Issand juhib oma Kirikut
Viis, kuidas Issand oma Kirikut juhib, nõuab püsivat usku kõigilt, kes Teda maa peal teenivad.
Mu kallid vennad, kes te hoiate Jumala preesterlust! Täna soovin ma kõneleda imelisest viisist, kuidas Issand juhatab oma kuningriiki maa peal. Alusteadmised on teil juba olemas. Ma palvetan, et Püha Vaim neid teile kinnitab.
Esiteks, Jeesus Kristus on Kiriku pea kogu maal.
Teiseks, Ta juhib oma Kirikut tänapäeval, kõneledes meestega, keda on prohvetiks kutsutud, ja Ta teeb seda ilmutuse kaudu.
Kolmandaks, Ta andis ilmutusi oma prohvetitele minevikus, teeb seda ikka veel ja jätkab selle tegemist.
Neljandaks, Ta annab kinnitava ilmutuse neile, kes teenivad Tema prohvetite juhtimisel.
Nendest alusteadmistest näeme, et viis, kuidas Issand oma Kirikut juhib, nõuab püsivat usku kõigilt, kes Teda maa peal teenivad.
Näiteks on vaja usku, et tõdeda, et ülestõusnud Issand vaatab oma kuningriigi igapäevaste üksikasjade üle. On vaja usku, et tõdeda, et Ta kutsub ebatäiuslikke inimesi usaldust nõudvatele kohtadele. On vaja usku, et tõdeda, et Ta tunneb inimesi, keda Ta kutsub, täiuslikult, nii nende võimeid kui ka potentsiaali, ega tee seega mingeid vigu oma kutsumistes.
See võib panna mõnda kohalviibijat naeratama või pead raputama – nii neid, kes arvavad, et nende teenimiskutse võis olla ekslik, kui ka neid, kes mõtlesid kellelegi teisele, kes paistab mitte sobivat nende kohale Issanda kuningriigis. Minu nõuanne mõlemale grupile on hoiduda sellisest kohtumõistmisest kuni ajani, mil suudate paemini näha seda, mida näeb Issand. Selle asemel peaksite te hoopis teadma, et teil on võime saada ilmutust, ja kartmatult selle ajel tegutseda.
On vaja usku, et seda teha. On vaja isegi suuremat usku, et tõdeda, et Issand on kutsunud ebatäiuslikud teenijad teid juhtima. Minu tänane eesmärk on ehitada teie usku sellesse, et Jumal juhatab teid Tema teenistuses. Ja mis veelgi tähtsam, ma loodan ehitada teie usku sellesse, et Issand inspireerib neid ebatäiuslikke inimesi, kelle Ta on kutsunud teie juhtideks.
Te võite alguses mõelda, et selline usk pole tähtis Issanda Kiriku ja kuningriigi edenemiseks. Kuid te võite avastada – vaatamata sellele, kus te asute preesterluse teenistuse jadas Issanda prohvetist uue Aaroni preesterluse hoidjani –, et see usk on ülimalt oluline.
Alustame sellest, mida tähendab usk õpetajate või diakonite kvoorumi juhatajale. Tema jaoks on tähtis uskuda, et Issand on kutsunud tema isiklikult, teades selle õpetaja nõrkusi ja tugevusi. Tal peab olema usku, et see mees, kes talle kutse andis, sai ilmutust Jumala Vaimult. Tema nõuandjad ja tema kvoorumi liikmed vajavad sama usku, et järgida teda kartmatu enesekindlusega.
Ma nägin sellist enesekindlust, kui üks poiss istus pühapäeva hommikul koos oma diakonite kvoorumi juhatusega. Tema oli nende vastkutsutud sekretär. See noor juhatus pidas koos nõu. Nad arutasid viise, kuidas nad võiksid täita piiskopi palvet tuua üks vähemaktiivne poiss tagasi Kirikusse. Pärast palvet ja arutelu määrasid nad sekretäri külastama ja kutsuma seda poissi, kes polnud kunagi koosolekul osalenud.
