Teenimine
Empaatiavõime arendamine
Põhimõtted


ministering

Teenimispõhimõtted, veebruar 2019

Empaatiavõime arendamine

Teenimine on teiste meeleolu tõstmine. Me võime tõsta teiste meeleolu, püüdes mõista, mida nad kogevad, ja näidata, et oleme valmis seda koos nendega läbi elama.

Kuna Taevane Isa soovib, et saaksime Tema-sarnasteks, võivad selles elus kogetud katsumused olla õppimisvõimalused, kui me Teda usaldame ja Tema rajal püsime. Kahjuks võib rajal püsimine olla eriti raske, kui tunneme, et seisame oma katsumustega silmitsi üksinda.

Kuid me ei pea käima sellel rajal üksinda. Päästja arendas endas täiuslikku empaatiat, alandudes allapoole kõikidest asjadest, et Ta võiks teada, kuidas meid kannatustes ja nõrkustes abistada (vt Al 7:11–12; ÕL 122:8). Ta ootab, et ka meie järgime Tema eeskuju ja näitame teiste vastu empaatiat. Kõik selle Kiriku liikmed on teinud lepingu, et nad „leinavad koos nendega, kes leinavad; jah, ja trööstivad neid, kes vajavad tröösti” (Mo 18:9). Vaatamata meie enda katsumustele õpetatakse meile pühakirjades, et pöörduksime endast väljapoole ja ajaksime „sirgu lõdvad käed ja [teeksime tugevaks] halvatud põlved” ja õgvendaksime „teerajad oma jalgadele, et see, mis lonkav, ei nikastuks” (Hb 12:12–13; vt ka Js 35:3–4; ÕL 81:5–6).

Kui võtame teistel käest, laseme neil endale toetuda ja käime nende kõrval, siis aitame neil püsida rajal küllalt kaua, et Päästja saaks neid mitte ainult usku pöörata, mis on teenimise üks peamine eesmärk, vaid ka terveks teha (vt ÕL 112:13).

Mis on empaatia?

Empaatia on võime mõista teise inimese tundeid, mõtteid ja olukorda nende vaatenurgast.1

Empaatiavõime on oluline meie püüdlustes teisi teenida ja täita meie eesmärke teenivate vendade ja õdedena. See aitab meil panna ennast kellegi teise olukorda.

Teiste kingadesse astumine

See on lugu ühest ujedast viimse aja pühast mehest, kes istus sageli üksinda sakramendisaali tagaosas. Kui ootamatult suri vanemate kvoorumi liige, andis piiskop selle vanema pereliikmetele trööstivaid õnnistusi. Abiühingu õed tõid toitu. Heasoovlikud sõbrad ja naabrid külastasid peret ja ütlesid: „Andke meile teada, kui saame kuidagi abiks olla.”

Kuid kui see uje mees seda peret hiljem samal päeval külastas, helistas ta uksekella ja kui lesknaine ukse avas, ütles lihtsalt: „Ma tulin teie kingi puhastama.” Paari tunniga olid kõigi pereliikmete kingad puhtad ja viksitud ning matusele minekuks valmis. Järgmisel pühapäeval istus surnu perekond tagareas ujeda mehe kõrval.

Tema oli mees, kes oli osanud näha vajadust, mis jäi teistele märkamata. Nii mees kui ka lahkunu perekond said õnnistusi selle empaatiast ajendatud teenimise kaudu.

Kuidas ma võiksin empaatiat arendada?

Mõned paistavad olevat õnnistatud empaatia-anniga. Kuid meil on häid uudiseid neile, kellel empaatiat väheks jääb. Viimase 30 aasta jooksul on üha kasvav arv teadlasi empaatiat uurinud. Kuigi paljud neist lähenevad sellele teemale erinevast vaatenurgast, nõustub enamik, et empaatiat on võimalik õppida.2

Me võime palvetada empaatia-anni saamiseks. Et ennast parandada, on hea mõista, kuidas empaatia toimib. Järgmiseid soovitusi tunnustatakse üldjuhul kui empaatia põhielemente.3 Kuigi need leiavad sageli aset ilma, et me neist teadlikud oleksime, aitab nende tähelepanemine anda meile parema võimaluse seda võimet parandada.

