„Terviklikkus Jeesuse Kristuse kaudu”, Liahoona, jaan 2024.
Ustav vanemaks jäämine
Terviklikkus Jeesuse Kristuse kaudu
Miks ei pakkunud laste väljakolimisega seotud vabadus, võimalused ja seiklused mulle rahulolu? Millest mul puudu jäi?
Illustreeris Dilleen Marsh
Pisarad voolasid, kui palvetasin rahu leidmiseks, kui mu noorim poeg oma misjonitaotlust täitis. Ma tõesti tahtsin, et ta misjonile läheks. Tõesti. Püüdsin end selles pidevalt veenda.
Ma armastan oma Päästjat ja olin siiralt rõõmus oma poja võimaluse üle jagada rõõmu, mida võime Jeesuse Kristuse kaudu leida. Ometi kartsin sisimas tema lahkumist. Teadsin, et ta ei tule pärast misjonit enam kunagi päriselt koju. Isegi kui ta elaks kodus, poleks see enam sama.
Mu sõbrad ütlesid mulle, et laste väljakolimine on imeline. Olime abikaasaga põnevil ja ootasime vabadust ja võimalusi, mida meil lapsi kasvatades polnud.
Äsja leitud vabadusega viskusin lugematutesse tegevustesse. Reisisin koos oma abikaasaga, õppisin oma kutsega seoses orelit mängima, mängisin oma lastelastega ning tegin templi- ja pereajalootööd.
Leidsin põnevust ja seiklusi. Leidsin enesetäiendamise. Leidsin imelisi asju.
Ometi oli alati midagi puudu. Millestki oli puudus. Kui mu poeg lahkus, võttis ta mu südamest suure tüki, mida ma ei suutnud täita.
Umbes aasta pärast poja lahkumist tabas mind jonnihoog, mis tegi silmad ette nendele jonnihoogudele, mida mu lapsed väiksena välja näitasid. Mu abikaasa vaatas mulle otsa ja ütles: „Michelle, sa pead teenima.” Panin end teenimisvõimaluseks kirja.
Kuid mu süda valutas jätkuvalt. Mul oli raske teenida või tegeleda teiste ettevõtmistega, mis minu tähelepanu nõudsid. Kuna kõik mu lapsed olid kodust lahkunud, tundsin, et mu elu ei ole enam kunagi päris terviklik.
Ühel õhtul, kui ma palves abi palusin, teatas Vaim mulle, et kogen tühjust, mis tuleb kaotusest – eesmärgi kaotusest. Arvasin, et olen selle konkreetse kurbusega juba toime tulnud, täites oma elu kõigi nende imeliste tegevustega.
Vastuste otsimine
Otsides vastuseid, leidsin prohvet Joseph Smithi ajaloost järgmise mõtteavalduse: „Kui me kaotame [millegi või kellegi], kellega oleme sidunud oma südame, peaks see olema meile hoiatuseks. ‥ Meie kiindumus peaks olema suunatud rohkem Jumalale ja tema tööle kui meie kaasinimestele.”1
Valgusvärin läbistas tumeda pilve mu südame kohal. Olin püüdnud täita oma sügavat kurbust asjade, tegevuste ja kogemustega – teenides, armastades, uusi andeid otsides. Kõik need olid head asjad, aga need ei täitnud suurt auku minu südames. Nad ei toonud tervendust, mida ma vajasin.
Ma mõistsin, et rahu ja rahulolu saavad tulla ainult meie Päästja Jeesuse Kristuse kaudu. Jeesus Kristus ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu” (Jh 14:6). Ainult Tema kaudu leiame rõõmu ja terviklikkuse ning rahu ja rahulolu. Psalmid 16:11 ütleb: „Sina annad mulle teada elu teerada; rõõmu on rohkesti su palge ees.”
Kuidas ma muutusin
Elu ei muutunud kohe. Mu süda ei paranenud kohe. Kuid ma teadsin, millele pean keskenduma, et see juhtuks.
Minu palved muutusid. Hakkasin paluma Taevast Isa, et ta aitaks mul luua tugevama suhte oma Päästjaga. Kui ma olin heitunud, tuletasin endale teadlikult meelde, et Jeesus Kristus on minu jaoks olemas ja oma lepitava väe armu kaudu aitab Ta mind. Minu pühakirjauurimine keskendus rohkem Temaga suhte loomisele. See võttis aega, kuid ma jätkasin oma emotsioonide, energia ja mõtete suunamist Jeesuse Kristuse poole.
Kui ma seda tegin, hakkas raske pimedus hajuma. Ma tundsin iga päev suuremat naudingut väikestest teenimis- ja armastustegudest. Valgus ja lootus muutsid mu teed heledamaks ja täitsid tühimiku mu südames. Päästja esikohale seadmine andis minu elu igale aspektile sügavama tähenduse ja naudingu, alates teenimisest kuni perega aja veetmiseni, alates reisimisest kuni oma annete arendamiseni. Kõik sai paremaks, sest selle keskmes oli Kristus.
Igaühe teekond läbi elumuutuste on ainulaadne. Kuid meie murede lahendus on vastata Kristuse kutsele, kui Ta ütleb: „[Tulge] minu juurde kogu südamest ja ma teen [teid] terveks” (3Ne 18:32). Ainult Tema kaudu leiame tõelise tervenemise, rahu, armastuse ja rõõmu.
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.