Johannese 1:1–16
„Ja Sõna sai lihaks“
Apostel Johannes kirjutas oma evangeeliumi, aitamaks meil uskuda, et Jeesus on Kristus (vt Johannese 20:30–31). Johannes õpetas, et Jeesus Kristus lahkus oma taevasest kodust, et tulla elama maale ja saada meie Lunastajaks. Õppetunni eesmärk on aidata Sul mõista, kes oli Jeesus Kristus enne surelikku sündi, ning sügavamalt hinnata seda armastust, mida Ta üles näitas oma missiooniga maal.
Võimalikud õpitegevused
Kui palju see väärt on?
-
Kui palju on see pall teie arvates väärt?
-
Aga juhul, kui sellega oleks mängitud maailmameistrivõistlustel või kui sellel oleks kuulsa mängija autogramm?
Eseme ajaloo tundmine võib süvendada meie arusaama selle väärtusest. Sama võib kehtida ka inimeste kohta.
-
Kuidas võib mõistmine, kes oli Jeesus Kristus enne sündi, aidata Sul mõista Tema elu ja maise missiooni väärtust?
Johannese evangeelium aitab meil mõista, kes oli Jeesus Naatsaretist tegelikult ning miks me peaksime püüdma õppida Tema sõnadest ja eeskujust. Johannes kirjutas selleks, et tugevdada Sinu usku, et Jeesus on Kristus, lubatud Messias (vt Johannese 20:30–31). Johannese evangeelium algab kirjeldusega, milline hiilgus ja vägi oli Jeesusel Kristusel juba enne, kui Ta maale tuli.
Jeesus Kristus surelikkusele eelnenud elus
Joonista oma pühakirjapäevikusse järgmine tabel:
Jeesus surelikkusele eelnenud elus |
Jeesuse maapealne elu |
Tuginedes oma praegustele teadmistele Jeesusest Kristusest, kirjuta vasakusse tulpa sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad, kes oli Jeesus Kristus, milline Ta oli ja mida Ta tegi enne sündi.
Loe läbi järgmised pühakirjakohad ja Seitsmekümnest vanem Robert E. Wellsi tsitaat ning kirjuta samase tulpa veel Jeesuse Kristuse kirjeldusi. (Nendes väljavõtetes viitab fraas „alguses“ surelikkusele eelnevale eksistentsile.)
Joseph Smithi tõlge, Johannese 1:1–5 (Kolmikköite lisas või „Evangeeliumi raamatukogu“ rakenduses)
„Isa valis Jeesuse välja ja saatis korraldama ja looma maailma, meie päikesesüsteemi, meie galaktikat, isegi lugematul hulgal maailmu.
Jeesus Kristus oli ja on Vana Testamendi Jehoova, Aadama ja Noa Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal. Jehoova ilmutas end muistsetele prohvetitele ja kõneles nendega. Kui Ta rääkis, kõneles Ta Isa nimel ning ütles seda, mida Isa oleks öelnud. Vana Testamendi Jehoovast sai pärast surelikkusesse sündimist Uue Testamendi Jeesus Kristus.“
(Robert E. Wells. Our Message to the World. – Ensign, november 1995, lk 65)
Vaata üle päevikulehe vasakusse tulpa tehtud nimekiri ja kirjuta ühe lausega kokkuvõte, kes oli Jeesus Kristus surelikkusele eelnenud elus.
Jeesuse maapealne elu
Vaata järgmist pilti. Kirjuta oma tabeli paremasse tulpa märksõnu Päästja sünni tagasihoidlike olude kohta.
Sõna alanduma üks tähendusi on ka „kellegi juurde alla minema“. Seega kirjeldatakse Päästja alandumist meie sekka maale elama mõnikord kui „Jumala alandumist“ ( 1. Nefi 11:26). Jeesus Kristus lahkus vabatahtlikult oma taevaselt troonilt ja tuli langenud maailma, kus Ta saab kogeda tohutuid katsumusi ja kannatusi.
Loe järgmisi pühakirjakohti ning leia raskused, mida Päästja maal talus ja miks. Lisa need kirjeldused oma pühakirjapäeviku paremasse tulpa.
Vaata üle paremas tulbas olev nimekiri ja kirjuta ühe lausega kokkuvõtvalt, mida Jeesus Kristus maal koges.
Keskendu minutiks ja võrdle, mille Jeesus maha jättis ning mida Ta vabatahtlikult maal kannatas.
