2020
ʻOku Tau Fie Maʻu Kotoa ke Tau Kau Atu
Māʻasi 2020


ʻOku Tau Fie Maʻu Kotoa ke Tau Kau Atu

Tatau ai pē pe ko e fāmili, kaungāmeʻa, kaungāngāue, pe ko e kakai ʻi he Siasí, ʻoku tau fie maʻu kotoa pē ke tau kau atu.

ʻOku ʻikai ke u fuʻu sai ʻi he pasiketipoló. Mahalo ko ha tukufakaholo, mahalo ko ha poto fakanatula, mahalo ko ha faʻahinga meʻa pē—ka ʻoku hangē ʻoku poto ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi he malaʻé, tuku kehe pē au. ʻOku faʻa hoko ʻeni ke u ongoʻi tuenoa ai.

Naʻe ʻikai hoko ʻa e foʻi moʻoni ko ʻení ke ne taʻofi ai ʻa hono fakaafeʻi au ʻe hoku kaungāmeʻá ke mau vaʻinga pasiketipoló. Naʻá ku lele holo pē ʻi he malaʻé, ʻo fakangalingali pē ʻoku ou poto ʻi he vaʻingá. ʻOku ʻikai ke u tui ne taʻe ʻiloʻi ia ʻe ha taha. Ka ko e ngāue lelei ia hoku ngaahi kaungāmeʻá ne nau fai honau lelei tahá ke fakakau au.

Lolotonga ha vaʻinga ʻe taha, ne u ʻahiʻahi fakahū ai pea ne puna atu e pulú ki he koló. Naʻe tau ʻa e pulú ʻi he papa ʻo e koló pea teka ki he koló ʻo hū ʻi he loto koló. Ne ʻikai ke u tui ki ai. Ko e monūʻia ʻataʻatā pē naʻe hū ai e pulú!

Ne mahino ki hoku ngaahi kaungāmeʻá ʻa e makehe ʻo e momeniti ko ʻení, ne nau talamonū mai ai kiate au . Naʻe ʻikai lahi ʻeku tokoni ki he tau ko ʻení, ka naʻá ku ongoʻi ne u kau ki ai, pea naʻe mahuʻinga lahi ia.

Ko e fakakau atú ko ha fiemaʻu fakaetangata ia. ʻO tatau ai pē pe ko e fāmilí, kaungāmeʻá, kaungāngāué, pe kakai ʻi he lotú. ʻI heʻetau hoko ko e kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, ʻoku ʻikai ngata pē ʻi heʻetau fie maʻu ke fakakau kitautolú, ka ʻoku totonu foki ke tau fakaʻamu ke ongoʻi ʻe he niʻihi kehé ʻoku fakakau kinautolu. ʻOku totonu ke tau muimui ki he sīpinga hotau Fakamoʻuí ʻo ʻofa pea tokoni ki he tokotaha kotoa pē ʻokú ne fie “hū ki he lotoʻā sipi ʻo e ʻOtuá, pea ui ʻa [kinautolu] ko hono kakai” (Mōsaia 18:8).

ʻOku Fie Maʻu Kotoa Kitautolu

Ko e meʻapangó, ʻoku ʻikai ke ongoʻi ʻe he tokotaha kotoa ʻoku fakakau kinautolu—ʻo aʻu pē ki he lotú. ʻE lava ke ongoʻi ʻe ha niʻihi ʻoku ʻikai ke fiemaʻu pe fakamakehekeheʻi kinautolu. Ka ko hono moʻoní, ʻoku fie maʻu kotoa pē kitautolu. Naʻe pehē ʻe he ʻAposetolo ko Paulá, ʻi haʻane lea fekauʻaki mo e Siasí: “He ʻoku ʻikai ko e kupu pē taha ʻa e sinó, ka ʻoku lahi” (1 Kolinitō 12:14).

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Sefilī R. Hōlani ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “Ko ha meʻa fakafiemālie moʻoni ke fie maʻu kita ki he sino ʻo Kalaisí. ʻOku ʻikai ke loko mahuʻinga ia pe ʻoku ou ngāue ko ha mata pe nima; ko hono moʻoní ʻoku fie maʻu au … pea ʻoku taʻehaohaoa ʻa e sinó ka ne taʻeʻoua au.”1

ʻI he taimi ʻoku tau hoko ai ko e konga ʻo e sino ʻo Kalaisí—ko e Siasí—ʻoku tau kau fakataha ai mo e niʻihi kehé ʻi he tui. Pea ʻi heʻetau hoko ko e konga ʻo e sino ʻo Kalaisí, ʻoku fiemaʻu ʻa e mēmipa kotoa pē ʻo e Siasí.

Te Tau Lava ʻo Tokoniʻi e Niʻihi Kehé Ke Nau Ongoʻi ʻOku Fakakau Kinautolu

Fakataha mo hono maʻu ʻo e sākalamēnití, ʻoku tau ʻalu ki he lotú ke “faʻa fakataha … ke ʻaukai mo lotu, pea ke fetalanoaʻaki ʻiate [kitautolu] ʻo kau ki he lelei ʻo [hotau] laumālié” (Molonai 6:5).

