1840. a augustis õpetas Joseph Smith esimest korda surnute eest ristimise õpetust. Kirikuliikmed rõõmustasid võimaluse üle teha päästvaid talitusi oma surnud sugulaste heaks. Joseph Smith kirjutas pühadele kirju, et anda neile juhiseid surnute eest ristimise talituse kohta. See õppetund võib aidata õpilastel tunda Taevase Isa armastust, mis väljendub templitalituste kaudu.
Võimalikud õpitegevused
Sündmustik
Misjonäridega vesteldes sai Anna teada, et on vaja järgida Päästja eeskuju ja ristitud saada (vt Matteuse 3:13–17; Johannese 3:5; 2. Nefi 31:4–11). Ta soovis siiralt ristitud saada, kuid tundis muret ka oma surnud õe pärast. Anna küsis misjonäridelt: „Aga mis saab mu õest, kes suri enne, kui ta ristiti?”
Milliseid Päästja õpetuse üksikasjadega seotud tundeid võiksite jagada?
Taevase Isa plaan
Issand ilmutas järk-järgult Joseph Smithile surnute eest ristimise õpetuse. 1840. aasta augustis kõneles Joseph Smith Seymour Brunsoni matustel. Jutluse ajal nägi ta Jane Neymani, lesknaist, kelle poeg oli surnud enne ristitud saamist. Joseph jagas salmi 1. korintlastele 15:29 ja õpetas, et Jumala plaan lubas elaval inimesel saada ristitud surnud inimese asemikuna. Hiljem ristiti Jane oma poja Cyruse eest. Kolme tunnistaja ja kaheksa tunnistaja kogemusi kirjeldatakse üksikasjalikult ka raamatus „Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days”, 1. köide, „Tõe lipp, 1815–1846” [2018], lk 421–422.
Issand ilmutas hiljem, et surnute eest ristimisi tuleb teha templis (vt Õpetus ja Lepingud 124:29–32). 1841. aasta novembris hakkasid pühad tegema Nauvoo templis ristimisi oma esivanemate eest. 1842. aasta septembris andis Joseph Smith pühadele korralduse pidada nende talituste ja muude oluliste üksikasjade kohta ülestähendusi. Need juhised on nüüd Õpetuse ja Lepingute 127. ja 128. osa (vt „Saints”, 1:476–477). Joseph Smith selgitas, et kirjutaja peaks olema talituse tunnistaja ja pidama täpseid ülestähendusi, mis märgitakse üles kirikuraamatusse. Ta õpetas ka, et teised peaksid olema selle talituse tunnistajad (vt Õpetus ja Lepingud 128:2–4). Seejärel selgitas ta, miks see asjade kord peab olema väga konkreetne.
Lugege salmi Õpetus ja Lepingud 128:5, et leida, mida õppisite Taevase Isa plaanist surnute eest ristimise kohta.
Mida see salm teile Taevase Isa ja Tema plaani kohta õpetab?
Mida see tõde teile Taevase Isa omaduste, iseloomu või eesmärgi kohta õpetab?
Kuidas võib see tõde teid ja teie perekonda mõjutada?
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist jagas tunnistust Jeesusest Kristusest ja surnute lunastamisest.
„Meie ülesanne ulatub nii kaugele ja sügavale kui Jumala armastus, et ümbritseda Tema lapsi igal ajal ja igas kohas. „Meie jõupingutused surnute nimel tunnistavad kõnekalt, et Jeesus Kristus on kogu inimkonna jumalik Lunastaja. Tema arm ja lubadused ulatuvad isegi nendeni, kes Teda eluajal ei leia. Tänu Temale saavad vangid tõesti vabaks.” (D. Todd Christofferson. The Redemption of the Dead and the Testimony of Jesus. – Ensign, nov 2000, lk 11)
Üles tähendatud maa peal ja taevas.
Pärast ristimist käis Anna templis ja sai ristitud oma surnud õe eest. Ta mõtleb, kuidas ta saab teada, et talitus taevas kehtib.
Miks on talituste ülestähendamine teie arvates Taevase Isa plaanis oluline?
Kuidas võiks nende salmide mõistmine mõjutada teie templikogemust?
„Juubeldagu teie süda ja olge üliväga rõõmsad!”
Joseph Smith väljendas kirjas luuleliselt oma seisukohti surnute lunastamise hiilgava õpetuse kohta. Lugege salme Õpetus ja Lepingud 128:22–23, et leida emotsioone, mida Taevase Isa plaani kohta väljendati.
Millised sõnad või fraasid nendest salmidest peegeldavad teie tundeid Taevase Isa plaani kohta Tema laste päästmiseks?
Millal olete templi- ja pereajalootöös osaledes kogenud mõnda neist tunnetest?
Mida see teie arvates tähendab, et „vangid saavad vabaks” (salm 22)? Miks võib see olla suure rõõmu põhjus?