Saladused ja üllatused
Artikli autor elab Iowa osariigis Ameerika Ühendriikides.
Kas Kate’i saladust hoida oli õige?
„Sest vaata, Kristuse Vaim on antud igale inimesele, et ta võiks eristada head halvast” (Moroni 7:16).
„Vaata seda!” Kate korjas poe põrandalt üles kortsus pabernuku. „Võta, pane see endale taskusse.”
„Sa tahad, et ma selle endale võtaksin?” küsis Maddy.
„Pood ei saa seda nagunii müüa,” selgitas Kate. „Nad viskaksid selle lihtsalt prügikasti. See on päästeoperatsioon. Me päästame selle nuku!”
Kate naeratas Maddyle. Maddy naeratas vastu.
„Olgu.” Maddy pani pabernuku taskusse. Oli eriline tunne päästeoperatsioonis osaleda.
Kuid poest välja astudes tundus pabernukk tema taskus raske kivina. Kas päästeoperatsioon pidigi sellisena tunduma?
Kui nad tagasi Maddy koju jõudsid, kleepis ja silus Kate pabernukku nii hästi, kui suutis.
„Milliseid riideid ma talle tegema peaksin?” küsis Kate värvipliiatsit kätte võttes. „Mis sa arvad kaunist ballikleidist?”
Maddy noogutas innukalt. „Siis läheme ja näitame seda mu emale!”
„Ei! Me ei tohi sellest kellelegi rääkida,” ütles Kate. „Mitte kunagi. See on meie saladus, eksole? Luba mulle, et sa ei räägi.”
„Olgu. Ma luban,” kõhkles Maddy. „Aga miks me sellest rääkida ei tohi?”
„Kui sa sellest räägid, siis saab su ema pahaseks ega luba meil enam koos mängida.”
„Miks ta peaks pahaseks saama?” küsis Maddy. Ta tundis kõhus liblikaid.
Kate pani pliiatsi käest. „Kui sa ei räägi, siis lasen ma sul nuku ja kõik riided, mis ma talle joonistan, endale jätta.”
Nüüd taipas Maddy, miks ta end halvasti tundis. „Me … me varastasime selle, kas pole?” sosistas ta.
„Hei, sina olid see, kes selle tasku pistis ja sellega poest välja jalutas.”
„Sest sa käskisid mul seda teha!”
„Ei käskinud!” vaidles Kate. „Ma lähen koju, enne kui sa mulle pahanduse kaela tood.” Ta tõusis püsti ja jooksis uksest välja.
Just siis astus ema tuppa. „Kuhu Kate niimoodi kiirustas?” Ta nägi Maddy käes pabernukku. „Ja kust sa selle said?”
Maddy hammustas huulde. Talle ei meeldinud ema ees saladusi hoida. Aga mis siis, kui Kate rääkis tõtt ja ema saab pahaseks?
See ärev tunne tema kõhus ei kadunud. Ta tõmbas sügavalt hinge ja rääkis terve loo ära.
„Kate käskis mul lubada, et ma seda saladuses hoian.” rääks ta. „Aga ma tundsin, et see ei ole õige.”
Ema istus tema kõrvale voodile. „Enamik saladusi on halvad. Eriti kui sul keelatakse neid mitte kunagi kellelegi rääkida. Teisalt võib üllatus, nagu kingitus või pidu, olla hea asi. See on mõeldud kõigi rõõmustamiseks.”
Maddy noogutas. „Aitäh, et sa mu peale ei pahandanud,” ütles tüdruk. „Kate ütles, et sa vihastad.”
Ema kallistas teda kõvasti. „Olen sinu üle väga uhke, et sa Püha Vaimu kuulasid ja mulle tõtt rääkisid.”
„Kas sa sõidutad mind tagasi poodi, et nukk tagasi viia?” küsis Maddy.
„Muidugi!” Ema naeratas. „Ja kui me tagasi jõuame, võid sa aidata mul kooki küpsetada, millega isa üllatada.”
Maddy naeris. „Selle üle võin ma nüüd end hästi tunda!”
Illustreerinud Devin McSherry