Keskendugem jõulude tõelisele tähendusele
Ma armastan jõuluaega, mil koguneme kokku pere ja lähedaste ringis, et meenutada meie Päästja Jeesuse Kristuse sündi ning tunda tänu Tema elu ja lõputu lepitusohvri eest. Mulle meeldivad lõputud meeldetuletused sellest praegusest erilisest ajast ning tunnen ikka veel põnevust ja ootusärevust oma lapsepõlve jõuludest, veetsin ma neid siis külmal Inglismaal või palavas Araabias.
Nagu ehk mitmed teist, maadlesin ma eelmisel nädalal jõulutuledega, püüdes leida seda ühte läbipõlenud pirni, mille pärast elektriküünlad põlema ei läinud. Kui ma lõpuks katkise pirni üles leidsin ja ära vahetasin, läksid tulukesed põlema ja tundsin sellest väikesest võidust kergendust ja rõõmu.
Üks minu lemmiktegevusi jõulude lähenedes on istuda meie jõulupuu ees ja pimedas toas udusel pilgul valgete põlevate tulukestega kaetud puud vaadata. Kui mu pilk on udune, siis suureneb iga üksiku tulukese valgus ja muutub läikivatelt punastelt kuuseehetelt peegeldudes pehmemaks. See efekt on lummav. Sageli mängib meil taustaks muusika, mis kuulutab „Rõõm kogu maal, ‥ meil sündin’d Kuningas”1 ning et „talle pannakse nimeks Imeline, Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.”2
Kui mu silmad kuusepuu tulukestele keskenduvad ja siis pilgu taas uduseks muudavad, meenub mulle uuesti meie Päästja jumalik missioon, millele meie meel nendel vaiksetel hetkedel teravalt keskendub. Ta ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”3 Ma mõtlen selle püha öö peale, mil Ta sündis, süda täis tänu Isa rõõmu, lootuse ja armastuse anni eest, mis saadeti siia maailma Tema Ainusündinud Poja näol.4
Selletaolised vaiksed mõtisklus- ja tagasivaatehetked võivad jääda harvaks jõulude-eelsel ajal. Detsember toob endaga pidusid, kontserte, kogunemisi ja kingitusi. Ajakavad täituvad ja mõnikord röövivad endale seatud ootused meilt jõulurõõmu, mitte ei suurenda seda.
Seepärast on president Nelsoni õpetus ülimalt oluline: „Meie rõõmul on vähe pistmist meie elus valitseva olukorraga, küll aga on see seotud sellega, millele elus tähelepanu pöörame. Kui meie tähelepanu keskmes on Jumala päästmisplaan, ‥ Jeesus Kristus ja Tema evangeelium, võime tunda rõõmu vaatamata sellele, mis meie elus aset leiab – või aset ei leia. Rõõm tuleb Temalt ja tänu Temale. Tema on kogu rõõmu allikas.”5
See on täiuslik aeg, et palvemeelselt kaaluda, millele me keskendume. Mis on meie lootused sel jõuluajal? Mis on teie siirad soovid enda ja oma lähedaste jaoks, kui te sellel kõige pühamast pühamal päeval kokku kogunete?
Kahe ja poole nädala pärast on käes jõulupäev. Mõtelge, mida olete plaaninud järgmise kahe ja poole nädala jooksul teha. Võite tunda end ülekoormatuna liiga paljude ülesannete ja kõige tõttu, mida peate veel ise tegema. Kas teie ajakava on liiga täis? Kas teatud kultuuritraditsioonid ja surve põhjustavad teile liigset stressi ja takistavad teil Kristuse sünni rõõmust osa saamast? Kuidas võiksite oma ajakava sel jõuluajal lihtsustada ja järgmiseks paremini planeerida?
Peame olema hoolsad, et meil poleks nii kiire ja et me ei püüaks teha liiga palju, nii et meil jääb märkamata selle aja peamine tähtsus ning piltlikult öeldes ei jää meil aega, et põlvitada sõime ees, kummardada meie vastsündinud Kuningat ja tuua Temale meie isiklik kingitus.
