23.–29. september

Galaatlastele

„Käige Vaimus”

Kui loete Pauluse kirja galaatlastele ja mõtisklete selle üle palvemeelselt, õpetab Issand, mida peate oma klassiga jagama. Oma muljete kirjapanemine on tänuavaldus Jumalale Temalt saadud abi eest (vt Paul B. Pieper. Pühana hoidmine. – 2012. a kevadine üldkonverents).

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Pühakirjade uurimisele järgneb sageli tähendusrikas evangeeliumiteemaline arutelu pere või sõpradega. Kas see leidis aset sel nädalal ka teie klassi liikmetega? Paluge neil jagada oma kogemusi.

Õpetage põhiõpetust

Galaatlastele 1:6–7; 3:1–5; 4:8–21; 5:1, 13–14

Jeesuse Kristuse evangeelium pakub vabadust.

• Kõigi pühakirjaraamatute uurimine on kergem, kui teame, miks see kirjutati. Sel põhjusel oleks hea alustada galaatlastele kirjutatud kirja arutamist sarnase küsimusega: „Mis eesmärgil Paulus teie arvates selle kirja kirjutas?” või „Milliseid probleeme püüdis Paulus lahendada?” Paluge klassi liikmetel otsida vihjeid salmidest Galaatlastele 1:6–7; 3:1–5; 4:8–21. Kuidas Pauluse sõnum puudutab meid tänapäeval?

• Osa Galaatia pühasid pidas vajalikuks elada jätkuvalt Moosese seaduse järgi. Pauluse meelest sarnanes see eluga „orjaikkes”, võrreldes Kristuse seadusega pakutud vabadusega (Gl 5:1). Kuigi see probleem pole tänapäeval üldlevinud, seisame silmitsi sarnase valikuga vaimse orjuse ja Jeesuse Kristuse kaudu tuleva vabaduse vahel. Et aidata oma klassi liikmetel uurida Pauluse õpetusi vabadusest ja orjusest, võiksite paluda neil nimetada hoiakuid ja tegusid, mis võivad viia vaimsesse orjusesse (nt rahvapärimused, halvad harjumused, ebausk või näha olevate tegude tähtsustamine sisemise pöördumise asemel). Kuidas leida salmide Galaatlastele 5:1, 13–14 põhjal vabadust vaimsest orjusest? Kuidas on klassi liikmed kogenud Kristuse evangeeliumis lubatud vabadust? Lisaks võiksite paluda klassi liikmetel jagada, kuidas nad vastaksid kellelegi, kelle arvates evangeeliumi järgi elamine piirab isikuvabadust.

Galaatlastele 5:16–26

Kui „käi[me] Vaimus”, saame osa „Vaimu vil[jast]”.

• Paljudel inimestel on raskusi Vaimu mõju märkamisega. Galaatlastele 5. peatükk aitab teie klassi liikmetel märgata Vaimu vilja. Alustuseks võiksite paluda neil uurida salme Galaatlastele 5:22–25 ja leida sõnad, millega Paulus kirjeldas Vaimu vilja. Miks on vili hea metafoor sellele, kuidas Vaim meid mõjutab? Ehk võiksid klassi liikmed jagada, kuidas see vili on olnud nähtav nende enda või nende tuttavate elus. Mõned muud materjalid, mida uurida: Matteuse 7:16–18, Johannese 14:26–27, Moroni 7:13–17, Õpetus ja Lepingud 11:12–13 ning president Gordon B. Hinckley mõtteavaldused „Lisamaterjalides”.

  

  Võime saada „Vaimu vilja”, kui seda otsime.

• Vahel võime õppida mõne põhimõtte kohta, kui õpime selle vastandist. Näiteks salmides Galaatlastele 5:16–26 vastandas Paulus „liha tegusid” „Vaimu viljaga”. Et aidata klassi liikmetel mõtiskleda, mil määral nad „käivad Vaimus”, võiksite soovitada neil lugeda salme Galaatlastele 5:16–26 ja koostada enda jaoks sarnane hinnanguleht, mille leiate trükisest „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 126, pealkirja alt „Minu omadused”. Näiteks võiksid nad kirjutada iga salmides 19–23 loetletud asja kohta sarnase küsimuse: „Kas ma kadestan oma eakaaslasi?” või „Kas armastus on minu jaoks igapäevane tunne?” Klassi liikmed ei peaks jagama enda kohta antud hinnanguid, kuid võiksite paluda neil jagada mõtteid, et aidata üksteisel „Vaimus käia”. Kui teil ei ole aega seda tegevust tunnis lõpetada, võiksite soovitada klassi liikmetel see kodus lõpuni teha.

