Teenimine
Kaastundlik teenimine
Põhimõtted


Ministering

Teenimispõhimõtted, juuli 2018

Kaastundlik teenimine

Kui te järgite Päästja kaastunde eeskuju, siis leiate, et võite muuta teiste elu.

Kaastunne on võime tunnetada teiste vaeva ja soov seda kergendada või leevendada. Leping järgida Päästjat on leping kaastundlikult kanda üksteise koormaid (vt Mo 18:8). Ülesanne teiste eest hoolitseda on võimalus Päästja viisil teenida teistele kaastundlikult halastades (vt Jd 1:22). Issand käskis: „Osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale” (Sk 7:9).

Päästja kaastunne

Kaastunne oli Päästja teenimistööd juhtiv vägi (vt külgriba „Kaastundlik Päästja”). Kaastunne ligimeste vastu pani Teda loendamatutel kordadel abistama teisi enda ümber. Täheldades inimeste vajadusi ja soove, sai Ta neid õnnistada ja õpetada viisil, mis neile kõige rohkem korda läks. Päästja soov tõsta meid välja vaevast viis Tema ülima kaastunde teoni, Tema lepituseni kogu inimkonna pattude ja kannatuste eest.

Tema võime inimeste vajadustele vastata on midagi, mille poole me võime teenimises püüelda. Kui me elame õigemeelselt ja kuulame Vaimu õhutusi, siis saame inspiratsiooni teisi tähendusrikkal moel aidata.

Meie kaastunde leping

Taevane Isa soovib, et Tema lapsed oleksid kaastundlikud (vt 1Kr 12:25–27). Et saada tõeliseks jüngriks, peame arendama ja näitama kaastunnet teiste, eriti abivajajate vastu (vt ÕL 52:40).

Kui me ristimislepingu kaudu võtame endale Jeesuse Kristuse nime, siis tunnistame, et soovime olla kaastundlikud. President Henry B. Eyring, teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas, õpetas, et Püha Vaimu and aitab meil seda teha: „Te olete Jeesuse Kristuse Kiriku lepinguliige. ‥

Sellepärast ongi teil tunne, et te tahate aidata mure- ja raskusekoormat kandval hädasolijal edasi minna. Te lubasite aidata Issandal nende koormaid kergendada ja neid trööstida. Teile anti vägi aidata neid koormaid kergendada, kui saite Püha Vaimu anni.”1

Näiteks oli ühel õel Venemaal peres probleeme, mis takistasid tal rohkem kui aasta kirikus käia. Üks teine koguduse õde võttis temaga igal pühapäeval kaastundlikult ühendust talle helistades, et rääkida kõnedest, õpetustest, misjonikutsetest, sündinud lastest ja teistest koguduse uudistest. Kui koju jäänud õe olukord lahenes, tundis ta tänu oma sõbra iganädalastele telefonikõnedele, et on ikka veel koguduses teretulnud.

Viide

  1. Henry B. Eyring. Trööstija. – 2015. a kevadine üldkonverents.