Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus käsiraamatusse „Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat”
Õpetuse ja Lepingute raamatu õppetunnid
- Taastamise läkitus
- Õpetus ja Lepingud 1
- Joseph Smith – ajalugu 1:1–26
- Õpetus ja Lepingud 2; Joseph Smith – ajalugu 1:27–65
- Õpetus ja Lepingud 3–5
- Õpetus ja Lepingud 6–9
- Õpetus ja Lepingud 10–11
- Õpetus ja Lepingud 12–17; Joseph Smith – ajalugu 1:66–75
- Õpetus ja Lepingud 18
- Õpetus ja Lepingud 19
- Õpetus ja Lepingud 20–22
- Õpetus ja Lepingud 23–26
- Õpetus ja Lepingud 27–28
- Õpetus ja Lepingud 29
- Õpetus ja Lepingud 30–36
- Õpetus ja Lepingud 37–40
- Õpetus ja Lepingud 41–44
- Õpetus ja Lepingud 45
- Õpetus ja Lepingud 46–48
- Õpetus ja Lepingud 49–50
- Õpetus ja Lepingud 51–57
- Õpetus ja Lepingud 58–59
- Õpetus ja Lepingud 60–63
- Õpetus ja Lepingud 64–66
- Õpetus ja Lepingud 67–70
- Õpetus ja Lepingud 71–75
- Õpetus ja Lepingud 76
- Õpetus ja Lepingud 77–80
- Õpetus ja Lepingud 81–83
- Õpetus ja Lepingud 84
- Õpetus ja Lepingud 85–87
- Õpetus ja Lepingud 88
- Õpetus ja Lepingud 89–92
- Õpetus ja Lepingud 93
- Õpetus ja Lepingud 94–97
- Õpetus ja Lepingud 98–101
- Õpetus ja Lepingud 102–105
- Õpetus ja Lepingud 106–108
- Õpetus ja Lepingud 109–110
- Õpetus ja Lepingud 111–114
- Õpetus ja Lepingud 115–120
- Õpetus ja Lepingud 121–123
- Õpetus ja Lepingud 124
- Õpetus ja Lepingud 125–128
- Õpetus ja Lepingud 129–132
- Õpetus ja Lepingud 133–134
- Õpetus ja Lepingud 135–136
- Õpetus ja Lepingud 137–138
- Usuartiklid ning ametlikud teadaanded nr 1 ja nr 2
- Perekond: läkitus maailmale
- Elav Kristus
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- Sulle, noor: valikute tegemine
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

114. õppetund. Õpetus ja Lepingud 101:1–42: „Hoolimata nende pattudest on minu sisemus täis kaastunnet nende vastu”

„114. õppetund. Õpetus ja Lepingud 101:1–42: „Hoolimata nende pattudest on minu sisemus täis kaastunnet nende vastu””, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat (2025)

„Õpetus ja Lepingud 101:1–42”, Õpetus ja Lepingud: seminariõpetaja käsiraamat

Õppetund 114: Õpetus ja Lepingud 98–101

Õpetus ja Lepingud 101:1–42

„Hoolimata nende pattudest on minu sisemus täis kaastunnet nende vastu”

Missouri pühadel oli raske elada õigemeelselt, nagu Issand käskis. Seetõttu kaotasid nad suure osa Issanda väest ja kaitsest ning vaenlased ajasid nad oma kodudest välja. Sellest hoolimata kinnitas Issand oma armastust ja kaastunnet nende vastu. Selle õppetunni eesmärk on aidata õpilastel tunda Päästja kaastunnet ja halastust nende vastu.

Võimalikud õpitegevused

Kannatuste põhjused

Soovi korral näidake järgmist pilti ja küsige õpilastelt, miks see noor naine võib õnnetu olla. Soovi korral kirjutage õpilaste vastused tahvlile.

Kui aega on olnud piisavalt, rääkige õpilastele, et meie katsumused võivad tulla erinevatel põhjustel. Mõned neist on meie enda valikute tulemus, elu loomulik osa või teiste halbade valikute tagajärjed. Lisage need kolm kategooriat tahvlile ja laske õpilastel loetletud põhjused igasse kategooriasse jagada.

Kannatuste kolme põhjuse kohta lisateabe saamiseks võiksite vaadata jaotises „Lisamaterjalid” olevaid avaldusi „Teemade ja küsimuste” kirjest „Katsumused”.