Galaatlastele 6:7–10

Kui külvame „Vaimule”, lõikame omal ajal õnnistusi.

• Salmide Galaatlastele 6:7–10 uurimine aitab klassi liikmetel mõelda põhjalikumalt oma valikute pikaajalistele tagajärgedele. Et neid aidata, võiksite võtta kaasa erinevaid seemneid koos taimede ning puu- või juurviljadega, mis neist seemnetest kasvavad (või võite võtta kaasa nende pilte). Klassi liikmed võiksid teha koostööd ja leida igale seemnele paariliseks taime või vilja, mis sellest kasvab. Seejärel võiksid nad lugeda 7.–10. salmi ja rääkida, mida tähendab külvata „lihale” ja „Vaimule”. (Abiks võib olla vanem Ulisses Soarese sõnum „Lisamaterjalides”.) Mida lõikame, kui külvame lihale? Mida lõikame, kui külvame Vaimule? (Vt Gl 5:22–23.) Võiksite paluda klassi liikmetel mõtiskleda vaimsete õnnistuste üle, mida nad loodavad saada. Kuidas nad saavad „külvata” praegu, et olla valmis nendeks õnnistusteks? Võiksite paluda neil mõtted lausa kirja panna ja neid jagada, kui nad seda teha tahavad.

• Mõni klassi liige võib olla heategemisest „tüdinud” (vt Gl 6:9) – võib-olla seetõttu, kuna ta pole kindel, et ta pingutused on viljakandvad. Seejuures võib olla abi salmide Galaatlastele 6:7–10 arutamisest. Nende salmide sissejuhatuseks võiksite paluda kellelgi klassis rääkida lühidalt ajast, mil ta püüdis midagi kasvatada ja pidi olema kannatlik. Mida selle inimese kogemus ja salmid Galaatlastele 6:7–10 võiksid õpetada meile meie püüdlustest „käi[a] Vaimus”? (Gl 5:25)

Innustage kodus õppimist

Et innustada klassi liikmeid lugema Pauluse kirja efeslastele, võiksite neile öelda, et sellest kirjast saavad nad teada, kuidas „seista kuradi kavalate rünnakute vastu” (Ef 6:11).

Lisamaterjalid

Galaatlastele

Evangeeliumi järgi elamise viljad.

President Gordon B. Hinckley on õpetanud: „Kuidas teame Vaimu asju? Kuidas teame, et miski tuleb Jumalalt? Nende viljade järgi. Kui see viib kasvu ja arenguni, usu ja tunnistuseni, asjade tegemiseni paremal viisil, jumalikkuseni, siis see on Jumalalt. Kui see kisub meid alla, viib meid pimedusse, ajab meid segadusse ja paneb meid muretsema, viib meid uskmatusse, siis on see kuradilt.”

Veel on president Hinckley öelnud: „Te tunnete Vaimu sosistused ära Vaimu viljade järgi – see, mis valgustab, see, mis ergutab, see, mis on positiivne, pooldav ja tiivustav ning mis juhib meid paremate mõtete ja paremate sõnade ning paremate tegude juurde, on Jumala Vaimust. See, mis kisub alla, juhib meid keelatud radadele – see on vastaselt. Ma arvan, et see on täpselt nii arusaadav, nii lihtne.” (Kiriku presidentide õpetused: Gordon B. Hinckley, 2016, lk 119)

Vaimus külvamine.

Vanem Ulisses Soares on selgitanud: „Vaimus külvamine tähendab seda, et peame jõudma oma mõtete, sõnade ja tegudega oma taevaste vanemate jumalikule tasemele. Ent pühakirjades mainitakse ka liha kui loomupärase inimese füüsilist või lihalikku poolt, mis sunnib inimesi alla heitma lihalikele kirgedele, soovidele, isudele ja himudele, selle asemel et otsida inspiratsiooni Pühalt Vaimult. Kui me tähelepanelikud ei ole, võime maailmas valitseva pahelisuse survel omaks võtta labase ja vastutustundetu käitumise, mis hakkab mõjutama meie iseloomu.” (Püsige Issanda valdustes! – 2012. a kevadine üldkonverents)

Õpetamise täiustamine

Aidake õppijatel üksteise meelt ülendada. „Iga inimene teie klassis on evangeeliumi tunnistuse, kaemuste ja nende järgi elamise rikas allikas. Innustage neid omavahel jagama ja üksteise meeli ülendama.” (Päästja viisil õpetamine, lk 5)