Lesson 2

Päästmisplaan

Sinu eesmärk

Valmista õpetades Kirikuga tutvujaid ette, et nad vastaksid ristimiseks vajalikele nõuetele, millest räägitakse Õpetuse ja Lepingute 20:37 ning ristimisvestluse küsimustes. Seda on kõige parem teha, kui sa palud Kirikuga tutvujatel võtta endale järgnevad kohustused ja neist kinni pidada.

Ristimisvestluse küsimused

• Kas sa usud, et Jumal on meie Igavene Isa?

• Kas sa usud, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, maailma Päästja ja Lunastaja?

• Kas sa oled nõus pühitsema hingamispäeva, mille juurde kuulub iganädalane sakramendi võtmine ja teiste liikmete teenimine?

Kohustused

• Kas sa oled nõus palvetama, et saada teada, kas see, mis me oleme õpetanud, on õige?

• Kas sa parandad meelt oma pattudest?

• Kas sa oled nõus tulema koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas sa oled nõus järgima Päästja eeskuju ja saama ristitud (kuupäev)?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Kuidas aidata teistel Jeesusest Kristusest õppida?

Misjonäride ülesanne on tunnistada Jeesusest Kristusest ja kutsuda kõiki tulema Tema juurde, et nad võiksid saada päästetud. Konkreetsed õpetused Päästjast on tähtsad nende jaoks, kes Temast peaaegu midagi ei tea. „Mormoni Raamat: teine testament Jeesusest Kristusest” on mõeldud selleks, et aidata kõikidel inimestel teada, et „Jeesus on Kristus, … kes teeb end ilmsiks kõikidele rahvastele” (Mormoni Raamatu tiitelleht). Üks tõhusaim moodus Päästjast õpetada ja tunnistada on lugeda üheskoos Mormoni Raamatut. Abiks võivad olla ka lõigud teistest pühakirjadest.

Arvesta lugemisel järgnevate soovitustega. Sa võid käsitleda neid selle või mõne muu õppetunni osana või eraldiseisva õppetunnina. Vajadusel korda seda tegevust mõned korrad enne ja pärast ristimist ning Kiriku liikmeks kinnitamist.

Tiitelleht ja sissejuhatus	Selgitavad raamatu eesmärki.
1. Nefi 10–11	Lehhi ja Nefi tunnistavad Päästjast.
1. Nefi 19	Nefi räägib Päästja teenimistöö ja lepituse kohta antud prohvetlikest kuulutustest.
2. Nefi 2	Lehhi tunnistab Päästjast kui Lunastajast.
2. Nefi 9	Jaakob tunnistab lepitusest.
2. Nefi 31–33	Nefi õpetab Kristuse õpetust.
Enos	Enos kogeb lepituse väge.
Moosia 2–5	Kuningas Benjamin õpetab Kristusest.
Moosia 12–16	Abinadi annab oma elu Jeesusest Kristusest tunnistades.
Alma 5, 7	Alma tunnistab Päästjast.
Alma 17–22	Laamanlased saavad tunnistuse Jeesusest Kristusest.
Alma 34	Amulek tunnistab lepitusest.
Alma 36	Alma kogeb Jeesuse Kristuse lepituse väge.
Alma 40–42	Alma tunnistab ülestõusmisest ja lepitusest.
Heelamani 5	Nefi ja Lehhi on vahendiks Jumala käes, et tunnistada Päästjast.
3. Nefi 9–10	Päästja kutsub inimesi tulema Tema juurde.
3. Nefi 11–18	Päästja räägib nefilastele Isast ja Tema õpetusest.
3. Nefi 27	Päästja õpetab oma evangeeliumi.
Eteri 3	Jeredi vend näeb Päästjat.
Eteri 12	Eter ja Moroni õpetavad Päästjast ja Tema lepituse väest.
Moroni 7–8	Mormon õpetab Kristuse puhtast armastusest ja Tema lepitusest.
Moroni 10	Moroni kutsub kõiki tulema Kristuse juurde ja saama Temas täiustatud.
„Elav Kristus”	Prohvetid ja apostlid tunnistavad Päästjast.

Elu enne maa peale tulekut: eesmärk ja plaan, mis Jumalal on meie jaoks

Paljud inimesed mõtisklevad: „Kust me tulime? Miks me oleme siin? Kuhu me läheme?” Päästmisplaan annab nendele küsimustele vastused.

