Sinu riik tulgu
Issanda imede nägemine ja neisse uskumine Tema kuningriigi rajamisel maa peale aitab meil näha ja uskuda, et Issanda käsi teeb tööd ka meie elus.
Kui me laulsime, siis liigutas mind sügavalt mõte, et sel samal hetkel on koos sajad tuhanded, ehk isegi miljonid usklikud pühad rohkem kui 150 riigis, kes viivad koos oma hääled 75 keeles1 Jumala poole, lauldes:
Oh tule, Kuningas!3 Me oleme väga suur üleilmne usklike perekond, Issanda Jeesuse Kristuse jüngrid.
Oleme võtnud Tema nime enda peale ja tõotame iga nädal sakramenti võttes, et peame Teda meeles ja peame kinni Tema käskudest. Me oleme kaugel täiuslikkusest, kuid ei ole oma usus pealiskaudsed. Me usume Temasse. Me kummardame Teda. Me järgime Teda. Me armastame Teda sügavalt. Tema aade on ülim aade kogu maailmas.
Vennad ja õed! Me elame ajal, mis eelneb Issanda teisele tulemisele, mida usklikud läbi aegade ammu oodanud on. Elame ajal, mil peetakse sõda ja räägitakse kuulujutte sõdadest, mil leiavad aset looduskatastroofid, mil maailm on segaduses ja ärevuses.
Kuid me elame ka suurepärasel taastamise ajal, mil evangeeliumi viiakse kogu maailma – ajal, mil Issand on lubanud, et Ta „kasvata[b] üles puhta rahva”4 ja relvastab neid „õigemeelsuse ja Jumala väega”.5
Me tunneme heameelt nendest aegadest ja palvetame, et võiksime seista vapralt silmitsi raskuste ja kindlusetusega. Mõne raskused on tõsisemad kui teistel, kuid keegi pole nende eest kaitstud. Vanem Neal A. Maxwell ütles mulle kord: „Kui sul kõik praegu täiuslikult laabub, siis oota veidi.”
Kuigi Issand meile ikka ja jälle kinnitab, et me „ei pea kartma”6, pole sellest maailmast kaugemale nägeva selge vaatevälja hoidmine alati kerge, kui oleme keset katsumusi.
President Thomas S. Monson andis mulle tähtsa õppetunni igavese vaatenurga hoidmise kohta.
Kui ma 18 aastat tagasi koos president Monsoniga Šveitsis rongiga sõitsin, uurisin ma temalt ta raskete kohustuste kohta. Tema vastus tugevdas mu usku. „Esimeses Presidentkonnas,” ütles ta, „teeme me kõik, mis suudame, et seda tööd edasi viia. Kuid see on Issanda töö ja Tema juhib seda. Tema on tüüri juures. Me imestame, kui näeme Teda avamas uksi, mida meie ei suuda avada, ja tegemas imesid, mida suudame vaevu ette kujutada.”7
Vennad ja õed! Issanda imede nägemine ja neisse uskumine Tema kuningriigi rajamisel maa peale aitab meil näha ja uskuda, et Issanda käsi teeb tööd ka meie elus.
Issand kuulutas: „Ma saan ise teha oma tööd.”8 Igaüks meist püüab teha oma osa, kuid Tema on peaarhitekt. Oma Isa juhatuse all lõi Ta selle maailma. „Kõik asjad loodi tema kaudu; ja ilma temata ei loodud midagi, mis loodud on.”9 Kui oleme vaimselt ärkvel ja valvsad, näeme Tema kätt kõikjal maailmas ja näeme Tema kätt oma isiklikus elus.
Lubage ma toon ühe näite.