Ko kinautolu ʻoku nau foʻou pe foki mai ki he siasí te nau kiʻi ongoʻi taʻefiemālie. Mahalo te nau ongoʻi tuenoa, pea te nau ʻamanaki ʻe tokoni ange ha taha ʻo anga-fakakaumeʻa. Te tau lava ke hoko ko e niʻihi ke malimali, fakalea, mo fakakaungāmeʻa kiate kinautolú.

Naʻe pehē ʻe Palesiteni M. Lāsolo Pālati, ko e Palesiteni Leʻoleʻo ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “Kapau ko e kau ākonga moʻoni kitautolu ʻa e ʻEiki ko Sisū Kalaisí, te tau tokoni ʻi he ʻofa mo e mahino ki hotau ngaahi kaungāʻapí kotoa ʻi he taimi kotoa pē.”2

“ʻOua Naʻa ʻAlu Hamou Toko Taha”

Ko e taimi naʻe hā ai ʻa e Fakamoʻuí ki he kakai Nīfaí, naʻá Ne fakaafeʻi ʻa e taha kotoa pē ke nau ala ki he ngaahi mataʻikafo ʻi Hono ongo toʻukupú, toʻukupu kelekelé, mo e vakavaká. Ne nau ʻalu taha taha atu kiate Ia (vakai 3 Nīfai 11:15). Naʻá Ne fakamoʻui ʻa e mahakí, laveá, mo e faingataʻaʻiá (vakai 3 Nīfai 17:7, 9). Naʻá Ne tāpuekina leva ʻa e fānau kotoa pē mo lotua ʻa kinautolu (vakai 3 Nīfai 17:21). Hili ha taimi nounou mei ai, naʻá Ne folofola ʻi he angamalū, “Kuó u fekau ke ʻoua naʻa ʻalu hamou toko taha” (3 Nīfai 18:25).

ʻOku tatau ai pē pe ko e hā hoʻo ngaahi faingataʻaʻiá, hoʻo puipuituʻá, hoʻo tupuʻangá, pe ko ha meʻa pē ʻokú ne ʻai koe ke ke ongoʻi ʻoku ʻikai ke ke kau mai, manatuʻi ʻoku ʻikai finangalo ʻa e Fakamoʻuí ke ke mavahe. Kapau kuó ke ongoʻi tuenoa pe taʻe-fakakau koe, ʻokú Ne ʻafioʻi ʻa e ongo ʻokú ke maʻú. Naʻe fehiʻanekina mo liʻaki Ia (vakai ʻĪsaia 53: 3). Naʻá Ne toʻo kiate Ia ʻetau ngaahi angahalá mo e mamahí pea naʻá Ne foua ʻa e ngaahi faingataʻa mo e tuenoa kehekehe kotoa pē (vakai ʻAlamā 7:11). Naʻe foua kotoa ʻeni ʻe Sisū Kalaisi ʻi he finangalo lelei koeʻuhí ke Ne ʻafioʻi ʻa e founga ke tokoniʻi ai kitautolú. ʻI heʻetau muimui kiate Iá, te tau ʻiloʻi ʻoku fakakau kitautolu.

ʻOku ʻI Ai Ha Feituʻu Moʻou

ʻOku moʻui ʻa e Siasí ke tokoniʻi kitautolu ke tau ako ʻa e founga ke tau hoko ʻo tatau mo e Tāmai Hēvaní. ʻOkú ne toe ʻomi foki ʻa e faʻunga mo e mafai ʻoku fie maʻu ke fakahoko ʻaki ʻa e ngaahi fuakavá mo fokotuʻu kitautolu ki he hala ki he hakeakiʻí.

ʻOku tatau ai pē pe ko e fē tapa ʻokú ke ʻi ai ʻi he fononga ko ʻení, manatuʻi naʻe pehē ʻe ʻEletā Tieta F. ʻUkatofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “ ʻOku ʻi ai ha feituʻu moʻou ʻi he Siasí ni. Haʻu, ʻo kau mo kimautolu!”3

ʻI heʻetau feinga ke muimui ki he sīpinga haohaoa ʻa e Fakamoʻuí ʻaki ʻa e ʻofa, tokoni, mo e fetokoniʻakí, te tau lava ʻo ngaohi ʻa e siasí ko ha feituʻu ʻo e kau fakataha mo e uouangataha. ʻO aʻu pē ki he kakai ʻoku ʻikai ke nau lava ʻo vaʻinga pasiketipoló!

Ngaahi Fakamatalá

  1. Jeffrey R. Holland, “Belonging: A View of Membership,” Ensign, Apr. 1980, 27.

  2. M. Russell Ballard, “Doctrine of Inclusion,” Liahona, Jan. 2002, 40.

  3. Dieter F. Uchtdorf, “Haʻu ʻo Kau mo Kimautolu,” Liahona, Nōv. 2013, 23.

Paaki