1.Mõistmine

Empaatia nõuab mõningast arusaamist teise inimese olukorrast. Mida premini nende olukorda mõistame, seda kergem on mõista, mida nad selle suhtes tunnevad ja mida saame nende abistamiseks teha.

Nende olukorda aitab mõista aktiivne kuulamine, küsimuste esitamine ja koos nõu pidamine. Lisateavet nende mõistete kohta saate eelnevatest teenimispõhimõtete artiklitest:

  • Hea kuulaja viis omadust. – Liahoona, juuni 2018, lds.org.

  • Pidage nõu nende vajaduste üle. – Liahoona, sept 2018, lds.org.

  • Abisaamine teiste abistamiseks. – Liahoona, okt 2018, lds.org.

Kui püüame teisi mõista, peame võtma aega, et mõista nende konkreetset olukorda, selle asemel et teha oletusi kellegi teise põhjal, kes midagi sarnast läbi elas. Muidu vaatame märgist mööda ja nad tunnevad, et neid ei mõisteta.

2.Ettekujutamine

Meie püüdlustes pidada kinni lepingust leinata koos nendega, kes leinavad, ja trööstida neid, kes vajavad tröösti, võime paluda, et Püha Vaim aitaks meil mõista, mida teised tunnevad ja kuidas me neid aidata võiksime.4

Kui mõistame kellegi olukorda, siis võib igaüks meist – juhtub see siis loomulikult või mite – kujutada ette, mida meie samas olukorras olles mõtleksime või tunneksime. Nende mõtete ja tunnete mõistmine ning Püha Vaimu juhatus võivad aidata meil teada, kuidas nende olukorrale reageerida.

Kui hakkame mõistma teise inimese olukorda ja kujutame ette, mida nad tunda võivad, siis on tähtis, et me nende üle vääralt kohut ei mõistaks (vt Mt 7:1). Kui oleme kriitilised selle suhtes, kuidas nad antud olukorda sattusid, võib see panna meid eirama valu, mida see olukord endaga kaasa toob.

3.Reageerimine

See, kuidas me reageerime, näitab meie empaatiat. On loendamatu hulk viise, kuidas anda teistele nii sõnaliselt kui ka mittesõnaliselt teada, et me neid mõistame. On tähtis meeles pidada, et meie eesmärk ei ole tingimata probleemi lahendada. Sageli on eesmärk lihtsalt inimese enesetunnet tõsta ja teda tugevdada, aidates tal teada, et ta pole üksi. Selles valguses võime öelda: „Hea, et sa sellest mulle rääkisid” või „Ma tunnen sulle kaasa. See on väga valus kogemus”.

On tähtis, et meie reaktsioon oleks siiras. Ja kui sobilik, siis võib meie enda nõrkuste ja ebakindluste möönmine luua väärtusliku seotuse tunde.

Üleskutse tegudele

Kui kaalute nende inimeste olukordi, keda teenite, siis kujutlege ennast nende asemel ja millest oleks teile sellises olukorras kõige enam abi. Palvetage, et mõista, kuidas nad end tunnevad, ja tegutsege saadud õhutuste ajel. Teie reaktsioon võib olla lihtne, kuid tähendusrikas.

Viited

  1. Vt W. Ickes. Empathic Accuracy (1997); ja M. L. Hoffman. Empathy and Moral Development: Implications for Caring and Justice (2000).

  2. Vt näiteks: Emily Teding van Berkhout ja John M. Malouff. The Efficacy of Empathy Training: A Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. – Journal of Counseling Psychology (2016), 63(1), lk 32–41.

  3. Vt näiteks: Brené Brown. I Thought It Was Just Me (But It Isn’t) (2008); Theresa Wiseman. A Concept Analysis of Empathy. – Journal of Advanced Nursing (1996), 23, lk 1162–1167; ja Ed Neukrug ja teised. Creative and Novel Approaches to Empathy: a Neo-Rogerian Perspective. – Journal of Mental Health Counseling, 35(1) (jaan 2013), lk 29–42.

  4. Vt Henry B. Eyring. Trööstija. – 2015. a kevadine üldkonverents.