Alma 2–3

Kellele me otsustame kuuletuda

Kõikjal pühakirjades on prohvetid meid pidevalt hoiatanud, et me vastutame oma tegude tagajärgede eest olenevalt sellest, keda me otsustame järgida. Näiteks pärast konflikti nefilaste ja amlisilaste vahel õpetas prohvet Mormon, et need, kes surid, lõikavad „igavest õnne või igavest õnnetust vastavalt sellele vaimule, millele nad otsustasid kuuletuda, oli see vaim siis hea või halb” (Alma 3:26). See tund võib aidata teil paremini mõista, millised tagajärjed toob elus kaasa see, keda te otsustate selles elus järgida.

Pidage valmistudes silmas õpilaste vajadusi. Võtke aega ja mõelge, mida kogevad õpilased tunnis sellist, mis aitaks neil „mõista Jeesuse Kristuse õpetusi ja lepitust ning neile toetuda”. President Russell M. Nelson on julgustanud õpetajaid meelde tuletama „seda eesmärki iga päev, enne kui hakkate oma õpilasi õpetama” (Teaching Youth in the Day of the Wave. – Seminaride ja Usuinstituutide satelliitülekanne, 6. august 2013).

Õpilaste ettevalmistus: paluge õpilastel enne tundi lugeda läbi või kuulata kirjakohta Alma 2–3. Paluge neil mõelda, mida nad saavad nendes peatükkides kirjeldatust õppida.

Võimalikud õpitegevused

Mis on selle loo moraal?

Paluge õpilastel mõelda õpetlikele lugudele või mõistujuttudele ja neid tunnis jagada. Vajaduse korral võite kasutada järgmist näidet. Kui õpilased on selle näitega tuttavad, võite paluda neil jutustada seda lugu oma sõnadega ja leida sellest üles moraal või õppetund. See aitab õpilastel leida üles põhimõtted, mida Mormon on tahtnud, et me tema kirjutistest õpiksime.

• Kas teile meenub mõni lugu või mõistujutt, mis õpetaks elulisi õppetunde?

Klassikaline mõistujutt, mis on omistatud Vana-Kreeka kirjanikule nimega Aisopos, on „Poiss, kes hüüdis hunti”. See lugu räägib karjapoisist, kes pettis kaks korda naabreid, pannes nad uskuma, et hunt on küla karja ründamas. Poisil oli tore vaadata, kuidas mitu inimest külast talle appi ruttasid, kuigi hunti ei olnud. Viimaks ründas hunt tõesti karja. Aga kui poiss kolmandat korda appi hüüdis, ei tulnud talle keegi appi.

• Millise moraali või õppetunni võime sellest loost õppida?

Otsige kogu Mormoni Raamatu uurimise ajal võimalusi, et aidata õpilastel ära tunda põhimõtteid ja õppetunde, mida prohvet Mormon on rõhutanud.

Nii nagu lood ja mõistujutud sisaldavad sageli moraali, õpetavad ka pühakirjad õppetunde ja illustreerivad põhimõtteid. Üks kasulik pühakirjauurimise oskus Mormoni Raamatu uurimisel on panna tähele, millal Mormon ütleb selgelt välja oma eesmärgi mingite lugude kaasamiseks. Sageli kasutab ta selliseid fraase nagu „ja nõnda võime me selgelt vahet teha”, „ja nõnda me näeme”, „tõesti, tõesti” või „vaata”, et anda meile teada, et ta jagab meiega põhimõtteid ja õppetunde (vt Alma 24:30; 30:60; 48:17; 62:41; Heelamani 3:27–28). Mormoni esiletõstetud õppetundide ja tõdede leidmine võib aidata teil mõista nende olulisust enda jaoks. See võib ka suurendada pühakirjade uurimise tõhusust.

Lugege kirjakohta Alma 3:26–27 ja leidke üks tõde, mida Mormon tahtis, et me õpiksime peatükkidest Alma 2–3. Võiksite leitu ära märkida.

• Mida te leidsite?

Võite jagada järgmist teavet, kui õpilased vajavad abi kirjakohas Alma 3:26–27 õpetatud tõe mõistmisel.

Et aidata teil seda lõiku paremini mõista, pöörake tähelepanu sellele, et fraas „iga inimene saab palga sellelt, kellele ta on otsustanud kuuletuda” palub meil kujutleda, et me oleme töötajad, kelle valikud määravad ära selle, kas meie tööandja on Taevane Isa või Saatan (vt Alma 3:27). Selles kontekstis tähendavad sõnad on otsustanud kaldumist või kallutatust ühele või teisele poolele. Seega need, kes kalduvad või on kallutatud Saatana poole, leiavad end peagi tema töötajate seast ja saavad palgaks igavese õnnetuse (vt Alma 3:26). Lõpptulemusena näitavad meie eluvalikud, kelle oleme valinud oma igaveseks tööandjaks.