Jumal on meie vaimu Isa. Me oleme sõna otseses mõttes Tema lapsed ja Ta armastab meid. Me elasime enne maa peale sündimist kui Taevaisa vaimulapsed. Me ei olnud siiski sellised nagu meie Taevane Isa ning me ei oleks võinud kunagi saada Tema sarnaseks ega tunda rõõmu kõikidest õnnistustest, millest Tema rõõmu tunneb, kui me poleks saanud kogeda surelikkust ja elu füüsilise kehaga.

Jumala ainus eesmärk – Tema töö ja Tema hiilgus – on võimaldada meist igaühel tunda rõõmu kõikidest Tema õnnistustest. Ta on loonud oma eesmärgi saavutamiseks täiusliku plaani. Me mõistsime seda plaani ja võtsime selle vastu, enne kui tulime maa peale. Pühakirjades nimetatakse Jumala plaani halastavaks plaaniks, õnneplaaniks, lunastusplaaniks ja päästmisplaaniks.

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Jeesus Kristus täitis lepituse kaudu oma Isa eesmärgi ning tegi võimalikuks selle, et me kõik saame tunda rõõmu surematusest ja igavesest elust. Saatan ehk kurat on Jumala plaani vaenlane.

Valikuvabadus ehk võime teha valikuid on suurim and, mille Jumal on oma lastele andnud. Meie igavene areng sõltub sellest, kuidas me seda andi kasutame. Me peame otsustama, kas järgida Jeesust Kristust või järgida Saatanat.

Maise elu ajal oleme Jumalast füüsiliselt eraldatud, kuid Ta soovib, et kõik Tema lapsed leiaks rahu selles elus ja rõõmu täiuse Tema juures pärast seda elu. Ta tahab, et saaksime selliseks nagu Tema.

Pühakirjade uurimine

Jumala lapsed

• ÕL 93:29

• Apostlite teod 17:29

• Heebrealastele 12:9

Jumala eesmärk

• Moosese 1:39

• Johannese 17:3

Surelikkusele eelnev elu

• ÕL 138:53–56

• Moosese 3:5

• Aabrahami 3:22–26

• Jeremija 1:5

• Pühakirjajuht, „Surelikkusele eelnev elu”

Loomine

Isa juhatusel lõi Jeesus Kristus maailma – koha, kus me saame elada ja omandada kogemusi. Selleks et areneda ja saada selliseks nagu Jumal, pidi igaüks meist saama keha, et võiksime läbida maapealse proovilepaneku. Maa peal oleme Jumalast füüsiliselt eemal. Me ei mäleta elu, mis eelnes meie maisele elule. Meil tuleb käia usus.

Pühakirjade uurimine

• 1. Nefi 17:36

• Alma 30:44

• ÕL 88:41–47

• Moosese 2:1

• Moosese 6:63

• Aabrahami 3:24–25

• JST, Johannese 1:1–3

• 2. korintlastele 5:6–7

Valikuvabadus ning Aadama ja Eeva langemine

Aadam ja Eeva olid Jumala laste seast esimesed, kes tulid maa peale. Jumal lõi Aadama ja Eeva ning pani nad Eedeni aeda. Aadam ja Eeva loodi Jumala näo järgi ning mõlemal oli luust ja lihast keha. Eedeni aias elades olid Aadam ja Eeva endiselt Jumala juures ja oleksid võinud elada igavesti. Nad elasid seal ilmsüütuna ja Jumal kandis hoolt nende vajaduste eest.

Eedeni aias andis Jumal Aadamale ja Eevale valikuvabaduse. Ta keelas neil süüa keelatud vilja ehk hea ja kurja tundmise puu vilja. Sellele käsule kuuletumine võimaldas neil jääda paradiisiaeda, kuid nad ei oleks saanud areneda ilma surelikkuse raskusteta. Nad ei oleks saanud tunda rõõmu, sest neile ei oleks saanud osaks kurbust ja valu.

Saatan ahvatles Aadamat ja Eevat sööma keelatud vilja ja nad otsustasid seda teha. See kuulus Jumala plaani juurde. Sellise valiku tagajärjel heideti nad aiast välja ja nad polnud enam füüsiliselt Jumala juures. Seda sündmust nimetatakse pattulangemiseks. Jumalast eraldatus on vaimne surm. Aadam ja Eeva muutusid surelikeks – neile võis nüüdsest osaks saada füüsiline surm ehk vaimu eraldumine kehast. Nad võisid nüüd kogeda haigusi ja igasuguseid kannatusi. Neil oli valikuvabadus ehk vabadus valida hea ja halva vahel. See võimaldas neil õppida ja areneda. See võimaldas neil teha ka valesid valikuid ja pattu. Lisaks sellele võisid nad nüüd saada lapsi, et ka Jumala ülejäänud vaimulapsed võiksid tulla maa peale, saada füüsilise keha ja kogeda proovilepanekuid. See oli ainus viis, kuidas Jumala lapsed võiks areneda ja saada selliseks nagu Tema.

