoolitsema.

16 Ja mina, Issand Jumal, käskisin inimest, öeldes: Igast aia puust võid sa vabalt süüa,

17 aga hea ja kurja tundmise puust, sellest sa süüa ei või; siiski sa võid ise valida, sest nõnda on sinule antud; aga pea meeles, et ma keelan selle ära, sest et päeval, mil sa sellest sööd, tuleb sul tõesti surra!

18 Ja mina, Issand Jumal, ütlesin oma Ainusündinule, et inimesel ei ole hea olla üksi, mispärast ma teen temale kohase abilise.

19 Ja mina, Issand Jumal, moodustasin maapinnast kõik väljaloomad ja kõik taevalinnud ning käskisin neil tulla Aadama juurde, et näha, kuidas ta neid nimetab; ja ka nemad olid elavad hinged, sest et mina, Jumal, puhusin nende sõõrmetesse elu hinguse ja käskisin, et kuidas iganes Aadam igat elusolendit kutsub, see saagu selle nimeks.

20 Ja Aadam pani nime kõigile elajatele ja taevalindudele ja kõigile väljaloomadele, aga mis puutub Aadamasse, siis temale ei leidunud abilist, kes oleks talle kohane.

21 Ja mina, Issand Jumal, lasin raskel unel langeda Aadama peale ja ta uinus, ja ma võtsin ühe tema küljeluudest ja sulgesin selle koha lihaga;

22 ja sellest küljeluust, mille mina, Issand Jumal, olin võtnud mehest, tegin ma naise, ja ma tõin ta mehe juurde.

23 Ja Aadam ütles: See, ma tean, on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast; teda peab kutsutama Naiseks, sest et ta on mehest võetud.

24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja oma ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on siis üks liha.

25 Ja nad mõlemad olid alasti, mees ja tema naine, ja nad ei häbenenud mitte.