Issanda vastus pühade kannatustele

Võite lugeda ette või võtta oma sõnadega kokku järgmise konteksti selgitava teabe.

„1833. aastal muutus vastuseis Missouris vägivaldseks, kui rahvahulk hakkas pühade Independence’i linnast eemaldamiseks jõudu kasutama. Pühad ei olnud kindlad, kas seista oma õiguste eest või põgeneda, sest ilm läks külmemaks ja pinged kasvasid. Prohvet Joseph Smith viibis sel ajal Ohios Kirtlandis, kuid teda teavitati pühade olukorrast. Teades nende valust ja kannatustest, palvetas prohvet, et küsida Taevaselt Isalt, kas neid saaks Missouris oma kodudesse tagasi tuua. Ta sai ilmutuse, mida praegu tuntakse kui Õpetus ja Lepingud 101. (Lisateavet pühade kannatuste kohta vt „Saints”, 1. kd, The Standard of Truth, 17. peatükk.)

Lugege salme Õpetus ja Lepingud 101:1–2 ja leidke, miks Issand lubas pühadel sellisel moel kannatada.

Mida te leidsite?
Millised võisid olla nende kannatuste muud põhjused?

Aidake õpilastel mõista, et lisaks oma üleastumiste tõttu kannatamisele kannatasid pühad ka teiste (jõukude) halbade valikute ja elu loomuliku ringluse (talvekülm) tõttu.

Järgmise tegevuse jaoks võite jagada õpilased paaridesse. Paluge neil lugeda antud salme: üks paariline otsib asju, mida võis olla raske kuulda, ja teine otsib asju, mida oleks olnud lohutav kuulda.

Lugege salme Õpetus ja Lepingud 101:3–9, et leida, mida oleks olnud lohutav kuulda ja mida oleks olnud raske kuulda.

Mida te leidsite?
Millisena näeb Issand salmide 3 ja 9 kohaselt neid, kes on patustanud?

Õpilased võivad leida tõdesid, sealhulgas järgmist: isegi siis, kui oleme pattu teinud, tunneb Issand meie vastu kaastunnet ja halastust.

Aidake õpilastel arutada, kuidas see põhimõte võib aidata meil Issanda poole vaadata. Selleks võib olla abi järgmistest küsimustest.
Mida õpite Issanda kohta sellest, et kui me pattu teeme, näitab Ta meie vastu kaastunnet ja halastust, selle asemel, et meie patte ignoreerida?
Miks on teie arvates Jeesus Kristus võimeline reageerima meie pattudele kaastunde ja halastusega?

Kristuse iseloomust motiveeritud

Lugege läbi järgmine lause ja pühakirjakoht, et leida, mida te Jeesuse Kristuse iseloomu kohta õpite, mis võiks aidata kedagi, kes on pattu teinud.

Vanem Ulisses Soares Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

13:12

„Erinevalt teist ja minust on Kristus võimeline nägema selgelt iga olukorra kõiki tahke. Isegi kõiki meie nõrkusi teades ei mõista Päästja meid karmilt hukka, vaid jätkab aegamisi meiega kaastundlikku koostööd.” (Ulisses Soares. Päästja püsiv kaastunne. – 2021. a sügisene üldkonverents)

Heebrealastele 4:14–16

Mida te leidsite? Kuidas aitaks see kedagi, kes on pattu teinud?

Soovi korral jagage isiklikku kogemust sellest, kuidas Päästja kaastunne ja halastus on teid õnnistanud. Paluge vabatahtlikel õpilastel oma kogemustest rääkida. Pidage meeles, et teie ega õpilased ei tohiks jagada liiga isiklikke kogemusi ega tunnistada minevikupatte.

Aga Siion?

Soovi korral jagage õpilastega, et Missouri pühad lootsid Siioni Independence’is üles ehitada, kuid olid sunnitud lahkuma. Kuigi õpilased ei pruugi suhestuda Siioni kaotamisega, võivad nad olla kaotanud midagi muud nende jaoks väärtuslikku või püha, nagu sõbrad või võimalused vaimseks kasvamiseks. Paluge neil lugeda järgmiseid salme ja mõelda, mida need Päästja kohta õpetavad.

Lugege salme Õpetus ja Lepingud 101:16–19, et leida lohutust ja vaatenurka, mida Issand pakub.

Mida aitavad need salmid mõista Päästja vaatenurga kohta?
Mida õpetas Issand Siioni kohta, mis võiks seostuda meie praeguse eluga?