Langemisest õpetamine

Kui te õpetate seda õpetust esimest korda, ärge rääkige kõike, mida selle kohta teate. Selgitage väga lihtsalt, et Jumal valis kaks oma last, Aadama ja Eeva, esimesteks vanemateks maa peal. Pärast nende üleastumist said neile osaks nii patt kui ka surm. Nad ei suutnud enam iseseisvalt Taevase Isa juurde elama naasta. Issand rääkis Aadamaga ning õpetas talle päästmisplaanist ja lunastusest Issanda Jeesuse Kristuse kaudu. Seda plaani järgides võisid Aadam ja tema pere tunda rõõmu selles elus ja naasta elama Jumala juurde (vt Alma 18:36; 22:12–14).

Pühakirjade uurimine

Eedeni aias

• 2. Nefi 2

• Moosese 2:26–31

• Moosese 3:15–17

• Moosese 5:11

• 1. Moosese 1:26–31

• 1. Moosese 2:15–17

Langemine

• 2. Nefi 2:25

• Alma 12:22–34

• Moosese 4

• Moosese 5:10–12

• 1. Moosese 3

Meie maapealne elu

Maapealne elu on võimalus ja õnnistus. Meie eesmärgiks selles elus on tunda rõõmu ja valmistuda naasma Jumala juurde. Meie seisund surelikus elus on selline, et meile saavad osaks nii füüsiline kui ka vaimne surm. Jumalal on täiuslik, ülendatud ja surematu luust ning lihast keha. Selleks et saada selliseks nagu Jumal ja naasta Tema juurde, peab ka meil olema täiuslik, surematu luust ja lihast keha. Aadama ja Eeva langemise tagajärjel on igal inimesel maa peal ebatäiuslik surelik keha ja lõpuks saab igaühele osaks surm. Kui ei oleks Päästjat Jeesust Kristust, teeks surm lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Füüsilise surma kõrval on üheks suurimaks takistuseks patt, mis ei lase meil saada selliseks nagu meie Taevaisa ja naasta Tema juurde. Surelikus seisundis anname sageli järele kiusatusele, rikume Jumala käske ja teeme pattu. Igaüks meist teeb maise elu ajal vigu. Patt muudab meid alati õnnetuks, kuigi mõnikord võib see tunduda teisiti. Patu tagajärgedeks on süü- ja häbitunne. Oma pattude pärast ei saa me naasta elama koos Taevase Isaga, kui me ei saa esmalt andeks ja pattudest puhtaks.

Surelikkuses saavad meile osaks kogemused, mis teevad meid õnnelikuks. Samuti saame kogemusi, mis toovad valu ja kurbust, mida vahel põhjustavad teiste patused teod. Need kogemused annavad meile võimaluse õppida, kasvada ning eristada head halvast. Jumal mõjutab meid tegema head, Saatan ahvatleb meid patustama. Nagu füüsilise surma puhul, nii ei saa me ka patu tagajärgedest iseseisvalt jagu. Ilma Jeesuse Kristuse lepituseta oleme abitud.

Pühakirjade uurimine

Prooviaeg

• 2. Nefi 2:21

• 2. Nefi 9:27

• Moosia 3:19

• Alma 12:21–24

• Alma 34:31–35

• Alma 42:2–10

• Aabraham 3:25–26

Valik

• 2. Nefi 2:26–29

• Joosua 24:15

• „Sulle, noor”, „Valikuvabadus ja vastutus”

Hea ja halb

• Moroni 7:12–19

Patt

• Roomlastele 3:23

• 1. Johannese 1:8–10

• 1. Johannese 3:4

Ebapuhtad ei saa olla koos Jumalaga

• 1. Nefi 10:20–21

• Alma 41:10–11

• 3. Nefi 27:19

• Moosese 6:57

Lepitus

Enne maa loomist valis Taevane Isa Jeesuse Kristuse meie Päästjaks ja Lunastajaks. Jeesuse Kristuse lepitav ohverdus võimaldas meil saada jagu pattulangemise tagajärgedest. Maailma algusest peale on kõik prohvetid tunnistanud Jeesusest Kristusest kui meie Lunastajast.

