Jõuluvaim
Esimese Presidentkonna jõululäkitus
Pühapäev, 5. detsember 2021. a
Mu kallid vennad ja õed! Olen tänulik, et saan olla sellel ülemaailmsel jõululäkitusel koos teiega. Ülev muusika ja sõnad on puudutanud meie südant. Nad tõid endaga tõelise jõuluvaimu, rõõmu, mis tuleb Issanda Jeesuse Kristuse kummardamisest ja armastamisest. Meid seob omavahel armastus ja pühendumus Tema vastu.
See jumalakummardamise vaim kasvab iga kord, kui loen pühakirju, mis aitavad mul teada, kes Ta oli ja kes Ta on. Sellest lugemisest ja palvetamisest olen õppinud tundma Jeesust kui Jehoovat, kes meie Taevase Isa juhatusel oli kõige Looja. Paulus kirjeldas seda järgmiselt:
„Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu,
siis on ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on pannud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on teinud maailma ajastud,
kes, olles tema aupaistus ning ta olemuse kuju ja kandes kõike oma vägeva sõnaga, pärast seda kui ta iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale käele kõrguses
ning sai seda ülemaks inglitest, mida kõrgema nime ta on pärinud kui nemad.
Sest missugusele inglile on ta iganes öelnud: „Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sind!”, või jälle: „Mina tahan olla temale Isaks ja tema peab olema mulle Pojaks!”?
Ent sellest, kui ta jälle toob esmasündinu maailma, ütleb ta: „Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!””1
Jeesuse sündimisel Petlemmas laulsid inglid ja nagu prohvetid olid kuulutanud, ilmus taevasse uus täht, mis austas Jumala Poja tulekut surelikku ellu.
Ta on meist kõigist üle ja ometi tunneme Ta sureliku sünniga külgnenud sündmuste tõttu, et Ta on meile lähedal. Ta otsustas laskuda oma troonilt Isa paremal käel, et võtta enda peale surelikkus. Ta tegi seda, kuna Ta armastab igat oma Isa poega ja tütart, kes sünnib maailma. Ta tegi seda, kuna Ta armastab teid ja mind.
Ta oleks võinud sündida ükskõik millistes oludes. Ometi sündis Jeesus tagasihoidlikes oludes ühes väikeses külas. Teda tervitasid karjased. Mõned hommikumaa targad tulid hiljem Teda inspiratsiooni ajel kummardama. Poliitjuht andis korralduse, et Ta tuleb tappa. Tema elu päästmiseks tuli Ta võõrale maale viia. Kui ingel ütles Tema surelikele vanematele, et Ta võib oma kodumaale naasta, viisid nad Ta Naatsaretti. Ta kasvas ja tegutses seal pea 30 aastat puusepana, enne kui Tema avalik teenimistöö sai alata.
Võib-olla te mõtisklete nagu minagi, miks oli vaja täiuslik Jumala Poeg sellisele missioonile saata. Mäletate, kuidas Ta kirjeldas oma kutse alandlikult vastuvõtmist:
„Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.
Aga see on selle tahtmine, kes mind on läkitanud, et ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis ta minule on andnud, vaid et ma selle üles äratan viimsel päeval.
Sest see on mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja temasse usub, on igavene elu, ja ma äratan tema üles viimsel päeval!”2
Jeesus näitas oma armastust ja alandlikkust. Vaatamata sellele, et Jeesusel oli oma Isa juures vägi ja kuninglikkus, valis Jeesus oma maisteks jüngriteks tavalised mehed, sealhulgas kalurid, maksukoguja ja fanaatiku.
Ta jutlustas pidalitõbistele, haigetele, keeletutele ja põlatutele ning lävis nendega. Ta armastas neid ja võttis vastu kõige madalamaid nende seas vaatamata sellele, et Ta oli tulnud alla kõrgetest kuningriikidest. Ta teenis neid, armastas neid ja tõstis nad üles.
Tema märkimisväärne hellus ja armastus ning vaoshoitus suurenesid Tema maise missiooni lõpus. Ta talus vihkamist ja vastuseisu, mille teadis olevat osa Tema missioonist, mida Teda täitma kutsuti ja mille Ta vastu võttis. See tähendas kannatada kõigi nende pattude ja jõuetuste eest, kes tulevad surelikku ellu.
Teil on meeles Jaakobi sõnad, kui ta õpetas oma rahvale Jeesuse Kristuse lepitusest:
„Oo, kui suur on meie Jumala pühadus! Sest ta teab kõiki asju ja ei ole midagi, mida ta ei tea.
Ja ta tuleb maailma, et ta võiks päästa kõik inimesed, kui nad võtavad kuulda tema häält; sest vaata, ta kannatab kõikide inimeste valusid, jah, iga elusolendi valusid, nii meeste, naiste kui laste, kes kuuluvad Aadama peresse.