Sekretär ei tundnud seda poissi, kuid ta teadis, et üks poisi vanematest oli vähemaktiivne ja teine ei olnud Kiriku liige ega olnud väga sõbralik. Sekretär tundis ärevust, kuid mitte hirmu. Ta teadis, et Jumala prohvet oli palunud preesterluse hoidjatel tuua tagasi kadunud lambad. Ja ta oli kuulnud oma juhtkonna palvet. Ta kuulis, kuidas nad jõudsid kokkuleppele päästetava poisi nime suhtes ja tema enda nime suhtes.
Ma vaatasin, kui sekretär mööda tänavat vähemaktiivse poisi maja juurde jalutas. Ta jalutas aeglaselt, nagu läheneks ta suurele ohule. Kuid poole tunni pärast kõndis ta tagasi koos poisiga rõõmsalt naeratades. Ma pole kindel, et ta tol ajal seda teadis, kuid ta oli läinud uskudes, et ajab Issanda asja. See usk on jäänud temaga ja on kasvanud aastate jooksul misjonärina, isana, Noorte Meeste juhina ja piiskopina.
Räägime sellest, mida tähendab selline usk piiskopile. Piiskop kutsutakse mõnikord teenima inimesi, kes teda hästi tunnevad. Koguduse liikmed teavad tema inimlikke nõrkuseid ja tema vaimseid tugevusi ning nad teavad, et koguduses on teisi, kelle oleks võinud kutsuda – teisi, kes tunduvad rohkem haritud, kogenumad, meeldivamad või isegi parema välimusega.
Need liikmed peavad teadma, et kutse teenida piiskopina tuli Issandalt ilmutuse kaudu. Ilma nende usuta on Jumala kutsutud piiskopil palju raskem saada ilmutust, et neid aidata. Ta ei saavuta edu ilma teda toetavate liikmete usuta.
Muidugi ka vastupidine on tõsi. Mõelge Issanda teenijale kuningas Benjaminile, kes juhtis oma rahva meeleparandusele. Inimeste süda pehmenes tänu nende usule, et vaatamata tema inimlikele nõrkustele oli ta kutsutud Jumala poolt ja tema sõnad tulid Jumalalt. Teil on meeles, mida rahvas ütles: „Jah, me usume kõiki sõnu, mida sa oled meile rääkinud, ja samuti me teame nende kindlust ja tõesust tänu kõigeväelise Issanda Vaimule, mis on põhjustanud meis ehk meie südametes vägeva muutuse, nii et meil ei ole enam mingit tahet teha halba, vaid teha pidevalt head” (Moosia 5:2).
Et juht võiks Issanda töös edu saavutada, peab inimeste usaldus sellesse, et ta on Jumala poolt kutsutud, kaaluma üles nende arvamuse tema jõuetustest ja surelikest nõrkustest. Te mäletate, kuidas kuningas Benjamin selgitas omaenda juhirolli:
„Ma ei ole käskinud teil siia tulla, et te kardaksite mind või et te mõtleksite, et mina ise olen enam kui surelik inimene.
Aga ma olen nagu teiegi aldis kõiksugu jõuetusele kehas ja meeles; ometi on see rahvas mind valinud ja mu isa on mind pühitsenud ja Issanda käsi on mul lasknud olla selle rahva valitseja ja kuningas; ja tema võrratu vägi on mind üleval pidanud ja hoidnud, et teenida teid kõigest väest, meelest ja jõust, mis Issand on mulle andnud” (Moosia 2:10–11).
Teie juht Issanda Kirikus võib paista teile nõrk ja inimlik või tunduda tugeva ja inspireerituna. Tõsiasi on, et iga juht on nende ja teiste omaduste segu. Issanda teenijaid, keda meid juhtima kutsutakse, aitab see, kui me näeme neid, nagu Issand neid nägi, kui Ta nad kutsus.