1831. aastal, kui Kirikus oli vaid 600 liiget, kuulutas Issand: „Jumala kuningriigi võtmed usaldatakse inimesele maa peal, ja sealt veereb evangeelium välja maa äärteni nagu kivi, mis on mäest lahti murtud ilma käte abita, veereb edasi, kuni ta on täitnud terve maa.”10
Prohvet Nefi nägi ette, et meie ajal saab Kiriku liikmeid olema maa elanikega võrreldes „vähe”, aga nad saavad olema „kogu maa pinnal”.11
Kolm kaunist näidet sellest, kuidas Issanda käsi rajab Tema kuningriiki, on need templid, mida president Monson täna välja kuulutas. Kes oleks vaid paari aastakümne eest suutnud ettegi kujutada, et ehitame templeid Haitil, Tais ja Elevandiluurannikul?
Templi asukohta ei määra mugav geograafiline asukoht. See tuleb ilmutusena Issandalt Tema prohvetile ja tähistab suurt tööd, mis tuleb ära teha, ning tunnustab pühade õigemeelsust, kes hindavad Tema koda ja hoolitsevad selle eest läbi põlvkondade.12
Käisin koos oma naise Kathyga vaid kaks aastat tagasi Haitil. Kõrgel Port-au-Prince’i kõrval kõrguval mäel ühinesime me Haiti pühadega, et mälestada, kuidas tolleaegne vanem Thomas S. Monson selle riigi vaid 30 aastat tagasi pühitses. Keegi meist ei unusta iial 2010. aasta laastavat maavärinat Haitil. Ustavate liikmete ja vapra misjonäride rühma abil, mis koosneb peaaegu eranditult haitilastest, on Kiriku kasv ja tugevnemine selle saarerahva seas jätkunud. Kui ma neid õigemeelseid Jumala pühasid valgesse riietatuina ette kujutan, püha preesterluse väega Issanda kojas pühasid talitusi juhtimas ja läbi viimas, suurendab see minu usku.
Kes oleks osanud ette kujutada Issanda koda kaunis Bangkoki linnas? Kristlasi on selles peamiselt budistlikus riigis kõigest üks protsent. Nagu Haitile, on Issand ka Bangkokki kogunud maa äravalitud. Kohtusime seal mõni kuu tagasi Sathiti ja Juthamas Kaivaivatanaga ja nende pühendunud lastega. Sathit liitus Kirikuga, kui oli 17 ja teenis misjonil oma kodumaal. Hiljem kohtas ta instituudis Juthamast ja nad pitseeriti Filipiinide Manila templis. 1993. aastal jäid Kaivaivatanad veoauto alla, mille juht oli magama jäänud ja Sathit jäi rinnust saadik halvatuks. Nende usk pole iial vankuma löönud. Sathit on hinnatud õpetaja Bangkoki Rahvusvahelises Koolis. Ta teenib Tais Bangkoki Põhjavaia juhatajana. Jumal teeb imesid Tema imelises töös ja meie enda isiklikus elus.
Kiriku imest Elevandiluurannikul ei saa rääkida, mainimata kaht abielupaari: Philippe ja Annelies Assard ning Lucien ja Agathe Affoue. Nemad liitusid Kirikuga noorte abielupaaridena, üks Saksamaal ja teine Prantsusmaal. 1980. aastal tundsid Philippe ja Lucien tõmmet naasta Jumala kuningriigi ehitamise eesmärgil oma sünniriiki Aafrikas. Sakslannast õde Assardil läks tarvis erakordset usku, et oma pere maha jätta ja lubada vend Assardil professionaalse mehaanikainsenerina oma tööst loobuda. Need kaks abielupaari kohtusid esmakordselt Elevandiluurannikul ja hakkasid pidama pühapäevakooli. See toimus 30 aastat tagasi. Selles kaunis Aafrika riigis on nüüd kaheksa vaia ja 27 000 liiget. Affoue’d teenivad üllalt edasi, nagu ka Assardid, kellel lõppes hiljuti misjon Accra templis Ghanas.
Kas näete, kuidas Jumala käsi Tema tööd edasi viib? Kas näete Jumala kätt misjonäride elus Haitil või Kaivalvatanaste elus Tais? Kas näete Jumala kätt Assardide ja Affoue’de elus? Kas näete Jumala kätt omaenda elus?
