„Aeglane lugemine: Päästja nägemine pühakirjades”, Liahoona, jaan 2024.
Aeglane lugemine: Päästja nägemine pühakirjades
Vaadates järgmist lähenemist kunstile, võib see meil aidata näha Mormoni Raamatus Jeesust Kristust.
Michelangelo. La Pietà
Michelangelol kulus üle aasta, et luua „La Pietà” – vapustav skulptuur Maarjast, kes hoiab Jeesuse surnukeha pärast ristilöömist. Leonardo da Vinci veetis veelgi kauem, umbes kolm aastat, maalides oma kuulsat „Püha õhtusöömaaega”.
Mis te arvate, kui kaua veedab kunstimuuseumi külastaja keskmiselt iga kunstiteost vaadates?
Ühe uuringu kohaselt on vastus 17 sekundit.1
Kujutage ette: 17 sekundit, et vaadata kunstiteost, mille loomine võis kunstnikul võtta aastaid.
See on arusaadav. Muuseumis on sadu maale ja skulptuure ning me oleme hõivatud inimesed. Seega me kiirustame läbi muuseumi, et näha nii palju kui võimalik. Irooniline, et kartes millestki ilma jääda, jääme lõpuks ilma kunsti eesmärgist – emotsioonidest ja mõtetest, mida kunstnikud soovisid, et me kogeksime. Me vaatame muuseumis igat kunstiteost, kuid tegelikult ei näe me neist ühtegi. Siis lahkume muuseumist kurnatuna ja inspiratsiooni tundmata. Võime isegi imestada, mida inimesed kunstis näevad – olles võib-olla veendunud, et kunst on mõeldud kõrgelt haritutele, mitte kõigile.
Aeglaselt vaatamine
Selle probleemi lahendamiseks julgustavad kunstimuuseumid üle maailma külastajaid harjutama midagi, mida nad nimetavad aeglaseks vaatamiseks.2 Nad kutsuvad inimesi üles valima muuseumis ühe kunstiteose, end mugavalt sisse seadma ja seda mõnda aega – 5–10 minutit – hoolikalt uurima. Vaadake seda erinevate nurkade alt. Vaadake seda lähedalt, et näha üksikasju. Astuge kaugemale, et näha seda tervikuna. Mõnikord kästakse külastajatel isegi mitte lugeda muuseumi kunstiteost analüüsivat tõlgendavat silti – vähemalt mitte enne, kui neil on olnud võimalus kujundada oma arvamus ja teha isiklikke avastusi.
Aeglane vaatamine on paljude inimeste jaoks kunstimuuseumi kogemust muutnud. Mõned, kes end kunagi kunstisõpradeks ei pidanud, on kunsti vastu kirglikuks muutunud. Nad saavad kindlustunde, et suudavad avastada mis tahes kunstiteose tähenduse, ja leiavad avastatust rõõmu. Nad õpivad, et nad ei vaja kunstiajalooalast kõrgharidust, et kunst neid liigutaks; nad peavad lihtsalt hoo maha võtma ja andma kunstile võimaluse teha seda, milleks see on loodud.
Kas samad põhimõtted võiksid kehtida ka pühakirjade lugemise kohta – näiteks meie selle aasta „Tule, järgne mulle” õppekava raames Mormoni Raamatu uurimisel?
Me teame, et Mormoni Raamat kui teine testament Jeesusest Kristusest on kirjutatud eesmärgiga tugevdada meie usku Päästjasse (vt 1Ne 6:4). Teame, et selle kirjutasid inspireeritud Jumala prohvetid just meie aja tarbeks (vt näiteks Mr 8:35). Me teame, et muistsed prohvetid, kes kirjutasid Mormoni Raamatu, tegid seda suuri isiklikke ohvreid tuues. Ainuüksi sõnade metallplaatidele graveerimine oli vaevarikas ja aeganõudev (vt Jb 4:1). Ja mõned neist riskisid oma eluga, et ülestähendusi säilitada, et need oleks meile tänapäeval kättesaadavad (vt Mr 6:6; Mn 1).
Ometi tormame mõnikord oma hõivatuses Mormoni Raamatut lugema. Võib-olla laseme hommikusöögi ajal või tööle minnes silmadel üle paari salmi libiseda. Võime vaadata peatüki igat sõna, ilma et sellest midagi külge jääks. Mitte iga kord, kuid mõnikord sulgeme raamatu või rakenduse ega tunne end teistmoodi kui lugemist alustades.
Aeglane lugemine
Kui kunstiteos väärib aeglast vaatamist, siis võib-olla väärib Mormoni Raamat aeglast lugemist. See ei tähenda tingimata, et meie pühakirjade uurimine peaks kauem aega võtma, vaid lihtsalt seda, et võime kasu saada tempo muutusest. Selle asemel et kiirustada peatükki lõpetama, keskendume tänasel uurimisel vaid kolmele või neljale salmile. Kuid süveneme nendesse salmidesse. Märkame üksikasju, sõnu ja fraase. Mõtiskleme, miks iga sõna võib olla oluline – kas see õpetab meile midagi Päästja kohta? Kas see süvendab meie armastust Tema vastu ja meie usku Temasse? Mida Ta tahab, et ma sellest õpiksin?
Aeglane lugemine võimaldab meil märgata Mormoni Raamatus detaile, mida me muidu ei märkaks. Kõige tähtsam on see, et see aitab meil sagedamini näha Päästjat selles raamatus, mis on kirjutatud Temast tunnistamiseks. Aeglane lugemine on viis avada meie silmad, meel ja süda Mormoni Raamatu vägevale tunnistusele Jeesusest Kristusest. Kui võtame aega, et seda tõeliselt näha, võib inspireeriv kunstiteos olla elumuutev. Veelgi sügavamal viisil võib Päästja nägemine pühakirjades sügavalt mõjutada meie mõtteid ja tundeid – järelikult ka meie elu.
Oletame näiteks, et loete 1. Nefi 1. peatükki. Teie tähelepanu köidab 6. salm, nii et võtate tempo maha ja jääte seda mõnda aega uurima. Teie tähelepanu võib köita „tulesammas”, mida Lehhi nägi, mis „jäi seisma tema ette kaljule”. See on tuleleegile ebatavaline käitumine. Mida see võiks tähendada? Teie mõttesse võivad tulla teised pühakirjades mainitud tulesambad (selles võivad teid aidata joonealused märkused). Võite küsida, miks võrreldakse Issanda kohalolekut sedavõrd sageli tulega. Mida see Tema kohta ütleb? Kas Ta on kunagi olnud teie elus nagu tulesammas?
Selle üle võib palju mõelda. Ja te pole veel isegi salmi lõpetanud.
Mormoni Raamatu kiire läbilugemine on muidugi kasulik. See võib aidata meil õppida üldist lugu ja avastada ulatuslikke korduvaid teemasid. Kuid Mormoni Raamatu üksikasjadest võib Jeesuse Kristuse kohta palju õppida ja mõnikord on parim viis nende üksikasjade nägemiseks aeg maha võtta ja hoolikalt vaadata.
Nefi ütles sõnade kohta, mille ta Mormoni Raamatusse kirjutas: „Need on Kristuse sõnad ja ta on andnud need minule; ja ‥ Kristus näitab teile ‥ väe ja suure hiilgusega, et need on tema sõnad” (2Ne 33:10–11). Te ei pea olema osavad lugejad, et leida Mormoni Raamatust Päästja sõnu. Peate lihtsalt aja maha võtma ja andma Mormoni Raamatule võimaluse teha seda, milleks see on loodud – tugevdama teie usku Jeesusesse Kristusesse.