Võite paluda õpilastel mõtiskleda nende väljakutsete ja valikute üle. Nad võiksid vastata oma pühakirjapäevikus järgnevatele küsimustele.
Millist salmi kirjakohas Õpetus ja Lepingud 101:1–19 sooviksite meeles pidada?
Mida olete Päästja kaastunde või halastuse suhtes tundnud, mis võiks teie elu õnnistada?
Millise sammu võiksite astuda, et tegutseda vastavalt sellele, mida olete tundnud?

Lisamaterjalid

Millised on meie kannatuste erinevad allikad?

„Ebaõnn põhineb erinevatel allikatel. Katsumused võivad olla inimese enda uhkuse ja sõnakuulmatuse tagajärg. Selliseid katsumusi võib vältida õiglase eluga. Muud katsumused on lihtsalt elu loomulik osa ja võivad tulla ajal, mil sa elad õiglaselt. Sa võid kogeda katsumusi näiteks siis, kui oled haige, segaduses või kui sulle armas inimene sureb. Vahel võib ebaõnn tuleneda teiste halbadest valikutest ning haavavatest sõnadest ja tegudest.” (Teemad ja küsimused: „Ebaõnn”, topics.ChurchofJesusChrist.org.)

Kas on võimalik, et meie eksimused on suuremad kui Päästja võime meid päästa?

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

15:23

„Kui hiljaks jäänud te ka ei arva end olevat, kui palju võimalusi te usute, et olete mööda lasknud, kui palju vigu te tunnete, et olete teinud, või kui andetud te arvate end olevat või kui kaugele te kodust ja perest ja Jumalast tunnete end olevat reisinud, ma tunnistan teile, et te ei ole reisinud nii kaugele, et teieni ei ulatuks jumalik armastus. Pole võimalik, et te langeksite madalamale, kui särab igavene Kristuse lepituse valgus.” (Jeffrey R. Holland. Töötegijad viinamäel. – 2012. a kevadine üldkonverents)

Vanem C. Scott Grow Seitsmekümnest ütles:

10:26

„Jeesus Kristus on meie hinge Suur Tervendaja. Välja arvatud surmapatu korral, pole olemas pattu või üleastumist, valu või muret, mis jääks välja Tema lepituse tervendava mõju alt.

Kui me patustame, siis ütleb Saatan, et oleme eksinud. Vastupidiselt sellele pakub meie Lunastaja lunastust kõigile, nii teile kui ka mulle, sõltumata sellest, mida me valesti oleme teinud.” (C. Scott Grow. Lepituse ime. – 2011. a kevadine üldkonverents)

Ühes noorteülekandes jagas vanem Gerrit W. Gong Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist järgmist näidet noorest, kes ei tundnud end olevat väärt Jumala armastust.

59:34

Õpetus ja Lepingud 101:5. Mispärast Issand meid nuhtleb?

„Jumalikul karistusel on vähemalt kolm eesmärki: (1) veenda meid tegema meeleparandust, (2) puhastada ja pühitseda meid ning (3) aeg-ajalt meie kurssi elus ümber suunata sellele rajale, mis on Jumalale teada parem tee.” (D. Todd Christofferson. Ma noomin ja karistan kõiki, keda ma armastan. – 2011. a kevadine üldkonverents)

Õpetus ja Lepingud 101:2. Millised olid pühade üleastumised?

„Enne kuid pühad Jacksoni maakonnast välja aeti, oli neid korduvalt hoiatatud, et kui nad meelt ei paranda, saavad neile osaks kannatused. Näiteks 1833. aasta jaanuaris nuhtles Joseph Smith William W. Phelpsi ja Sidney Gilbertit nende kirjutatud kriitiliste ja negatiivsete kirjade eest. Orson Hyde ja Hyrum Smith kirjutasid Kiriku juhtidele Missouris kirja, hoiatades neid prohvet Joseph Smithi kohta tehtud „alatu, musta ja pimeda laimu eest”. Nende üleastumiste ja muude üleastumiste tõttu hoiatasid Orson Hyde ja Hyrum Smith, et Missouri pühasid ootavad ees „nuhtlus ja hukkamõist.” (The Joseph Smith Papers, Documents, 2. köide: juuli 1831 – jaanuar 1833, toim. Matthew C. Godfrey ja teised [2013], lk 367, 373–374)

Täiendavad õpitegevused

Sündmustik

Kui teile tundub, et sündmustik aitaks õpilastel mõista tõde, mille nad kirjakohas Õpetus ja Lepingud 101:3, 9 leidsid, võite kasutada järgmist sündmustikku.

