Matteuse 27:50–66; Luuka 23:55–56; Johannese 19:39–40

Päästja austamine ja Tema vastu armastuse ülesnäitamine

Kui Jeesus suri, siis „maa värises ja kaljud lõhkesid” (Matteuse 27:51), aga templis juhtus midagi veelgi olulisemat: pühamast pühamat eraldav eesriie kärises kaheks tükiks. Pärast Päästja surma nägid Tema jüngrid kõvasti vaeva, et Tema surnukeha kätte saada ja see matmiseks korralikult ette valmistada. Selle õppetunni eesmärk on aidata Sul mõista seda, mida on Jeesus Kristus Sinu heaks teinud ja mida saad Sina teha, et näidata Tema vastu üles austust ja lugupidamist, ning selle üle mõtiskleda.

Austage neid, kes on meie seast lahkunud

Eri kultuurides on erinevaid viise surnud inimeste meelespidamiseks ja austamiseks. Mõtle kellegi peale, keda armastasid, aga kes on meie seast lahkunud, või mõtle, mis tunne võiks olla, kui keegi Sinu lähedane siit ilmast lahkub.

• Mida Sa jääd (või jääksid) sellest armastatud inimesest alatiseks mäletama?

• Mida Sa teeksid, et austada neid, kes on meie seast lahkunud?

Selle tunni pühakirjakoht kirjeldab Päästja surma ristil ja sellele vahetult järgnenud sündmusi. Võta hetk aega, et mõtiskleda järgmiste küsimuste üle.

• Kuidas oleksid Sina end tundnud, kui oleksid olnud Jeesuse surma tunnistaja?

• Mida Sa tunned Tema surma suhtes nüüd?

• Kuidas Sa tahaksid, et Teda mäletataks ja austataks?

Otsi õppimise ajal Püha Vaimu juhatust, et ta aitaks Sul teada, kuidas on Sinul võimalik Päästjat meeles pidada, austada ja Tema vastu armastust üles näidata.

Templi eesriide sümboolne tähendus

Jeesuse surma ajal toimus maavärin ja muud loodusnähtused, sealhulgas rebenes templi eesriie. Loe kirjakohta Matteuse 27:50–51 ja märgi ära detail, mille Matteus on templi kohta kirja pannud.

Iidses templis oli kaks ruumi, mida eraldas üksteisest eesriie ehk vahevaip. Ühel korral aastas, lepituspäeval, läks ülempreester pühapaigas sellest eesriidest läbi ja sisenes pühamast pühamasse ruumi. See ruum kehastas Jumala kohalolu. Selles ruumis piserdas ülempreester altarile patuohvri verd, et lepitada Iisraeli patud (vt 3. Moosese 16).

• Mida võiks sümboliseerida pühamast pühamat eraldava eesriide kärisemine kaheks tükiks?

Vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud selle sündmuse sümboolset tähendust:

„Pühamast püham on avatud nüüd kõigile ja kõik saavad minna Talle lepitava vere kaudu kõigist paikadest kõrgeimasse ja pühamasse, kuningriiki, kust leiab igavese elu. ‥ [Kõik inimesed] on nüüd kõlblikud minema läbi eesriide Issanda palge ette, et pärida täielik ülendus.”

(Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 830)

Üks tõde, mida võime õppida sellest, mis toimus kirjakohas Matteuse 27:51 on see, et Jeesus Kristus on teinud meie kõigi jaoks võimalikuks tagasipöördumise Taevase Isa juurde ja Tema-sarnaseks saamise. Ka apostel Paulus õpetas, et eesriide kärisemine illustreerib seda tõde (vt Heebralastele 10:19–20).

Mõelge selle hinna peale, mida Päästja maksis, et paotada eesriie ja võimaldada Sinul naasta Tema Isa riiki.

1. Kirjuta järgnev oma pühakirjapäevikusse.

Pane kirja mõned viisid, kuidas Päästja on aidanud Sul isiklikult kasvada ja areneda ning saada rohkem oma Taevase Isa sarnaseks, et saaksid lõpptulemusena Tema juurde naasta.

Jeesuse jüngrid austavad Teda

Kui Jeesus suri, soovisid Tema jüngrid Teda meeles pidada ja austada. Loe sellest, kuidas mõned jüngrid Jeesuse vastu oma armastust näitasid.

• Matteuse 27:57–60: Joosep Arimaatiast, rikas jünger ja Suurkohtu, juutide kõrgeima valitsemisorgani liige

• Johannese 19:39–40: Nikodeemus, variser ja Suurkohtu liige

• Luuka 23:55–56: Maarja Magdaleena ja teised naised

Järgmine teave võib aidata Sul nende jüngrite tegusid paremini mõista.

