Läitke oma valgus
Prohvetid on pöördunud meie poole, mu õed. Kas te oleksite õigemeelsed? Kas räägiksite kõneosavalt oma usust? Kas läidaksite oma valguse?
Võib-olla ei tea te seda, kuid me oleme president Monsoniga kaksikud. Selsamal päeval, mil ma Põhja-Californias sündisin, toetati 36aastast Thomas Monsonit uusima apostlina. Mulle meeldib see isiklik eriline ühenduslüli Jumala prohveti, president Monsoniga.
Prohvetid kõnelevad naistest. Te kuulete nende sõnu ka sel koosolekul. Oma tekstis pöördun ma umbes 40 aasta taguse tähelepanuväärse prohvetliku kuulutuse juurde, mille pani kirja president Spencer W. Kimball. 1979. a septembris kogunesid üleilmse Kiriku naised alles teist korda omaenda üldkoosolekule. President Kimball oli oma kõne ette valmistanud, kuid kui konverentsipäev kätte jõudis, oli ta haiglas. Seega palus ta hoopis oma naisel Camilla Eyring Kimballil oma tähelepanekud tema eest ette lugeda.
Õde Kimball luges prohveti sõnad ette. Prohvet pööras tähelepanu viimse aja pühadest naiste mõjule headele naistele maailmas enne Päästja teist tulemist. Kõne lõpupoole esitas ta Kiriku naistele laengulise korralduse, millest oleme sellest ajast peale rääkinud.
Lubage mul tsiteerida veidi, mida president Kimball ütles:
„Lõpuks, mu kallid õed, lubage mul soovitada teile midagi, millest pole varem räägitud, või vähemasti mitte päris sellisel kombel. Suur osa kasvust, mis viimastel aegadel Kirikus toimub, juhtub seetõttu, et arvukalt häid naisi maailmas ‥ liitub Kirikuga. See juhtub sel määral, kuidas Kiriku naised peegeldavad oma elus õigemeelsust ja kõneosavust, ja sel määral, kuidas naisi Kirikus nähakse maailma naistest rõõmsal kombel eristuvate ja erinevatena.
Tõeliste kangelannade seas maailmas tulevad Kirikusse naised, kes hoolivad rohkem oma õigemeelsusest kui isekusest. Need tõelised kangelannad on tõeliselt alandlikud, pidades väärtuslikumaks ausameelsust kui väljapaistvust. ‥
Kiriku naistel on oma eeskujuga märkimisväärne mõju nii Kiriku arvulisele kui ka vaimsele kasvule viimastel aegadel.”
See on üks prohvetlik avaldus! Kokkuvõttes:
-
naiste head suhted vallandavad suurema osa kasvust, mis toimub Kirikus eelolevatel aastatel.
-
Abiühingu naiste, noorte naiste ja Algühingu tüdrukute sõprussuhetel siiraste, ustavate ja jumalakartlike teist usku ja teiste tõekspidamistega naiste ja tütarlastega saab olema märkimisväärne mõju sellele, kuidas Kirik kasvab viimastel aegadel.
-
President Kimball nimetas neid eri taustaga naisi kangelannadeks, kes hoolivad rohkem oma õigemeelsusest kui isekusest, kes näitavad meile, et ausameelsus on enam väärt kui väljapaistvus.
Kui ma teen oma tööd kogu maailmas, satun ma kokku nii paljude nende heade naistega. Pean sõprust nendega kalliks. Ka teie tunnete neid oma sõprade ja naabrite seas. Nad ei pruugi olla praegu Kiriku liikmed, kuid meid seob sõprus, mis on väga oluline. Kuidas me etendame oma osa? Mida peaksime tegema? President Kimball osutab viiele asjale.
Esiteks, peame olema õigemeelsed. Õigemeelsus ei tähenda, et me oleme täiuslikud ega tee kunagi vigu. See tähendab sisemist ühendust Jumalaga, meeleparandust pattudest ja vigadest ning meeleldi teiste aitamist.
Meelt parandanud naised muudavad ajaloo käiku. Mul on sõber, kes sattus noorena autoavariisse ja sellest tulenevalt muutus sõltuvaks valuvaigistitest. Hiljem tema vanemad lahutasid. Ta jäi lühisuhtest rasedaks ja oli jätkuvalt sõltuvustes. Kuid ühel õhtul heitis ta pilgu elus valitsenud kaosele ja korralagedusele ning mõtles, et nüüd aitab! Ta hüüdis, et Päästja Jeesus Kristus tuleks talle appi. Ta sai teada, et Jeesus Kristus on isegi tema kohutavast olukorrast tugevam ja ta võis meeleparanduse rajal Tema jõule loota.