Grace on noor naine, kes pole juba mitu aastat Kiriku ega evangeeliumiga seotud olnud. Selle aja jooksul on ta teinud palju valikuid, mis ei ole kooskõlas Päästja õpetustega. Need valikud on viinud teda eemale Kirikust ja teistest temavanustest noortest koguduses. Tema arvamus Jeesusest Kristusest on, et Ta on täiuslik olend, kes ei kiida tema valikuid heaks. Ta tunneb end mugavamalt, kui ignoreerib oma elus religioosseid mõtteid või küsimusi. Samuti tunneb ta, et on pärast nii pikka eemalolekut jäänud ilma võimalustest õppida ja areneda nagu teised temavanused noored.

Mida oleks Grace’il hea mõista sellest, mida olete täna õppinud või tundnud?
Kuidas võib Jeesuse Kristuse kaastunde ja halastuse mõistmine mõjutada meie motivatsiooni meelt parandada?
Millist tunnistust või kogemust oma elus võiksite jagada Grace’iga Päästja kaastunde ja halastuse kohta?

Õpetus ja Lepingud 101:27–35. Tingimused tuhandeaastase rahuriigi ajal

Õpilasi võib inspireerida, kui nad õpivad, millised tingimused valitsevad tuhandeaastase rahuriigi ajal.

Võiksite selgitada, et osana pühade lohutusest jagas Issand neile Siioni ning pühade kokkukogumise ja õnnistamise avardatud vaatenurga (vt Õpetus ja Lepingud 101:16–19). Issand viis selle vaatenurga veelgi kaugemale, õpetades pühadele tulevasest tuhandeaastasest rahuriigist, mis järgneb Siioni ehitamisele ja teisele tulemisele (vt Õpetus ja Lepingud 101:20–23).

Soovi korral paluge õpilastel lugeda salme Õpetus ja Lepingud 101:27–35, et leida, mida Issand on ilmutanud selle kohta, mis leiab aset tuhandeaastase rahuriigi ajal. Võite küsida õpilastelt, mida nad õppisid, mis neid elavdas. Võite paluda õpilastel esitada küsimusi, mis neil salmide kohta on. Õpilased võiksid oma pühakirjades märkida, et need salmid viitavad tuhandeaastasele rahuriigile. Nende salmide kommenteerimiseks võite vaadata käsiraamatut „Doctrine and Covenants Student Manual” (2025).

Võiksite paluda õpilastel lugeda salme Õpetus ja Lepingud 101:36–38 ja jagada, kuidas need salmid aitavad neil vastata järgmistele küsimustele.

Kuidas Päästja tahaks, et te end tunneksite, teades, mis tuleb?
Kuidas saab teadmine sellest, mis on tulemas, muuta meie vaatenurka praegustele väljakutsetele?

Õpetus ja Lepingud 101:39–41. Maa sool

Et aidata õpilastel salme Õpetus ja Lepingud 101:39–41 (vt ka Matteuse 5:13) paremini mõista, võite neilt küsida, milleks sool hea on. Aidake neil mõista, et sool parandab toidu maitset, säilitab toitu ja sel on ka raviomadused. Paluge neil lugeda salme 39–40 ja leida, mida õpetas Päästja inimeste ja soola kohta.

Võiksite jagada vanem Carlos E. Asay (1926–1999) järgmist avaldust: „Maailmakuulus keemik rääkis mulle, et sool ei kaota maitset vananedes. Soola maitse kaob, kui see seguneb teiste ainetega ja on seeläbi saastatud.” (Carlos E. Asay. Salt of the Earth: Savor of Men and Saviors of Men. – Ensign, mai 1980, lk 42) Te võiksite esitada järgmiseid küsimusi.

Kuidas saavad mehed ja naised olla soolaks maa inimeste jaoks?
Kuidas võiks seda analoogiat võrrelda Missouri pühadega?
Kuidas saab Issanda rahvas tänapäeval oma maitset säilitada?

Lugege läbi Õpetus ja Lepingud 101:41–42, et leida, mis pidi Päästja sõnul juhtuma, et pühad oma maitse tagasi saaksid. Andke õpilastele võimalus jagada ja aidake neil mõista, et Issand soovis, et tema pühad saaksid puhtaks läbi nuhtlemise ja alandlikkuse Tema ees.

Kuidas võib nendes salmides näha Issanda armastust?