Joosep Arimaatiast ei olnud küll avalikult Kristuse järgija, kuid näitas üles kaastunnet ja vaprust sellega, et palus endale Jeesuse ihu. Hauakamber, mille Joosep Päästja ihu matmiseks andis, oli kivist välja raiutud ja oli seega tõenäoliselt maksnud palju.

Mürr on aromaatne kuivatatud vaik, mida kasutati lahkunu ihu ettevalmistamiseks. Seda kogust mürri ja aaloed, mille Nikodeemus Päästja ihu võidmiseks tõi, võis võrrelda kuninglike matmise puhul kasutatuga.

Naised olid valmistanud lõhnarohte ja salve, et lõpetada Jeesuse ihu ettevalmistamine, sest Tema matmine oli tehtud kiirustades.

• Mida näitavad nende inimeste teod selle kohta, mida nad Päästja vastu tundsid?

Päästja vastu armastuse ülesnäitamine

Kuigi Päästja ei ole meie keskel füüsiliselt, saame endiselt leida viise, kuidas näidata Tema vastu armastust.

2. Täida pühakirjapäevikus järgmine ülesanne.

Pane kirja või joonista üks asi või mitu asja, mis Sinu arvates teeks Päästjale au ja näitaks Tema vastu armastust. Nii nagu tegid Joosep Arimaatiast, Nikodeemos ning Maarja Magdaleena ja teised naised, võib ka selle tegemine nõuda ohverdust.

Valikuline: kas soovite rohkem teada saada?

Mida on Päästja minu heaks teinud?

President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on kokku võtnud osa sellest, mida Päästja on teinud meist igaühe heaks:

„Taevase Isa plaani kohaselt Ta „lõi taevad ja maa” (Õpetus ja Lepingud 14:9), et igaüks meist võiks saada vajaliku sureliku kogemuse, et leida oma jumalik saatus. Isa plaani osana sai Jeesuse Kristuse ülestõusmine võitu surmast, et kindlustada meile surematus. Jeesuse Kristuse lepitusohver annab igaühele meist võimaluse parandada meelt oma pattudest ja naasta puhtana meie taevasesse koju. Tema käsud ja lepingud näitavad meile teed ja Tema preesterlus annab meile volituse sooritada talitusi, mis on vajalikud selle sihini jõudmiseks. Ja meie Päästja koges vabatahtlikult kõiki surelikkuse valusid ja nõrkusi, et Ta võiks teada, kuidas meid katsumustes tugevdada.”

(Dallin H. Oaks. Mida on meie Päästja meie heaks teinud? – 2021. a kevadine üldkonverents)

Mil moel saan ma näidata üles armastust Päästja vastu?

Õde Becky Craven Noorte Naiste üldjuhatusest on väitnud:

„Kui me armastame Teda, nagu me väidame, kas saaksime seda armastust näidata, olles Tema käskude järgi elamisel veidi hoolikamad?

Hoolikamalt evangeeliumi järgi elamine ei tähenda tingimata seda, et ollakse ametlik või kõrk. Mida see aga tähendab on see, et meie mõtted ja teod on sellised, nagu on sünnis Jeesuse Kristuse jüngritele. Mõtiskledes selle üle, mille poolest erineb hoolikalt evangeeliumi järgi elamine pealiskaudsest, siis siin on mõned mõtted, mida kaaluda:

Kas peame igal nädalal hoolikalt hingamispäeva ja valmistume sakramendi võtmiseks?

Kas võime olla hoolikamad oma palvetes ja pühakirjade uurimises või olla veelgi usinamad raamatu „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” uurimisel?

Kas oleme hoolikad templis teenijad ning kas elame hoolikalt ja teadlikult lepingute järgi, mis oleme teinud nii ristimisel kui templis? Kas oleme hoolikad oma väljanägemises ja riietume kombekalt, eriti pühades paikades ja olukordades? Kas oleme hoolikad püha templipesu kandmisel? Või kas maailma mood surub meile peale pealiskaudsemat suhtumist?

Kas oleme hoolikad selles, kuidas teenime teisi ja kuidas täidame oma kutseid Kirikus, või oleme kutses teenides ükskõiksed või pealiskaudsed?

Kas oleme hoolikad või pealiskaudsed selles, mida loeme ja mida telerist või mobiiliseadmetest vaatame? Kas oleme hoolikad oma keelekasutuses? Või oleme pealiskaudsed ning võtame omaks õela ja labase kõnepruugi?

Trükises „Sulle, noor” on kirjas käitumisnormid, mis toovad hoolika järgimise korral õnnistusi ja aitavad meil lepingurajal püsida.

(Becky Craven. Hoolikas või pealiskaudne. – 2019. a kevadine üldkonverents)