Ja ta kannatab seda, et ülestõusmine võiks saada osaks kõikidele inimestele, et kõik võiksid seista tema ees sel suurel kohtupäeval.”3
Lapsuke Petlemma sõimes oli Jumala Poeg, kelle Isa saatis, et Temast võiks saada meie Päästja. Ta oli Isa Ainusündinu Poeg lihas. Ta on meie Eeskuju.
Et võiksime tunda jõuluvaimu, peame püüdma armastada nii, nagu Tema armastas. Tema sõnad meile on: „[Armastage] üksteist nõnda, nagu mina teid olen armastanud!”4
Nagu mina, võite ka teie tunda nendes sõnades jõuluvaimu. Alati kui ma mõtlen Maailma Päästja eeskujule, olen tundnud Püha Vaimu mõjust tulenevat valgust ja optimismi.
Minu kõige armsam mälestus on see, et Issand on valmis meid aitama mistahes olukorras. Nagu õpetas Mormon:
„Sest vaata, Jumal, teades kõiki asju, olles igavikulisusest igavikulisuseni, vaata, ta saatis ingleid teenima inimlaste sekka, et Kristuse tulemist ilmsiks teha; ja Kristuses tuleb iga hea asi.
Ja Jumal teatas ka prohvetitele omaenda suuga, et Kristus tuleb.
Ja vaata, eri teid pidi tegi ta inimlastele ilmsiks asjad, mis on head; ja kõik asjad, mis on head, tulevad Kristuselt; muidu oleksid inimesed langenud ja neile ei saaks tulla midagi head.
Mispärast, inglite teenimise ja iga sõna kaudu, mis lähtus Jumala suust, hakkasid inimesed rakendama usku Kristusesse; ja nõnda haarasid nad usu läbi kinni kõigest heast; ja see oli nõnda kuni Kristuse tulemiseni.
Ja pärast seda, kui ta oli tulnud, said inimesed ka päästetud usu läbi tema nimesse; ja usu läbi said neist Jumala pojad. Ja nii kindlasti, kui Kristus elab, rääkis ta neid sõnu meie isadele, öeldes: Mida iganes, mis on hea, te Isalt usus minu nimel palute, uskudes, et te saate, vaata, see antakse teile.”5
Sel jõuluajal palvetavad paljud teist, et saada jõudu, talumaks katsumusi, mis panevad teid näiliselt viimase piirini proovile. Ma tunnistan, et Päästja ja Isa on kuulnud teie palveid, mis paluvad leevendust ja seda, mis on hea teile ja neile, keda te armastate ja teenite.
Vastused tulevad, nagu need tulid prohvet Joseph Smithile. Te tunnete Josephi abipalves ära enda palve. Ja tunnete Issanda armastust Josephi ja teie vastu Tema lohutavas vastuses Josephi anumisele. Joseph palvetas:
„Oo Jumal, kus sa oled? Ja kus on telk, mis varjab sinu peidupaika?
Kui kaua sa peatad oma kätt ja sinu silm, jah, sinu puhas silm vaatab igavestest taevastest seda nurjatust, mis saab osaks sinu rahvale ja sinu teenijatele, ja sinu kõrva läbistavad nende appihüüded?”6
Ja Issand vastas, nagu Ta võib vastata teile ja minule:
„Rahu sinu hingele; sinu vaev ja sinu kannatused on vaid viivuks;
ja seejärel, kui sa pead hästi vastu, ülendab Jumal sind kõrgele ja sa võidutsed kõigi oma vihameeste üle.
Sinu sõbrad seisavad sinu kõrval ja nad tervitavad sind taas sooja südame ja sõbralike kätega.”7
Tean isiklikult, et need lubadused on kindlad nii teile, mulle kui ka neile, keda me armastame. Issand on tundnud meie valusid. Ta otsustas neid tunda armastusest meie vastu. Ta teab, kuidas aidata meil tunda rahu vastasseisu, isegi proovilepaneku ajal. Ta saadab sõpru kui ingleid, kes seisavad teie kõrval „sooja südame ja sõbralike kätega”. Meie enda süda muutub paremaks, kui talume isiklikke katsumusi Temasse uskudes.8 Ja selle muutuse kaudu saavad meist endist sõbrad, keda Issand saab inglitena teiste juurde saata.
Tema tunnistajana tunnistan, et Petlemmas sündinud laps on Jeesus Kristus, Jumala armastatud Poeg. Luban teile, et kui te palute Taevast Isa usuga ja Jeesuse Kristuse nimel, laseb Vaim teil ja teile armsatel inimestel rahu tunda.
Avaldan teile oma armastust sooviga, et teil oleks rõõmus jõuluaeg – sel aastal ja alati. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.