Luuka 18:33–40; Johannese 23:8–11

Jeesuse üle mõistetakse kohut ja Teda pekstakse rooskadega

Pärast seda, kui Jeesus arreteeriti ja juutide juhid tema üle ebaõiglaselt kohut mõistsid, saadeti Ta kohtumõistmiseks Pilaatuse ette, kelle käes oli Rooma kohtuvõim. Päästja alistus tagasihoidlikult roomlastele ning seejärel nuheldi Teda piinarikkalt ja mõisteti surma. Selle tunni eesmärk on aidata Sul õppida rohkem Päästja armastusest meie kõigi vastu, Tema täiuslikust olemusest ning sellest, kuidas saaksid paremini Tema eeskuju järgida.

Halvasti kohtlemise tunne

• Millised on tavalised olukorrad, kus teismelisi võidakse naeruvääristada, neid milleski valesti süüdistada või halvasti kohelda?

• Kuidas võib teismeline sellistes olukordades reageerida?

Issandal on võimalik meiega olla ja aidata meil keeruliste kogemuste kaudu areneda. Ta saab aidata meil kristlikul viisil raskuste ja takistustega hakkama saada. Mõtle isiklikele kogemustele, kui Sind narriti, Sulle esitati valesüüdistusi või Sind koheldi halvasti. Kuidas Sa selles olukorras käitusid ja miks nii tegid?

Kui Jeesus Kristus jõudis lähemale oma elu viimastele hetkedele, siis Teda narriti, Talle esitati valesüüdistusi ja Teda koheldi halvasti. Päästja elu viimaste sündmuste uurimisel otsi Tema iseloomuomadusi, mis aitasid Tal usus vastu pidada ja oma ülesannet täita. Mõtle palvetades sellele, kuidas saaksid Tema eeskuju järgida.

Jeesuse üle peetakse ülekohtuselt kohut ja Ta mõistetakse surma

Pärast kannatusi Ketsemani aias Jeesus arreteeriti ning juutide juhid (Suurkohus) mõistsid Ta ülekohtuselt hukka ja määrasid Talle surmanuhtluse. Kuna aga Iisrael kuulus Rooma võimualasse, võisid hukkamise välja kuulutada vaid roomlased. Seetõttu saatsid juudid Jeesuse Pilaatuse juurde, kes oli Rooma valitseja Juudamaal, süüdistades Jeesust vastuhakus Rooma valitsusele, kuna Ta väitis enda olevat „juutide kuningas” (vt Markuse 15:2). Pilaatus saatis Jeesuse Heroodes Antipase juurde, kes oli Jeruusalemmas paasasöömaajal, lootes, et ta peab Jeesuse üle Galileas kohut, kuid Heroodes saatis Jeesuse tagasi Pilaatuse juurde.

Loe läbi kaks või enam järgmist lugu, mis võtavad kokku sündmused, kuidas Jeesust ülekohtuselt süüdi ja surma mõisteti. Lugedes pane tähele, kuidas Jeesus igas olukorras reageeris. Pea meeles, et Tema võimuses oleks olnud end nendest olukordadest vabastada (vt Matteuse 26:52–54).

1. Suurkohus küsitleb Jeesust. Loe kirjakohta Matteuse 26:57–68 või vaata videot „Jesus Is Tried by Caiaphas, Peter Denies Knowing Him” (ajavahemik 0:00–1:39). Video on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org.

   Jesus Is Tried by Caiaphas, Peter Denies Knowing Him

   Jesus is tried before Caiaphas and the chief priests. Peter denies knowing Him and weeps bitterly.

2. Pilaatus küsitleb Jeesust. Loe salme Johannese 18:33–40 või vaata videot „Jesus Is Condemned Before Pilate” (3:19), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org, et näha ühte kirjeldust Jeesuse süüdistamisest Pilaatuse ees.

   Jesus Is Condemned before Pilate

   Jesus is arraigned and questioned before Pilate, who finds no fault in Him. Yielding to the multitude, Pilate allows Barabbas to be released and Jesus to be crucified. Matthew 27:1–2, 11–25

3. Jeesus tuuakse Heroodese ette. Loe salme Luuka 23:8–11.

4. Rooma sõdurid nuhtlevad Jeesust ja hiljem küsitleb Pilaatus Teda teist korda. Loe kirjakohta Johannese 19:1–16 või vaata videot „Jesus Is Scourged and Crucified” (ajavahemik 0:00–2:03), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org. Abiks võib olla teadmine, et Jeesust nuheldi rooskadega, mille külge oli tol ajal tihti kinnitatud teravaid esemeid (nagu näiteks kivi-, metalli- või luutükid). Paljud inimesed ei pidanud tõsise füüsilise trauma tõttu rooskadega peksmisele vastu.

   Jesus Is Scourged and Crucified

   A band of soldiers strips Jesus of His clothes, scourges Him, and mocks Him. He then carries His cross to Golgotha and is crucified by Roman soldiers. Matthew 27:26–50

1. Vasta oma pühakirjapäevikus järgmisele küsimusele.

• Kuidas reageeris Päästja nendes olukordades?

• Miks käitus Päästja Sinu arvates sel moel?

Jeesuse Kristuse iseloom

Loe kirjakohta 1. Nefi 19:9 ja järgmiseid avaldusi ning otsi vihjeid Päästja iseloomust.