Issand näeb oma teenijaid täiuslikult. Ta näeb nende potentsiaali ja tulevikku. Ja Ta teab, kuidas võib muutuda nende loomus. Samuti teab Ta, kuidas neid võivad muuta nende kogemused inimestega, keda nad juhivad.
Ehk on teil olnud kogemus, kui inimesed, keda teid teenima kutsuti, teid tugevamaks muutsid. Mind kutsuti kord noorte vallaliste täiskasvanute piiskopiks. Ma ei tea, kas Issanda eesmärgid puudutasid rohkem muutusi, mida mina võisin aidata Temal neis esile tuua, või muutusi, mida Ta teadis, et nemad võivad minus esile kutsuda.
Viisil, mida ma ei mõista, käitus enamik noori selles koguduses nii, nagu oleks Jumal mind kutsunud isiklikult nende jaoks. Nad nägid minu nõrkusi, kuid vaatasid neist mööda.
Ma mäletan ühte noort meest, kes palus nõu oma haridustee valikul. Ta õppis heas ülikoolis teisel kursusel. Nädal pärast seda, kui olin talle nõu andnud, leppis ta minuga kohtumise kokku.
Kui ta kabinetti astus, üllatas ta mind, küsides: „Piiskop, kas me võiksime enne rääkimist palvetada? Ja kas me võiksime põlvitada? Ja kas tohib, et mina ütlen palve?”
Tema soov üllatas mind. Kuid tema palve üllatas mind veelgi enam. See kõlas umbes järgmiselt: „Taevane Isa! Sa tead, et piiskop Eyring andis mulle eelmisel nädalal nõu, kuid sellest polnud kasu. Palun inspireeri teda, et ta teaks, mida ma pean nüüd ette võtma.”
Te võite selle peale naerda, kuid mina ei naernud. Ta teadis, mida Issand tahab, et ta teeks. Kuid ta austas piiskopi ametit Issanda Kirikus ja tahtis ehk, et minul oleks võimalus saada suuremat enesekindlust selles kutses ilmutust saada.
See toimis. Kohe kui me põlvitamast tõusime ja istet võtsime, sain ma ilmutuse. Ma ütlesin talle, mida tundsin, et Issand soovib, et ta teeks. Ta oli ainult 18aastane, kuid küps oma vaimsetelt aastatelt.
Ta teadis, et ei pea sellise probleemiga piiskopi poole pöörduma. Kuid ta oli õppinud toetama Issanda teenijaid isegi nende surelikus nõrkuses. Temast sai lõpuks vaiajuhataja. Ta kandis endaga seda koos õpitud õppetundi: kui sul on usku, et Issand juhib oma Kirikut, andes ilmutust neile ebatäiuslikele teenijatele, keda Ta kutsub, siis avab Issand taevaluugid neile, nagu tema avab need sinule.
Sellest kogemusest sain ma õppetunni, et nende inimeste usk, keda me teenime, toob meile mõnikord Issanda teenistuses ilmutust rohkem kui meie enda usk.
Minu jaoks oli veel teine õppetund. Kui see poiss oleks mõistnud mind hukka sellepärast, et ma talle esimesel korral head nõu ei andnud, ei oleks ta kunagi uuesti küsima tulnud. Ja seega, otsustades mind mitte hukka mõista, sai ta soovitud kinnituse.
Ja veel üks õppetund sellest kogemusest on mulle kasuks tulnud. Niipalju kui mina tean, ei rääkinud ta kellelgi selles koguduses, et ma ei olnud esimesel korral head nõu andnud. Kui ta oleks seda teinud, oleks see kahandanud selles koguduses teiste usaldust nende piiskopi inspiratsiooni vastu.