Võiksite kirjutada tahvlile järgmise tõe, et õpilased saaksid seda kogu tunni jooksul vaadata.

Üks võimalik tõde kirjakohast Alma 3:26–27 on järgmine: see, kellele me otsustame selles elus kuuletuda, määrab ära meie igavese õnne või õnnetuse.

Mõtelge oma elule ja sellele, kellele olete otsustanud kuuletuda. Kas te püüate järgida Jeesust Kristust? Või järgite te kedagi teist? Mõtelge nende küsimuste peale, kui täna õppimist jätkate.

Amlisi soovib saada kuningaks

Kohtunike valitsemise esimestel aastatel tuli Almal ja tema rahval läbi teha tõsine usu ja õnne proovilepanek.

Lugege kirjakohta Alma 2:1–12 ja leidke nefilaste ees seisnud katsumus.

Tunni selles punktis võite kaasata soovitusi usuvabaduse kohta jaotisest „Täiendavad õpitegevused”.

• Mida tahtis Amlisi kuningaks saades teha? (Vt 4. salmi.)

• Kuidas nefilased sellele reageerisid?

• Kuidas näitasid nefilased oma soovi järgida Päästjat?

Valikud ja tagajärjed

Aidake õpilastel leida ja jagada erinevaid tagajärgi, mis on Jumala või kuradi järgimisel. Üks võimalus on joonistada tahvlile järgmine tabel ja lasta õpilastel see ära täita. Teine võimalus on valmistada enne tundi ette väikesed paberiribad, mis kujutavad raha ehk „palka” (Alma 3:27). Seejärel tooge kaks paberkotti või karpi ning kirjutage ühele „Jumala järgimine” ja teisele „Kuradi ja tema teenrite järgimine”. Andke igale õpilasele üks paber ja laske poolel klassist lugeda üksteisele järgnevalt loetletud pühakirjalõike. Kui õpilased leiavad igast kirjeldusest erinevaid palkasid, paluge neil kirjutada need paberitükkidele ja panna oma palk vastavasse anumasse. Kui õpilased on lõpetanud, lugege mitu neist palkadest valjusti ette. Võite paluda õpilastel rääkida ka teistest Jumala järgimise palkadest, mida nad on enda või teiste elus märganud.

Joonistage oma pühakirjapäevikusse järgmine tabel. Lugege järgmisi salme ja pange vastavasse tulpa kirja „palgad”, mis tulevad kas Jumala järgimisest või kuradi järgimisest.

„[Palk] sellelt, kellele ta on otsustanud kuuletuda” (Alma 3:27)

Jumala järgimine	Kuradi ja tema teenrite järgimine

Alma 2:16–18, 26–31 (Alma ja nefilased)

Alma 3:4, 13–14, 18–19 (amlisilased)

• Mida te neis kahes ülestähenduses märkasite?

Märkus: needus, mida nii amlisilased kui ka laamanlased kogesid, oli lahusolek Jumalast nende mässumeelsuse ja sõnakuulmatuse tõttu (vt 2. Nefi 5:20–21). Märk, mis tol ajal eristas laamanlasi nefilastest, oli see, et „laamanlaste nahk oli tume” (Alma 3:6). Oluline on meeles pidada, et selle märgi olemust ja väljanägemist täielikult ei mõisteta. Mormoni Raamatu prohvetid ja tänapäeva prohvetid on õpetanud, et on vale halvustada või põlata inimesi nende nahavärvi pärast (vt Jaakobi 3:9).

Olenevalt õpilaste võimetest võite järgmise kolme salmirühma etteandmise asemel paluda õpilastel leida teisi pühakirju, milles kirjeldatakse Jumala või kellegi teise järgimisest saadavat „palka”. Võiksite julgustada neid kasutama kuldõpetuse pühakirjakohti.

Lugege järgmisi pühakirjakohti ja lisage leitu oma tabelisse.

2. Nefi 2:27

Alma 30:60

Matteuse 11:28–30

Kui õpilased on tabeli täitmise lõpetanud, paluge neil leitut teistega jagada. Esitage leitu jagamise ajal õpilastele jätkuküsimusi, nagu järgmises näites, et aidata neil seostada pühakirjadest leitut oma isikliku eluga.

Isiklik rakendamine

• Mida olete elus märganud või kogenud sellist, mis on näidanud teile kirjakohas Alma 3:26–27 illustreeritud põhimõtte tõesust?