Meile kõigile saab osaks füüsiline surm, kuid Jeesus Kristus sai meie eest võitu füüsilise surma takistusest. Kui Ta suri ristil, lahkus Tema vaim kehast. Kolmandal päeval taasühendati igaveseks Tema vaim ja keha, mida ei saa enam kunagi lahutada. Ta ilmus paljudele inimestele, näidates neile, et Tal on surematu luust ja lihast keha. Keha ja vaimu taasühinemist kutsutakse ülestõusmiseks ja see on and, mida on tõotatud meile kõigile. Tänu Jeesuse Kristuse ülestõusmisele tõuseme me kõik üles hoolimata sellest, kas oleme teinud selles elus head või halba. Me saame endale täiusliku surematu luust ja lihast keha, mis ei saa enam kunagi kogeda haigusi, valu ega surma. Ülestõusmine võimaldab naasta Jumala juurde kohtumõistmisele, kuid see ei taga elu Tema juures. Selle õnnistuse saamiseks peame olema ka patust puhtad.

Jumal saatis oma Armastatud Poja Jeesuse Kristuse, et Ta saaks peale füüsilise surma takistuse võitu ka patust. Me ei vastuta Aadama ja Eeva pattu langemise eest, küll aga oma isiklike pattude eest. Jumal ei suuda vaadata patule vähimagi mööndusega ja patt takistab meid Tema juures elamast. Üksnes Päästja armu ja halastuse kaudu võime saada patust puhtaks, nii et võime elada jälle koos Jumalaga. See saab võimalikuks, kui meil on usku Jeesusesse Kristusesse, kui me parandame meelt, saame ristitud, võtame vastu Püha Vaimu anni ja peame vastu lõpuni.

Et viia täide päästmisplaan, kandis Kristus karistust meie pattude eest. Ainult Tema suutis seda. Ta kutsuti ja valmistati ette surelikkusele eelnevas elus. Ta oli sõna otseses mõttes Jumala lihas sündinud Poeg. Ta oli patuta ja kuuletus täielikult oma Isale. Teda küll ahvatleti, aga Ta ei andnud kunagi kiusatustele järele. Kui Isa palus oma Armastatud Pojal tasuda maailma pattude eest, oli Jeesus sellega nõus ja selleks valmis. Lepitus hõlmas Tema kannatusi Ketsemani aias ja ristil ning Tema surma ning lõppes Tema ülestõusmisega. Kuigi Ta kannatas rohkem, kui me suudame mõista – nii palju, et Tal tuli verd igast poorist ja Ta küsis, kas oleks võimalik, et see koorem Temalt ära võetaks –, allutas Ta end Isa tahtele, näidates üles ülimat armastust oma Isa ja meie vastu. Seda võitu, mille Jeesus Kristus saavutas oma kannatuste kaudu vaimse surma üle ja oma ülestõusmise kaudu füüsilise surma üle, kutsutakse lepituseks.

Kristus lubab andestada meie patud tingimusel, et me võtame Ta vastu, rakendades Temasse usku, parandades meelt, lastes end ristida vee alla kastmise teel ja lastes endale panna peale käed Püha Vaimu anni saamiseks ning püüdes ustavalt pidada kinni Tema käskudest oma elu lõpuni. Jätkuvalt meelt parandades võime Püha Vaimu väe kaudu saada andeks ja patust puhtaks. Meid vabastatakse süü- ja häbikoormast ning me saame Jeesuse Kristuse kaudu vääriliseks, et naasta Jumala juurde.

Kui me usaldame Jeesuse Kristuse lepitust, saab Ta aidata meil vastu panna meie katsumustele, haigustele ja valule. Me võime täituda rõõmu, rahu ja trööstiga. Kõike, mis elus on ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Jeesus kandis küll karistust meie pattude eest, kuid ei võtnud ära meie isiklikku vastutust. Me peame näitama, et võtame Ta vastu ja täidame Tema käske. Me võime naasta elama Jumala juurde üksnes lepituse anni kaudu.