Pöördudes tagasi Issanda juurde ja Tema radadele, muutis ta oma elukäiku. Ta on õigemeelne ja ta süda on pärani valla teistele, kes on teinud vigu ja tahavad end muuta. Meie kõigi sarnaselt pole tema elu täiuslik, kuid ta teab, kuidas teha meeleparandust ja muudkui üritada.
Teiseks, peame olema kõneosavad. Kõneosavus tähendab selgelt väljendada, mida te millestki arvate ja miks. Varem sel aastal oli mu Facebooki uudistevoos postitus, milles halvustati kristlust. Lugesin seda ja see ärritas mind veidi, kuid kehitasin vaid õlgu. Kuid üks mu tuttav, kes pole meie kiriku liige, vastas sellele omapoolse kommentaariga. Ta kirjutas: „See on täpselt vastupidine sellele, mida Jeesus esindas: Ta oli oma ajal .. radikaalne, kuna .. pidas maailma võrdseks … Ta [rääkis] lõbunais[t]ega, [sõi] maksukogujaga, .. sõbrustas .. väetite naiste ja lastega .. [ja] esitas meile loo halastajast samaarlasest … Sellest tulenevalt püüavad .. tõelised kristlased olla KÕIGE armastavamad inimesed maailmas.” Mõtlesin lugedes: „Miks mina seda ei kirjutanud?”
Igaüks meist peab sõnastama kõneosavamalt meie usu põhjuseid. Mida arvate Jeesusest Kristusest? Miks te jääte Kirikusse? Miks te usute, et Mormoni Raamat on pühakiri? Kust leiate rahu? Miks on oluline, et prohvetil on midagi öelda ka 2017. aastal? Kuidas te teate, et ta on tõeline prohvet? Kasutage oma häält ja võimet sõnastada kõneosavalt oma teadmisi ja tundeid sotsiaalmeedias, vaikselt sõpradega juttu ajades, lastelastega vesteldes. Öelge neile, mida te usute, mis tunne see on, kui olete kunagi kahelnud, kuidas te sellest üle saite ja mida Jeesus Kristus teile tähendab. Nagu ütles apostel Peetrus: „Ärge kartke .., vaid pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on.”
Kolmandaks, peame olema erinevad. Lubage mul jutustada teile, mis juhtus selle aasta juulis Florida osariigis Panama City Beach’i kuurortlinnas. Hilisel pärastlõunal märkas Roberta Ursrey, kuidas ta kaks väikest poega ookeanis kaldast 90 meetri kaugusel appi karjuvad. Nad olid jäänud tugeva hoovuse kätte, mis kandis neid merele. Läheduses viibinud paar püüdis poisse päästa, kuid jäi samuti hoovuse kätte. Ursrey perekonna liikmed sukeldusid hätta sattunud ujujaid päästma ning peagi oli hoovuse vangistuses üheksa inimest.
Köisi polnud. Vetelpäästjat polnud. Politsei saatis päästepaadi, kuid inimesed olid heidelnud ookeanis 20 minutit ning olid kurnatud ja nende pead vajusid vee alla. Üks rannal viibinud pealtnägija oli Jessica Mae Simmons. Tema abikaasal tuli mõte inimkett moodustada. Nad hüüdsid rannalolijaid appi ja kümned inimesed marssisid käest kinni hoides ookeani. Jessica kirjutas: „See, kuidas eri rassidest ja soost inimesed TÄIELIKELE võõrastele appi asusid, oli täiesti hämmastav vaatepilt!!” Ujujateni ulatus 80pealine kett. Vaadake sellest uskumatult hetkest jäädvustatud pilti.
Kõik rannalolijad suutsid mõelda vaid tavalistele lahendustele ja olid halvatud. Kuid üks paar tuli sekundi murdosa jooksul erinevale lahendusele. Uuendusmeelsus ja loomingulisus on vaimsed annid. Kui peame lepinguid, võib see eristada meid teistest meie kultuuriruumis ja ühiskonnas, kuid tagab meile juurdepääsu inspiratsioonile, et võiksime tulla erinevatele lahendustele, lähenemis- ja kasutusviisidele. Me ei sobitu alati maailma, kuid positiivne erinevus võib olla teistele raskustesolijatele päästenööriks.
Neljandaks, peame olema eristuvad. Eristuvus tähendab olla äratuntavalt hästi määratletud. Lubage mul pöörduda tagasi Jessica Mae Simmonsi loo juurde rannal. Kui inimkett sirutus ujujate poole, teadis ta, et suudab aidata. Jessica Mae ütles: „Võin hinge kinni hoides .. mängleva kergusega olümpiabasseinile tiiru peale teha! [Teadsin, kuidas hoovuse käest pääseda.] Teadsin, et saan ühendada [kõik ujujad] inimketiks.” Tema, ta abikaasa ja veel üks päästja haarasid lainelauad ja ujusid piki ketti ujujateni ning vedasid nad ükshaaval ketini, kust nad toimetati turvaliselt rannale. Jessical oli oskus, mis teda teistest eristas: ta teadis, kuidas ujuda hoovuse vastu.