Mõtelge oma praegustele valikutele, mis aitavad teil järgida Taevast Isa ja Jeesust Kristust. Kuidas viivad need igavese õnneni? Kas teete mingeid valikuid, mis võivad juhtida teid Päästjast eemale? Otsustage, mida peaksite tegema, et seda muuta. Mõtelge, kuidas Taevane Isa ja Jeesus Kristus saavad teid õnnistada ja tugevamaks teha, kui püüate teha õigeid valikuid, mis viivad teid tagasi nende juurde.

Kommentaarid ja taustteave

Alma 2:4. Milline oht kaasnes Amlisi kuningaks saamisega?

Enne oma surma kehtestas Moosia seaduse, mis tagas tema rahvale vabaduse ja õigused, sealhulgas usuvabaduse (vt Moosia 29:32; Alma 1:1; 17). Amlisi kavatses jätta nad „ilma nende õigustest ja eesõigustest kirikus” (Alma 2:4) ehk teisisõnu hävitada usuvabaduse, mille Moosia oli seadusega kehtestanud.

Vanem Robert D. Hales (1932–2017) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kes oli nende kurjade plaanide taga:

„Sel viimsel ajal vabaduserajal kõndides tuleb meil mõista, et ustavus valikuvabaduse kasutamisel sõltub usuvabaduse olemasolust. Me juba teame, et Saatan ei taha, et meil see vabadus oleks. Ta püüdis hävitada kõlbelist valikuvabadust taevas ja nüüd maa peal õõnestab ta raevukalt usuvabadust, võitleb selle vastu ja levitab segadust selle kohta, mis see on ning miks on see oluline meie vaimse elu ja meie päästmise jaoks. ‥

Vennad ja õed! Me oleme kohustatud kaitsma neid pühasid vabadusi ja õigusi iseenda ja oma järeltulijate pärast.” (Robert D. Hales. Valikuvabaduse säilitamine, usuvabaduse kaitsmine. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Kuidas peaksin reageerima tagakiusamisele?

Võiksite vaadata videot „What Is Religious Freedom?” (4:06).

Lisateavet usuvabaduse kohta leiad veebilehelt ReligiousFreedom.ChurchofJesusChrist.org ReligiousFreedom.ChurchofJesusChrist.org .

Võite lugeda artiklit pealkirjaga „Elder Rasband Says ‘Choice Depends upon Religious Freedom” (Ensign, aprill 2020, Uus-Meremaa kohalikud leheküljed, ChurchofJesusChrist.org)

Alma 3:26–27. Milliseid õnnistusi on võimalik nüüd saada, kui Jumalale kuuletume?

Vanem Paul V. Johnson Seitsmekümnest on õpetanud:

„Kui järgime Saatanat, anname talle väge. Kui järgime Jumalat, annab Tema väge meile. See pole sõnum, mille saame maailmast, aga see on tõde. Tõelist väge, Päästja-sarnaseks saamise väge, võib leida ainult kuulekusest. Tõelise vabaduse leiab ainult kuulekusest – allutades end Jumala tahtele, mitte liha tahtele või kuradi tahtele. Kuulekus toob vabaduse, väe, rõõmu, rahu ja lootuse. ‥ Kuulekus kaitseb meid patuga seostuvate vaimsete sidemete ja õnnetu olemise eest.” (Paul V. Johnson. Free to Choose. – Ensign, veebruar 2019, lk 69)

Täiendavad õpitegevused

Alma 2:4. Usuvabadus

Õpilastele võivad kasuks tulla lisateadmised usuvabadusest ja sellest, kuidas see nende elu õnnistab. Kui õpilased on lugenud kirjakohta Alma 2:1–12, küsige neilt, miks on nende arvates oluline eesõigus kummardada Jumalat nii, nagu nad ise otsustavad, ja miks peaks see eesõigus olema kõigil inimestel. Võite kasutada ka vahendeid osast „Kommentaarid ja taustteave”.

Alma 3:4. Nad olid end märgistanud

Võiksite arutleda õpilastega amlisilaste valikute üle ennast märgistada ja nefilastest eraldada ning neid valikuid analüüsida. Võite kasutada näiteks selliseid küsimusi: „Mida soovisid amlisilased öelda sellega, kuidas nad end märgistasid?” (Vt Alma 3:4, 13.) Milliseid sõnumeid meie oma välimusega kas tahtlikult või tahtmatult edasi anname? See võib olla hea aeg vaadata üle artikkel „Millised on Issanda standardid riietuse, välimuse eest hoolitsemise, keha tätoveerimise ja augustamise kohta?” trükisest „Sulle, noor” (2022), lk 27. Võite juhtida tähelepanu ka sellele, et sarnaselt amlisilastele võime ka meie mõistmatute tegudega tõmmata enda peale needuse (vt Alma 3:19).