Pühakirjade uurimine

Ülestõusmine

• 2. Nefi 9:6–7

• Alma 11:42–45

• Alma 40:23

• Heelamani 14:15–19

• ÕL 88:27–32

• Luuka 24:1–10, 36–39

• 1. korintlastele 15:20–23

• JST, 1. korintlastele 15:40

• 1. korintlastele 15:41–42

• Pühakirjajuht, „Surm, füüsiline”; „Surm, vaimne”; „Ülestõusmine”

Lepitus

• 2. Nefi 2:6–8

• Alma 7:11–13

• Alma 34:8–10

• ÕL 19:15–19

• ÕL 45:3–5

• Johannese 3:16–17

• 1. Johannese 1:7

• Pühakirjajuht, „Lepitama, Lepitus”

Evangeelium – ainuke õige tee

• 2. Nefi 9:1–24

• 2. Nefi 31

• Alma 11:40

• 3. Nefi 11:31–41

• 3. Nefi 27

• Moroni 7:27–28

Vaimumaailm

Kuigi Kristus sai võitu füüsilisest surmast, peavad kõik inimesed surema, sest surm on osa protsessist, mille kaudu meid muudetakse surelikest surematuteks. Pärast surma läheb meie vaim vaimumaailma. Surm ei muuda meie iseloomu ega meie soovi teha head või halba. Need, kes otsustasid selles elus Jumalale kuuletuda, elavad õnne- ja rahuseisundis ning puhkavad murest ja vaevast. Need, kes otsustasid selles elus mitte kuuletuda ja ei parandanud meelt, elavad õnnetus seisundis. Vaimumaailmas jutlustatakse evangeeliumi neile, kes ei kuuletunud evangeeliumile või kellel puudus võimalus seda maa peal kuulda. Me jääme vaimumaailma kuni ülestõusmiseni.

Pühakirjade uurimine

Evangeeliumi jutlustamine surnutele

• ÕL 138

• 1. Peetruse 3:19–20

• 1. Peetruse 4:6

Surm ja vaimumaailm

• Alma 34:34

• Alma 40:11–14

• Koguja 12:7

Ülestõusmine, kohtumõistmine ja surematus

Kui meie keha ja vaim saavad ülestõusmise kaudu taas ühendatud, tuuakse meid kohtumõistmiseks Jumala juurde. Me mäletame täiuslikult oma õigsust ja oma süüd. Kui me oleme meelt parandanud, siis meile halastatakse. Meile tasutakse vastavalt meie tegudele ja soovidele.

Ülestõusmise kaudu saavad kõik inimesed surematuks – nad elavad igavesti. Surematus on and, mille saavad tasu maksmata kõik inimesed, olgu nad siis õigemeelsed või pahelised. Igavene elu pole siiski sama, mis surematus. Igavene elu on Jumala and, mis antakse ainult neile, kes kuuletuvad Tema evangeeliumile. See on ülim seisund, mille me võime saavutada. See saab osaks neile, kes on vabastatud patust ja kannatusest Kristuse lepituse kaudu. See on ülendus, mis tähendab igavest elu igavikuliste peredena Jumala juures. See tähendab, et me tunneme Jumalat ja Jeesust Kristust ning elame nagu nemad.

Ülestõusmine ja reinkarnatsioon

Mõned inimesed võivad ajada omavahel segi ülestõusmise ja reinkarnatsiooni õpetuse. Reinkarnatsioon tähendab maailma uuesti sündimist mõnel muul kujul, mis on valeõpetus. Ülestõusmise õpetus hõlmab igavese tasu saamist, milleks on surematu luust ja lihast keha. See on õige õpetus. Veendu, et neil, keda sa õpetad, on ülestõusmise õpetusest selge arusaam.

Auhiilguse kuningriigid

Me valime sureliku elu jooksul hea ja halva vahel. Jumal tasub meile vastavalt meie tegudele ja soovidele. Kuna Jumal tasub kõikidele vastavalt tegudele, mida me teeme siis, kui meil on keha, on olemas erinevad auhiilguse kuningriigid, kuhu meid jaotatakse pärast kohtumõistmist. Need, kes on parandanud meelt oma pattudest, saanud evangeeliumi talitused ja pidanud kinni nendega seotud lepingutest, puhastatakse Kristuse lepituse kaudu. Nad pälvivad ülenduse kõrgeimas kuningriigis, mida tuntakse ka selestilise kuningriigina. Nad elavad Jumala juures, saavad selliseks, nagu on Tema, ja saavad osa rõõmu täiusest. Nad elavad igavesti koos pereliikmetega, kes on selle väärilised. Pühakirjades võrreldakse seda kuningriiki päikese hiilgusega.