Vanem Robert D. Hales (1932–2017) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on jaganud järgmist kogemust:

„Kristuse moodi vastamist ei saa lühidalt kirja panna või anda selle kohta mingit retsepti. Päästja vastas igas olukorras erinevalt. Kui Ta pandi vastamisi pahelise kuninga Heroodesega, Ta vaikis. Kui Ta seisis Pilaatuse ees, jagas Ta lihtsa ja võimsa tunnistuse oma jumalikkusest ja eesmärgist. ‥

Mõned inimesed arvavad ekslikult, et sellised vastused, nagu vaikus, tasadus, andestamine ja alandlik tunnistamine on passiivsus või nõrkus. Kuid „armasta[da] oma vaenlasi, [õnnistada neid, kes teid neavad, teha head neile, kes meid vihkavad], ja palveta[da] nende eest, kes meid [hoolimatult ära kasutavad ja] taga kiusavad” (Matteuse 5:44) nõuab usku, tugevust ja kõige rohkem kristlikku julgust.”

(Robert D. Hales. Kristlik julgus: jüngriks olemise hind. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

„Meenutage samuti, kuidas Õpetajat Pilaatuse ees süüdistati ja Ta mõisteti hukka ristilöömise läbi [vt Matteuse 27:2, 11–26]. ‥ Päästja tasadus väljendus selgelt Tema distsiplineeritud vastuses, tugevas enesevalitsuses ja oma lõputu väe isikliku kasusaamise eesmärgil mitte kasutamises.”

(David A. Bednar. Tasased ja vaga südamega. – 2018. a kevadine üldkonverents)

2. Vasta oma pühakirjapäevikus järgmisele küsimusele.

• Mida õppisid Päästja kohta selle kaudu, kuidas Ta selles keerulistes olukorras käitus?

• Kuidas ilmestasid Päästja teod Tema „armastavat heldust ‥ inimlaste vastu”? (1. Nefi 19:9)

• Kuidas saab teadmine, et Jeesusel Kristusel on need omadused, aidata Sul Teda rohkem armastada ja usaldada?

On oluline tähele panna, et mitmel juhul on Päästja teisi inimesi julgelt oma tegude eest vastutama pannud (vt Markuse 11:15–17, Johannese 2:13–16, Õpetus ja Lepingud 133:48–51). Jeesuse Kristuse jüngritena tahame vastata narrimisele, valesüüdistustele ja halvasti kohtlemisele armastuse, julguse ja leebusega. Siiski ei tähenda see seda, et peaksime teistel lubama meid halvasti kohelda ja meile haiget teha. „Issand mõistab hukka teotava käitumise ükskõik mil moel, sinna hulka kuuluvad hooletusse jätmine ja füüsiline või verbaalne kuritarvitamine” (Esimese Presidentkonna kiri „Preventing and Responding to Abuse”, 26. märts 2018). Kui meid on väärkoheldud, on oluline, et küsiksime kohe abi täiskasvanult, keda usaldame.

3. Tee pühakirjapäevikus üks järgmistest tegevustest.

1. Mõtle olukorrale, kus Sind narriti, Sulle esitati valesüüdistusi või kui Sind koheldi halvasti. Palu Püha Vaimu kaudu Taevase Isa abi, et teada sobivaid kristlikke viise selles olukorras käitumiseks. Pane kirja, mida tegid hästi ja milles soovid veel ennast arendada.

2. Pane kirja kaks näidet ajast või olukorrast, kus Kristuse iseloomu meenutamine on Sind aidanud. Mis oleks Sinu elus teisiti, kui arendaksid endas järjekindlalt kristlikke iseloomuomadusi?

3. Vali üks kristlik iseloomuomadus, mida tahaksid endas rohkem arendada. Mis ajal saaksid iga päev selle iseloomuomaduse kasutamist harjutada?

Valikuline: kas soovite rohkem teada saada?

Johannese 18:36. Mis on see kuningriik, millest Jeesus kõneles?

Vanem D. Todd Christofferson on õpetanud:

„Kui Taaniel seletas lahti Paabeli kuninga Nebukadnetsari unenäo, andes kuningale teada, „mis tulevasil päevil sünnib” [Taaniel 2:28], kuulutas ta, et „taeva Jumal püstitab kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik [teised] kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” [Taaniel 2:44]. Kirik on see prohvetlikult kuulutatud viimsete päevade kuningriik, mida pole rajanud inimesed, vaid selle on seadnud taeva Jumal, ja see veereb edasi nagu kivi, mis käte abita mäest lahti murdus, et täita maa (Taaniel 2:45; vt ka salm 35).

Selle eesmärk on rajada Siion, et valmistuda Jeesuse Kristuse tagasitulemiseks ja tuhandeaastaseks valitsemiseks. Enne seda päeva ei ole see poliitilises mõttes kuningriik, sest nagu ütles Päästja: „Minu riik ei ole sellest maailmast.” [Johannese18:36; rõhutus lisatud]. Pigem on see Tema volituse varamu maa peal, Tema pühade lepingute sõlmija, Tema templite järelevaataja, Tema tõe kaitsja ja kuulutaja, kogunemispaik hajutatud Iisraelile ning „kaitseks ja varjupaigaks tormi ja raevu eest, kui see valatakse lahjendamata kujul välja kogu maa peale” [Õpetus ja Lepingud 115:6].”

(D. Todd Christofferson. Miks Kirik? – 2015. a sügisene üldkonverents)