Noored emad, kas olete heidutatud nagu me kõik? Millele olete keskendunud? Ehk sel aastal ei saada te neid jõulukaarte või ütlete lahti mõnest võib-olla meediast inspireeritud ootusest, mis teil enda suhtes on. See ajaline või rahaline hind röövib teilt osaliselt võime keskenduda Päästjale ja tunda Tema jõulurõõmu.
Noored isad ja me kõik, millele olete keskendunud teie? Ehk sel aastal peate lihtsamaid jõule rohkemate kodus valmistatud kinkide ja teenimisandidega, kuna surve ja hind, mis on seotud püüdlusega kõigile soovitud kinke osta, on liiga suured – ja ebavajalikud – ja võtavad teilt osaliselt võime keskenduda Päästjale ja tunda Tema jõulurahu.
Jõuluaegne templitöö võib olla eriti tähendusrikas. Tempel aitab meil keskenduda õigetele asjadele, suurendab meie rõõmu ja ühendab peresid siin ja teisel pool eesriiet. Kaaluge templis teenimist mõne teise jõuluürituse asemel, mis ei pruugi aidata teil leida jõulurahu, mida otsite. Need pühad talitused – rahu ja preesterluse vägi, mis neis on kõigi jaoks, kes neid hindavad – on saanud võimalikuks ainult tänu Isa Ainusündinud Pojale, kes on „maailma algusest ‥ tapetud Tall”6 ja kelle sündi me tähistame.
Selleaastaste jõulude lähenedes lubage meil teha rohkem seda, mis on tähtis, ja vähem seda, mis pole tähtis. Lubage meil püüda teha naatsaretlase Jeesuse tegusid – rõõmustada kurbi, tervendada neid, kel murtud süda, külastada vange, toita näljaseid, riietada neid, kes on alasti, ja anda hääl hääletutele, tõrjututele, unustatuile ja põlatuile.7
Need, keda on sel jõuluajal tabanud kriis, loodame, et leiate Päästja armuanni, mis on mõeldud ainuomaselt teile. Paljud tunnevad sel hetkel valu, sest on kaotanud oma lähedase inimese haiguse, kõrge ea või mõne kohtutava õnnetuse pärast. Paljudele meenuvad möödunud aja kaotused, mis leidsid aset jõuluajal, ja see muudab selle tähtpäeva valulikuks. Mõned leinavad valikute pärast, mida nende lähedased praegusel hetkel teevad. Teised on üksikud, ilma pereta, kogevad rahutust või ootavad neid mingil teisel põhjusel ees jõulud, mis erinevad suuresti minevikus tähistatutest.
Uskuge, et sellel jõuluajal leidub eriline kingitus teie jaoks. Otsige vaikseid, omaette veedetud hetki, kui võite mõtiskleda, palvetada ja tunda Tema armastavat lahkust, kelle sünd muudab võimalikuks igasuguse rõõmu selles elus. Meile on antud lubadus, et ühel päeval „surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam”.8 „Neil ei ole siis enam nälga ega janu ‥ sest Tall, kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!”9
Võtke aega, et olla vaikselt, et hingata, et imestada. Vaadake üles! Keskenduge Tema suurel annile – teadmisele sellest, kes te tõeliselt olete, ja mõistmisele, et siinsed katsumused on kaduvad ning siinne rõõm on alles tulevase rõõmu algus. Pidage meeles, et „meie rõõmul on vähe pistmist meie elus valitseva olukorraga, küll aga on see seotud sellega, millele elus tähelepanu pöörame.
„Ja nüüd, ma soovitan teil otsida seda Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on kirjutanud, et Isa Jumala ja samuti Issanda, Jeesuse Kristuse arm ja Püha Vaim, kes neist tunnistust annab, võiksid olla ja jääda teisse igavesti.”10 Et võiksime ütelda: „Au Sulle, kes Päästjaks on antud meile Isast! ‥ Oh, kummardagem Teda!”11
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.