Michael T. Malm. Kadunu päästmine

15.–21. august

Laulud 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86

„Ma jutustan, mis tema mu hingele on teinud”

Arvestage õpetamiseks valmistudes vanem David A. Bednari nõuandega: „Lihtsalt rääkimine pole õpetamine. Issanda viisil evangeeliumi [õpetamine] kätkeb endas rääkimise eeltingimustena vaatlemist, kuulamist ja eristamist.” (Becoming a Preach My Gospel Missionary. – New Era, okt 2013, lk 6)

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Üks võimalus selleks, et paluda klassi liikmetel jagada midagi sel nädalal loetu kohta, on kirjutada tahvlile: „Mu huuled hõiskavad” või „Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest” (L 71:23, 24). Klassi liikmed võiksid jagada, mida nad leidsid, mis aitab neil „hõisata” või „kõneleda” Issanda õigemeelsusest.

Õpetage põhiõpetust

Laulud 51; 85–86

„Sina, Issand, oled hea ja andeksandja.”

• Laulude 51. peatükis kirjeldatakse paljude meie tundeid, kui püüame meelt parandada ja andeks saada. Selleks, et aidata klassi liikmetel meeleparandust paremini mõista ja olla inspireeritud sageli meelt parandama, võiksite soovitada neil uurida Laulude 51. peatükki ja mõelda samal ajal küsimusele: mida meeleparandus tähendab? Seejärel paluge neil jagada võimalikke vastuseid. (Abistavaid mõtteid leiate „Lisamaterjalidest”.) Miks tundub meeleparandus vahel ebameeldivana? Mida me sellest laulust leiame, mis teeks meeleparandusest midagi rõõmustavat?

• Kuidas me kirjeldaksime, mis tunne on Jeesuse Kristuse lepitusväe kaudu patud andeks saada? Paluge klassi liikmetel mõtteid jagada ning innustage neid leidma Laulude 51.; 85. ja 86. peatükist lõike, kus kirjeldatakse, milline mõju on meie elus Tema puhastaval andestusel (vt nt L 51:1–2, 7–12; 85:2–9). Selleks, et aidata klassi liikmetel neid fraase ette kujutada, võiksite näidata neile pilte või esemeid. Seejärel võiksid klassi liikmed rääkida oma tunnetest Päästja, Jeesuse Kristuse vastu, ning sellest, et Ta oli nõus meie patte lepitama, et meie võiksime andeks saada. Lisaks võiksite laulda üheskoos mõnda Päästja lepitusohvrist kõnelevat kirikulaulu, nt „Oo, Jeesuse halastuses leian varju ma” (Kiriku lauluraamat, nr 119).

• Selleks, et meelt parandada, ei piisa pelgast usust, et Jeesus Kristus saab meid puhastada, vaid et Ta tõepoolest puhastabki. Võib-olla leidsid klassi liikmed sel nädalal Laulude 51.; 85. ja 86. peatükist lõike, mis tugevdasid nende usku, et Issand tahab andestada. Innustage neid rääkima, mida nad leidsid. Võiksite viidata ka salmidele Laulud 86:5, 13 ja 15 ning küsida, mida õpetatakse neis salmides Issanda kohta. Mida see võiks tähendada, et Ta on „rikas heldusest ja tõest”? (s 15) Miks meil on oluline seda teada?

Laulud 66:5–20

Meie tunnistus Jeesuse Kristuse kohta saab aidata teistel Tema juurde tulla.

• Üks suur Pühapäevakoolis kohtumise õnnistus on võimalus saada jõudu teiste Jeesuse Kristuse järgijate usust ja tunnistustest. Selleks, et oma klassile sellist võimalust anda, võiksite paluda klassi liikmetel lugeda salmi Laulud 66:16 ja mõtiskleda küsimuse üle: kui te peaksite „jutusta[ma], mis [Issand teie] hingele on teinud”, siis millest te jutustaksite? Kui nad selle üle mõtisklevad, võiksid nad lugeda mõtete saamiseks salme 5–20. Paluge neil vastused kirja panna. Seejärel paluge neil „jutustada” üksteisele – väikestes rühmades või tervele klassile –, mida on Jeesus Kristus teinud nende hingele.

  

  Me saame jagada teistega oma tunnistust sellest, mida Issand meile teinud on.

Lisamaterjalid

Meeleparandus tähendab muutust.

President Russell M. Nelson on kirjeldanud meeleparandust järgmiste sõnadega:

„Kui Jeesus palub teil ja minul meelt parandada, siis palub ta meil muuta meelt, meie teadmisi, meie vaimu – isegi seda, kuidas me hingame. Ta palub meil muuta viisi, kuidas me armastame, mõtleme, teenime, oma aega veedame, oma abikaasat kohtleme, lapsi õpetame ja isegi oma keha eest hoolitseme.

Miski ei ole vabastavam, ülendust toovam või olulisem meie isiklikuks arenguks kui regulaarne, igapäevane keskendumine meeleparandusele. Meeleparandus ei ole sündmus, see on protsess. See on õnne ja meelerahu võti. Koos usuga avab meeleparandus meile ligipääsu Jeesuse Kristuse lepituse väele. ‥

Kui otsustame meelt parandada, siis otsustame muutuda! Me lubame Päästjal muuta ennast oma parimaks versiooniks. Me otsustame vaimselt kasvada ja tunda rõõmu – lunastusrõõmu Temas. Kui otsustame meelt parandada, siis otsustame saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks!” (Me võime teha paremini ja olla paremad. – 2019. a kevadine üldkonverents)

Õpetamise täiustamine

Esitage küsimusi, mis liigutavad südant ja meelt „Võite paluda õppijatel jagada, mis on nende tunded teatud pühakirjakoha suhtes, kuidas inimesed pühakirjades ennast tunda võisid või kuidas kirjakohast leitud tõed on seotud meie eluga.” (Päästja viisil õpetamine, lk 31)