-
Mida oled õppinud või tunnetanud neid pühakirjakohti uurides seoses Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega?
-
Miks Sinu arvates on Jeesus Kristus nõus laskuma „allapoole kõiki asju“ ( Õpetus ja Lepingud 88:6)?
-
Kuidas mõjutab Jeesuse Kristuse alandumise mõistmine Sinu tundeid Tema vastu?
Kommentaarid ja taustteave
Miks on Johannese evangeelium ainulaadne?
Umbes 92% Johannese evangeeliumi materjalist ei leidu üheski teises evangeeliumis. Seda ilmselt seetõttu, et Johannes kirjutas Kiriku liikmetele, kellel juba oli arusaam Jeesusest Kristusest – seega täiesti teistsugusele kuulajaskonnale võrreldes Matteuse, Markuse ja Luukaga. Johannese evangeelium on väga õpetuslik. Selle peamised teemad on näiteks Jeesuse kui Jumala Poja jumalikkus, Kristuse lepitus, igavene elu, Püha Vaim, vajadus uuesti sündida, teiste armastamise ja Päästjasse uskumise tähtsus. Üks Johannese peamine panus on see, et tema evangeelium hõlmas ka Päästja õpetusi Tema jüngritele, kaasa arvatud suurt eestpalvet, mis Ta andis vahetult enne vahistamist.
1. Nefi 11:26
Kas pühakirjades viidatakse nii Taevasele Isale kui ka Jeesusele Kristusele kui Jumalale?
Jumalus koosneb kolmest eraldiseisvast isikust: Jumalast, Igavesest Isast; Tema Pojast Jeesusest Kristusest; ja Pühast Vaimust.
Jumal, keda tuntakse Jehoovana, on Poeg; Jeesus Kristus ( Js 12:2 , 43:11 ; 49:26 ; 1Kr 10:1–4 ; 1Tm 1:1 ; Ilm 1:8 ; 2Ne 22:2). Jeesus tegutseb Isa juhtimisel ja on Temaga täielikus kooskõlas. Kogu inimkond on Tema vennad ja õed, sest Tema on Elohimi vanim vaimulaps. Mõnedes pühakirjaviidetes viitab sõna Jumal Temale.Näiteks öeldakse pühakirjas, et „Alguses lõi Jumal taeva ja maa“ ( 1. Ms 1:1), kuid tegelikult oli Loojaks Jeesus, kes tegutses Jumal, Isa ( Jh 1:1–3, 10, 14 ; Hb 1:1–2) juhendamisel.
(Märksõna „Jumal, Jumalus“ . – Pühakirjajuht, scriptures.ChurchofJesusChrist.org)
Salmides Moosia 15:1 ja Johannese 20:26–28 on veel kaks näidet, kus Jeesust nimetatakse Jumalaks.
Millistel konkreetsetel viisidel otsustas Jeesus Kristus alanduda?
Piiskop Richard C. Edgley, endine nõuandja Juhtivas Piiskopkonnas õpetas:
„Ta laskus, et sündida surelikust naisest. ..
Ta laskus, et saada inimese poolt ristitud, kuigi Ta oli täiuslik ja pattudeta.
Ta laskus, et aidata alandlikemaist alandlikemaid. ..
Ta laskus, et allutada end Isa tahtele, kannatada ahvatlemist, mõnitamist, nuhtlemist, väljaheitmist ja lahtiütlemist, kuigi Ta oli kõikvõimas.
Ta laskus, et maailm võiks Tema üle kohut mõista, kuigi Tema oli maailma Kohtumõistja.
Ta laskus, et Teda tõstetaks ristile ja hukataks maailma pattude eest, kuigi ükski inimene ei saa Temalt elu võtta.“
(Richard C. Edgley. The Condescension of God. – Ensign, detsember 2001, lk 20)
Miks oli Jeesus Kristus nõus laskuma nii madalale, nagu Ta laskus?
Piiskop Richard C. Edgley, endine nõuandja Juhtivas Piiskopkonnas õpetas:
„Ta ei laskunud kohustusest ega hiilguse pärast, vaid ainult armastusest. Tema alandumine, et meid lepitusega lunastada, oli hind, mida Ta maksis päästmise ja ülenduse võimaldamise eest.“
(Richard C. Edgley. The Condescension of God. – Ensign, detsember 2001, lk 19)