Ma püüan mitte mõista hukka Issanda teenijaid või kõnelda nende näilistest nõrkustest. Ja ma püüan eeskuju kaudu õpetada seda ka oma lastele. President James E. Faust jagas juhtmõtet, mida ma püüan järgida. Ma soovitan seda teile:
„Me peame ‥ toetama ja heaks kiitma oma kohalikke juhte, sest ‥ nemad on „kutsutud ja välja valitud”. Iga selle Kiriku liige võib saada nõu piiskopilt või kogudusejuhatajalt, vaikonnajuhatajalt või misjonijuhatajalt ning Kiriku presidendilt ja tema kaaslastelt. Keegi neist vendadest ei palunud endale oma kutset. Keegi pole täiuslik. Ometi on nad Issanda teenijad, kelle Ta on kutsunud nende kaudu, kellel on õigus Tema inspiratsioonile. Neil kutsututel, toetatutel ja ametisse asetatutel on õigus meie toetusele. ‥
Lugupidamatus Kiriku juhtide vastu on pannud paljud vaimselt nõrgenema ja manduma. Me peaksime jätma kahe silma vahele kõik tajutavad puudused, tüükad või plekid, mis meid juhtima kutsutud meestel olla võivad, ning toetama neid nende ametis” (Kutsutud ja välja valitud. – 2005. a sügisene üldkonverents).
See nõuanne õnnistab Jumala teenijaid igas olukorras.
Issanda Kiriku algusaegadel hakkasid prohvet Joseph Smithile lähedal olevad juhid rääkima tema vigadest. Isegi pärast kõike, mida nad olid näinud ja teadsid tema mainest Issanda ees, levis nende kriitikavaim ja kadedus kui katk. Üks kaheteistkümnest seadis meile kõigile usu ja lojaalsuse standardi, mida me peame järgima, kui soovime Issanda kuningriigis teenida.
Siin on aruanne: „Mitmed vanemad kutsusid kokku koosoleku templis kõigile neile, kes pidasid Joseph Smithi langenud prohvetiks. Nad tahtsid määrata David Whitmeri uueks Kiriku juhiks. ‥ Olles kuulanud prohveti-vastaseid argumente, tõusis Brigham [Young] ja tunnistas, et „Joseph on prohvet ja ma tean seda ning kuigi nad võivad teda kiruda ja laimata nii palju, kui neile meeldib, ei saa nad hävitada prohvetit, kelle Jumal on ametisse asetanud. Nad saavad üksnes hävitada omaenda volituse, lõigata läbi kütked, mis seovad neid prohveti ja Jumalaga, ja lasta endal vajuda põrgusse” (Church History in the Fulness of Times Student Manual [Church Educational System manual, 2003], 2. kd, lk 174; vt ka: Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, [1997], lk 79).
On köidik, mis seob meid meie teenistuses Issandaga. See jookseb sealt, kus meid kuningriigis teenima kutsutakse, üles nendeni, kes on kutsutud meid preesterluses juhtima, ja prohvetini, kes on seotud Issandaga. On vaja usku ja alandlikkust, et teenida kohas, kuhu teid on kutsutud, usaldades, et Issand on kutsunud meid ja neid, kes meid juhivad, ning toetades neid kogu usuga.
Tuleb aegu, nagu neid oli Kirtlandi päevil, kui meil on vaja Brigham Youngi moodi usku ja ausameelsust, et seista kohas, kuhu Jumal on meid kutsunud, ustavana Tema prohvetile ja juhtidele, kelle Ta on kohale asetanud.
Ma jagan oma pühalikku ja samas rõõmsat tunnistust, et Issand Jeesus Kristus on tüüri juures. Tema juhib oma Kirikut ja oma teenijaid. Ma tunnistan, et Thomas S. Monson on ainus mees, kes hoiab ja kasutab kõiki püha preesterluse võtmeid maa peal praegusel ajal. Ja ma palun õnnistust kõikidele alandlikele teenijatele, kes teenivad nii valmilt ja hästi Jeesuse Kristuse taastatud Kirikus, mida Tema isiklikult juhib. Ma tunnistan, et Joseph Smith nägi Jumal Isa ja Jeesust Kristust. Nad rääkisid temaga. Preesterluse võtmed taastati kõigi Taevase Isa laste õnnistamiseks. Meie missioon ja usaldus on teenida meie kohal Issanda aate nimel. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.