„Ja millegi muuga ei pahanda inimene Jumalat [kui sellega, et] ei tunnusta tema kätt kõiges.”13
Jumala imed ei leia aset ainult Haitil, Tais või Elevandiluurannikul. Vaadake ringi!14 „Jumal peab meeles igat rahvast, ‥ jah, ta loeb kokku oma rahva ja tema halastus ‥ laiub üle kogu maa.”15
Vahel näeme me Issanda kätt teiste elus, kuid tunneme huvi: „Kuidas võiksin näha Tema kätt selgemini oma elus?”
Päästja ütles:
„[Ärge mõelge] kaksipidi.”16
„Ära karda.”17
„Ent ükski [varblane] ei lange maha ilma teie Isa [teadmata].
Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!”18
Tuletage meelde noort meest, kes hüüdis prohvet Eliisale, kui vaenlased neid ümbritsesid: „Oh häda, .. mis me nüüd teeme?”19
Eliisa vastas:
„„Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!”
[Siis] Eliisa palvetas ‥ : „Jehoova, tee ‥ ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Jehoova tegi lahti poisi silmad ja too nägi [tema ees olevat imet], mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid!”20
Kui te peate kinni käskudest ja palvetate usuga, et Issanda kätt oma elus näha, siis ma luban teile, et Ta avab teie vaimusilmad veel laiemalt ja te näete selgemini, et te pole üksinda.
Pühakirjas õpetatakse, et me peaksime „seis[ma] kindlana usus sellesse, mis peab tulema”.21 Mis siis tulema peab? Päästja palvetas:
„Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi;
sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.”22
Me kõik just laulsime „Oh tule, Kuningas”.
Meie usk kasvab Päästja maa peale naasmise hiilgava päeva ootuses. Mõte Tema tulemisest läheb mulle hinge. See saab olema vapustav! See ületab oma ulatuselt ja suursugususelt, suuruselt ja ülevuselt kõik, mida surelikud silmad on iial näinud või kogenud.
Sel päeval ei tule Ta mähkmetesse „mähituna ja sõimes”23 lebades, vaid ilmub „taeva pilvedes, riietatuna väe ja suure auhiilgusega, koos kõigi pühade inglitega”.24 Me kuuleme „peaingli hääl[t] ning Jumala pasuna[t]”.25 Päike ja kuu moonduvad ning „tähed paisatakse ära oma kohalt”.26 Meie teiega või need, kes meid järgivad, „pühad ‥ maa [igast] ilmakaarest”27 „tehakse elavaks ja tõmmatakse üles temale vastu”28 Ja need, kes on surnud õigemeelsena, „tõmmatakse kohtuma temaga taeva ‥ keskel”.29
Sellele järgneb peaaegu võimatu kogemus: „Kõik liha,” ütleb Issand, „näeb mind üheskoos.”30 Kuidas see juhtub? Me ei tea. Kuid see juhtub – täpselt nii, nagu on prohvetlikult kuulutatud. Me laskume aukartuses põlvili. „Ja Issand toob kuuldavale oma hääle ja kõik maa ääred kuulevad seda.”31 „Ja see on hääl, ‥ nagu paljude vete kohin ja nagu suure müristamise hääl.”32 „Ja Issand, nimelt Päästja, seisab oma rahva keskel.”33
Sellele järgneb taeva inglite unustamatu taaskohtumine pühadega maa peal.34 Kuid kõige tähtsam on see, millest kuulutab Jesaja: „Kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet”35 ja Ta „valitseb kõige liha üle”.36
Sel päeval skeptikud vaikivad, „sest iga kõrv kuuleb ‥ ja iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab”37, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, maailma Päästja ja Lunastaja.
Täna on ülestõusmispühad. Me rõõmustame koos kristlastega kogu maailmas Tema hiilgava ülestõusmise ja meile endile lubatud ülestõusmise pärast. Valmistuge Tema naasmiseks, meenutades neid hiilgavaid sündmusi üha uuesti oma mõtteis ning oma armsamatega. Olgu Tema palve meie palve „Sinu riik tulgu; Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal”38 ka meie palve. Tunnistan, et Ta elab. Oh tule, Kuningas. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.