SÕBRUNEMINE
Lonah Fisher ja Asenaca Lesuma Fidžilt Taveuni
Üheksane Lonah Fisher ja kümnene Asenaca Lesuma elavad saarel, mis asub keset Vaikset ookeani. Kuigi Taveuni saar on suuruselt kolmas Fidži enam kui 300 saare hulgas, kulub saare ühest otsast teise sõitmiseks vähem kui pool päeva. Siin kasvavad mangod, papaiad, banaanid, ananassid ja kookospähklid ning Algühingu lapsed laulavad “Popkorn puhkemas mangopuul”— mis on Lonah’ lemmiklaul.
Taveuni saare kõrgeima mäe tipus, järve, koskede ja vihmametsa lähedal, kasvab tagimoucia lill. Räägitakse, et see haruldane ja kaunis lill ei kasva maailmas mitte kusagil mujal. Tagimouciast erinevalt ei ole Lonah ja Asenaca teistest eraldatud, kuna nad kasvavad üles evangeeliumis. Mõlemad on pärit armastavast perest ja käivad Taveuni Somosomo koguduses. Nad elavad teineteise lähedal — aga erinevates külades — ja ei käi samas koolis.
Lonah käib Taveuni India koolis, kus pool päeva õpetatakse inglise ja ülejäänud pool hindi keeles. Ta räägib vabalt mõlemas keeles ja oskab ka veidi fidži keelt. Asenaca koolis õpivad ja räägivad õpilased hommikuti inglise keeles. Pärastlõunal räägivad nad fidži keelt, kuna nad õpivad tundma Fidžit ja selle ajalugu.
Pärast kooli aitab Lonah oma emal nõusid pesta ja oma vendade, seitsmese Alfredi ja kolmese Joshua eest hoolitseda. “See pole sugugi kerge!” hüüatab ta. Tema vennad on väga aktiivsed. Alfredile meeldib jalgpall, mida nad ka sageli mängivad. Lonah mängib ka netballi (sarnaneb korvpallimänguga) ja talle meeldib mängida oma nõbudega nukkudega. Talle meeldib ta koer Buzo. “Ta järgneb meile kõikjale, isegi kirikusse,” ütleb ta.
Kui Asenaca koolist koju tuleb, peseb ta puhtaks oma koolivormi ja paneb selle nöörile kuivama. Alles hiljuti ei sadanud piisavalt vihma ja kraanist võis lasta vett ainult kindlal kellaajal. Vett pidi koguma ja hoidma tünnis ning kogu pere pidi ette planeerima, et neil ei jääks vajaduse korral veest puudu.
Nii nagu Lonah’, aitab ka Asenaca oma ema kodutöödes ja hoolitseb oma üheksa-aastase venna Meli ja kolmeaastase venna Joseva ning kuueaastase õe Meresiana eest. Nendega elavad ka kolm nõbu: 17-aastane Irene, 13-aastane Katarina ja 8-aastane Sera. Asenacale meeldib nendega mängida pärast kodutööde lõpetamist. Nad jooksevad võidu, ajavad üksteist taga, mängivad netballi ja mängu, millel nimeks “the he”, mis sarnaneb kulliga.
Nii Lonah’le kui Asenacale meeldib tantsida. Nende kogudus harjutas ühe ürituse jaoks rahvatantse ja kandis selleks sündmuseks õmmeldud kostüüme. Hiljem sai neid riideid kanda kirikuriietena.
Lonah armastab evangeeliumi ja teab, et see on sama kogu maailmas. Tema vanavanaisa on olnud haige ja elab ravi saades Austraalias. Teda külastades käib Lonah sealses Algühingus. Ta ütleb, et Austraalias on Algühing teistsugune, sest seal on laste vanusest sõltuvalt palju erinevaid klasse ja tunde. Somosomo koguduses on kõik Algühingu tunnid üheskoos. Aga õppetunnid on ikkagi samad.
Ka Asenacale meeldib evangeelium ja ta kavatseb minna misjonile. Ta valmistab end ette palvetades, kirikus käies ja pühakirju lugedes. Ta igatseb vanemana templisse minna, kuigi tempel asub 20-tunnise parvlaevasõidu kaugusel. Ja ühel päeval loodab ta seal abielluda ning näha, kuidas tema tulevane pere kasvab evangeeliumis tugevaks, just nagu tema ja Lonah praegu.
Margaret Snider on Hagan Parki koguduse liige, California Sacramento Cordova vaikonnas.