7.–13. jaanuar

Matteuse 1; Luuka 1

„Mulle sündigu su sõna järgi”

Enne, kui loete täiendavaid õppematerjale, lugege Matteuse 1. ja Luuka 1. peatükki, mõtisklege nende üle ja pange kirja vaimsed muljed. Laske Vaimul ettevalmistusi juhtida. Seejärel uurige mõtteid, mis on kirjas selles ülevaates ja trükises „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks”.

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Andke klassi liikmetele mõni minut, et vaadata üle Matteuse 1. või Luuka 1. peatükk ning paluge neil jagada oma lemmiksalmi ja selgitada, milliseid õpetuslikke tõdesid nad õppisid. Ehk on teile abiks esmalt nende peatükkide sündmused lühidalt üle vaadata, et selgitada jagatud salmide ümber toimunut.

Õpetage põhiõpetust

Matteuse 1:18–25; Luuka 1:5–80

Taevane Isa täidab oma eesmärke oma ustavate laste kaudu.

• Klassi liikmed saavad sel aastal Uut Testamenti uurides tõenäoliselt sisukamaid kogemusi, kui nad saavad ammutada õppetunde nende inimeste kogemustest, kellest nad loevad. Et aidata neil seda teha, võite kirjutada inimeste nimed Matteuse 1. ja Luuka 1. peatükist tahvlile koos neid inimesi puudutavate pühakirjaviidetega, nagu on järgnevalt näidatud:

  • Maarja (Lk 1:26–56)

  • Joosep (Mt 1:18–25)

  • Eliisabet (Lk 1:5–7, 24–25, 40–45, 57–60)

  • Sakarias (Lk 1:5–23, 59–64)

  Paluge klassi liikmetel valida üks inimene, kellest nad tahaksid rohkem teada saada, ning lugeda läbi loetletud salmid ja jagada kellegagi klassist, mida nad selle inimese eeskujust õpivad. Mida me saame teha, et järgida selle inimese ustavat eeskuju?

  

  „Kuulutus”, autor John Scott

• Et aidata klassi liikmetel mõelda sügavuti Maarja iseloomule ja rollile Isa plaanis, võiksite näidata videoid „An Angel Foretells Christ’s Birth to Mary” ja „Mary and Elisabeth Rejoice Together” (LDS.org) või lugeda üheskoos salme Luuka 1:26–38, 46–56 ja otsida seda, mida Maarja ütles, mis ilmutab midagi tema iseloomu kohta. Mida me veel Maarja kohta õpime? Mida saab ta õpetada meile Jumala tahtega nõustumise kohta?

Luuka 1:5–25

Jumala õnnistused tulevad Tema omal ajal.

• Teie klassis võib olla inimesi, kes elavad õigemeelselt nagu Eliisabet ja Sakarias, kuid pole ikkagi saanud loodetud õnnistust. Kuidas saaksite aidata neil võtta õppust Eliisabeti ja Sakariase eeskujust? Alustuseks võiksite paluda klassi liikmetel panna kirja õnnistused, mida nad ootavad. Seejärel võiksid nad uurida salme Luuka 1:5–25 ja leida õppetunnid, mida õppida Eliisabetilt ja Sakariaselt Issanda järgi ootamise kohta. Lisaks võiksid nad lugeda „Lisamaterjalides” toodud tsitaate ja mõtiskleda nende üle. Innustage neid kirjutama oodatud õnnistuse kõrvale, mida nad õppisid, ja sobilikkuse korral oma mõtteid jagama.

• Milliseid muid näiteid Issanda ajastuse ootamise kohta oskavad klassi liikmed tuua omaenda elust või pühakirjalugudest? Mida me nendest näidetest õpime?

Luuka 1:26–38

„Jumalal ei ole ükski asi võimatu.”

• Maarja-sarnaselt võivad ka klassi liikmed ajuti mõtiskleda, kuidas saavad plaanid, mille Jumal on neile teinud, või lubadused, mis Ta on neile andnud, täituda. Et aidata klassi liikmetel mõista, et Jumala väega on kõik võimalik, võiksite näidata pilti „Kuulutus: Maarjale ilmub ingel Gabriel” (Evangeeliumi kunstiraamat, nr 28) ja paluda neil lugeda koos salme Luuka 1:26–38. Mida saame õppida millegi näiliselt võimatu ületamisest, kui uurime Maarja sõnu ja tegusid? Paluge klassi liikmetel jagada kogemusi, kus Jumal aitas neil saavutada midagi, mida nad pidasid võimatuks. Nüüdisaja näite pühadest, kes saavutasid Jumala abiga midagi võimatuna näivat, leiate videost „Sealed Together: The Manaus Temple Caravan” (LDS.org).