Taastatud evangeelium on äratuntavalt hästi määratletud. Kuid me peame seda selgelt eristudes järgima. Just nagu Jessica harjutas ujumist, peame meie elama evangeeliumi järgi enne hädajuhtumit, et olla kartmatult piisavalt tugevad aitama, kui hoovus veab teisi eemale.
Ja lõpuks, viiendaks tuleb meil teha eelmainitud nelja asja rõõmsal kombel. Rõõmus olemine ei tähenda võltsnaeratuse näole lajatamist ükskõik millises olukorras. Kuid see tähendab Jumala seaduste pidamist ning teiste toetamist ja koorma kergendamist. Kui toetame, kui kergendame teiste koormat, õnnistab see meie elu sellisel viisil, mida meie katsumused meilt ära ei võta. Mul on üks president Gordon B. Hinckley tsitaat sellisesse kohas, kus näen seda iga päev: Ta ütles: „Te ei saa ehitada pessimismi või küünilisuse abil. Te vaatate optimismiga, teete tööd usuga ja asjad hakkavad juhtuma.”
Selline rõõmus ja optimistlik meelestatus on näiteks minu tuttaval 13aastasel tüdrukul Elsal, kelle pere kolib Louisianasse Baton Rouge’i linna 2900 kilomeetri kaugusele tema sõpradest. 13aastasena pole kuigi kerge uude kohta kolida. Kolimine tekitas Elsale arusaadavalt kõhklusi ja nii andis ta isa talle õnnistuse. Täpselt õnnistuse andmise hetkel kostis ta ema telefonist tekstsõnumi heli. Louisiana osariigis elavad noored naised saatsid selle foto selgitava tekstiga: „Palun koli meie kogudusse!”
Need noored naised olid optimistlikud, et Elsa meeldib neile, ilma et nad oleksid teda kohanud. Nende entusiasm tegi Elsa eesootava kolimise osas optimistlikuks ja vastas tema palvele seoses sellega, kas kõik saab korda.
Rõõmus ja optimismis peitub jõud, mis mitte ainult ei õnnista meid, vaid toetab kõiki meie ümber olijaid. Iga pisiasi, mida teete, et süüdata teistes tõelist õnne, näitab, et te juba kannate president Kimballi süüdatud tõrvikut.
Mina olin sel ajal 15aastane, kui president Kimballi kõne ette kanti. Kõik meie, vanemad kui 40aastased, oleme kandnud seda president Kimballi üleskutset endaga tollest päevast peale. Nüüd heidan ma oma pilgu 8aastastele, 15aastastele, 20aastastele ja 35aastastele ning annan selle tõrviku üle teile. Teie olete selle Kiriku tulevased juhid ning teie asi on kanda seda valgust edasi ja lasta sel prohvetlikul kuulutusel täituda. Meie, kes oleme vanemad kui 40aastased, pistame oma käed teie käevangu ning tunnetame teie jõudu ja energiat. Me vajame teid!
Kuulake pühakirjakohta Õpetus ja Lepingud 49:26–28. See võidi panna kirja erinevates oludes, kuid loodan, et võtate seda täna kui oma isiklikku Püha Vaimu kaudu saadud kutset teha seda püha tööd.
„Vaata, ma ütlen teile: Minge välja, nagu ma olen teid käskinud; parandage meelt kõigist oma pattudest, paluge ja te saate, koputage ja teile avatakse.
Vaata, mina lähen teie ees ja olen teie järelväeks; ja ma olen teie seas ja teid ei aeta segadusse.
Vaata, mina olen Jeesus Kristus, ja ma tulen äkitselt.”
Ma pöördun teie kõigi poole, et valiksite endale koha, kus võite tunda, kui heldelt Jumal teid armastab. Te ei saa valida sellist kohta, kuhu see armastus ei ulatu. Kui tunnete Tema armastust ja armastate Teda, parandate te meelt ja peate Tema käske. Kui peate Tema käske, saab Ta teid oma töös kasutada. Tema töö ja hiilgus on naiste ja meeste ülendus ja igavene elu.
Prohvetid on pöördunud meie poole, mu õed. Kas te oleksite õigemeelsed? Kas räägiksite kõneosavalt oma usust? Kas suudaksite eristuda ja erineda? Kas tõmbaksite katsumustele vaatamata oma rõõmsa olekuga ligi teisi, kes on head ja õilsad ning vajavad teie sõprust? Kas läidaksite oma valguse? Tunnistan, et Issand Jeesus Kristus läheb meie ees ja on meie seas.
Lõpetan meie palavalt armastatud prohveti Thomas S. Monsoni sõnadega: „Mu kallid õed! Käes on teie päev, käes on teie aeg!” Jeesuse Kristuse nimel, aamen.