• Päästja elus avaldus tõde, mida Gabriel kuulutas: „Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Selle põhimõtte selgitamiseks võiksite paluda klassi liikmetel mõelda neile kordadele, mil Päästja täitis oma Isa tahet ja tegi seejuures midagi näiliselt võimatut (vt nt Jh 9:1–7). Et aidata klassi liikmetel mõista, kuidas see põhimõte nende elus toimib, võiksite paluda neil mõtiskleda järgmiste küsimuste üle: mida muudab teie elus teadmine, et Jumalal ei ole ükski asi võimatu? Kuidas see muudab seda, kuidas te Kirikus teenite? Või kuidas oma perega suhtlete? Abiks võib olla ka võrrelda salmi Luuka 1:37 Päästja sõnadega salmis Markuse 14:36.

Matteuse 1:18–25; Luuka 1:26–55

Jeesus Kristus on Jumala Poeg.

• Matteuse, Luuka ja teiste evangeeliumi kirjutajate peaeesmärk oli tunnistada, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg. Kuidas saaksite aidata klassi liikmetel märgata seda eesmärki juba esimestes peatükkides, mida nad Uues Testamendis loevad? Üks mõte selle tegemiseks on järgmine: jagage klass rühmadesse või paaridesse ja andke igale rühmale salmirühm Matteuse 1. või Luuka 1. peatükist. Paluge neil otsida sündmusi või sõnu, mis tugevdavad nende usku Jeesuse Kristuse jumalikku missiooni Jumala Pojana, ja jagada leitut klassiga. Mõned lõigud, mida soovitada, on nt Matteuse 1:18–25 ja Luuka 1:26–38, 39–45, 46–55. Soovitage klassile, et kui nad sel aastal Uut Testamenti uurivad, võiksid nad koostada loetelu lõikudest, kus tunnistatakse, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg. Seda loetelu võiks koostada ka terve klassiga.

Innustage kodus õppimist

Et innustada klassi liikmeid lugema järgmise nädala tunniks Matteuse 2. ja Luuka 2. peatükki, võiksite vihjata neile, et kui nad loevad Päästja sünnilugu palvemeelselt, saavad nad uusi kaemusi, isegi kui nad on seda varem mitu korda lugenud.

Lisamaterjalid

Matteuse 1; Luuka 1

Issanda ootamine.

Vanem Neal A. Maxwell on õpetanud: „Usuga .. käib kaasas usaldus Issanda ajastusse, sest Ta on öelnud: „Kõik asjad peavad sündima omal ajal” ÕL 64:32).” (Lest Ye Be Wearied and Faint in Your Minds. – Ensign, mai 1991, lk 90)

President Dieter F. Uchtdorf on õpetanud:

„Igaüht meist kutsutakse ootama ise viisil. Me ootame vastuseid palvetele. Me ootame asju, mis tunduvad meile sel hetkel olema nii õiged ja nii head, et me ei suuda kuidagi mõista, miks Taevane Isa vastusega viivitab.

Mäletan, kuidas mind hävituslennuki piloodiks ette valmistati. Enne sõjaväelist väljaõpet kulus suurem osa ajast füüsilisele ettevalmistusele. .. Me muudkui jooksime ja jooksime ja siis jooksime veel.

Joostes hakkas mulle silma midagi sellist, mis mulle ausalt öeldes ei meeldinud. Ikka ja jälle traavisid minust mööda mehed, kes suitsetasid, pruukisid alkoholi ja tegid kõiksugu muid asju, mida ei evangeeliumi ega Tarkuse Sõna järgi poleks pidanud tegema.

Mäletan, kuidas mõtlesin: „Oot-oot! Kas ma siis tõesti ei suuda joosta, ilma et ära väsiksin?” Ometi ma väsisin ja jäin alla meestele, kes kohe kindlasti ei pidanud kinni Tarkuse Sõnast. Tunnistan, et see valmistas mulle tookord muret. Küsisin endalt, kas see, mida lubatakse, on ikka tõsi või ei ole seda mitte?

Vastus ei olnud kiire tulema. Ajapikku hakkasin mõistma, et Jumala lubadused ei täitu alati nii kiiresti või sel viisil, nagu me ootame. Need täituvad vastavalt Tema ajakavale ja Tema viisil. Aastaid hiljem märkasin selgesti ajalikke õnnistusi, mis said osaks neile, kes pidasid kinni Tarkuse Sõnast – lisaks vaimsetele õnnistustele, mis tulid otsekohe, kui kuuletuti mõnele Jumala seadusele.” (Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents )

Õpetamise täiustamine

Innustage klassi liikmeid kodus pühakirju õppima. Üks viis koduse pühakirjade uurimise innustamiseks on anda klassi liikmetele aega jagada isikliku ja perekondliku pühakirjade uurimise käigus tehtud avastusi ja saadud kaemusi. (Vt Päästja viisil õpetamine, lk  29.)