Inimesed, kes ei võta vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust, kuid elavad auväärselt, saavad koha terrestrilises kuningriigis. Seda kuningriiki võrreldakse kuu hiilgusega.

Need, kes jätkavad patustamist ega tee selles elus meeleparandust, saavad oma tasu madalaimas kuningriigis, mida kutsutakse telestiliseks kuningriigiks. Seda kuningriiki võrreldakse tähtede hiilgusega.

Pühakirjade uurimine

Ülestõusmine ja taastamine

• 2. Nefi 9:14–15

• Jaakobi 6:8–9

• Alma 42:13–15, 22–23

Kohtumõistmine

• 2. Nefi 28:30

• Moosia 3:23–25

• Alma 5:15–21

• Alma 12:12–14

• ÕL 132:12; 137:9

• Johannese 5:22

Auhiilguse kuningriigid

• 3. Nefi 28:10

• ÕL 76 sissejuhatus

• ÕL 76

• ÕL 137

• Matteuse 5:48

• JST, 1. korintlastele 15:40

• 1. korintlastele 15:41–42

Igavene elu

• 2. Nefi 31:17–21

• ÕL 14:7

• ÕL 29:43–44

• ÕL 45:8

• ÕL 93:19

• Johannese 3:16

• Johannese 17:3

Päästmisplaan

Surelikkusele eelnev elu

Loomine ja langemine

Maine elu

Usk Jeesusesse Kristusesse

Meeleparandus

Ristimine

Püha Vaimu and

Lõpuni vastupidamine

Füüsiline surm

Vaimumaailm

Ülestõusmine ja kohtumõistmine

Selestiline

Terrestriline

Telestiline

Jeesuse Kristuse lepitus teeb päästmise võimalikuks.

Ristimisettepanek

Ristimise ja Kiriku liikmeks kinnitamise ettepanek peaks olema konkreetne ja otsene: „Kas sa oled nõus järgima Jeesuse Kristuse eeskuju ja laskma end ristida kellelgi, kellel on Jumala preesterluse volitus? Meil on ristimisteenistus (kuupäev). Kas sa valmistad end ette, et saada ristitud sel kuupäeval?”

Õpetamissoovitused

Antud osast leiad soovitusi, mida saad kasutada selleks õppetunniks valmistumisel ja selle õpetamisel. Järgi palvemeelselt Vaimu juhatust, et otsustada, kuidas neid soovitusi rakendada. Lisa valitud ideed oma õppetunni plaanile. Pea meeles, et need on kõigest soovitused, mis võivad aidata neid, keda sa õpetad.

Lühikese õppetunni plaan (3–5 minutit)

Päästmisplaan õpetab meile, kust me tulime, miks me oleme maa peal ja kuhu me läheme pärast seda elu. See hõlmab meie igavest rännakut surelikkusele eelnevas elus, surelikus elus, see käsitleb ka surma, ülestõusmist ja igavikulist elu. See plaan selgitab ka, mida meie armastav Taevaisa teeb aitamaks meil see rännak läbi teha, et me võiksime naasta Tema juurde ja saada selliseks nagu Tema. Plaan keskendub Jeesuse Kristuse missioonile ja lepitusele, mis aitab meil langemise tagajärgedest jagu saada ning mis teeb meie jaoks võimalikuks igavese elu. Me palume teil selle sõnumi üle mõtiskleda ja palvetada.

• Sünnieelne elu: eesmärk ja Jumala plaan meie jaoks

• Loomine

• Valikuvabadus ning Aadama ja Eeva langemine

• Meie maapealne elu

• Lepitus

• Vaimumaailm

• Ülestõusmine, kohtumõistmine ja surematus

• Auhiilguse kuningriigid

Kohustused

• Kas te olete nõus palvetama, et saada teada, kas see, mis me oleme õpetanud, on õige?

• Kas te olete nõus parandama meelt oma pattudest?

• Kas te tulete koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas te järgite Päästja eeskuju ja saate ristitud (kuupäev)?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Keskmise pikkusega õppetunni plaan (10–15 minutit)

Meie sõnum aitab mõista elu eesmärki ja seda, kes me oleme. See annab meile lootust ja aitab leida rahu, rõõmu ja õnne. See räägib meile, kust me tulime, miks me oleme maa peal ja kuhu me läheme pärast seda elu. Jumal on meie Isa ja Ta armastab meid. Me oleme Tema lapsed. Me kuulume Tema perekonda ja enne siia maailma sündimist elasime koos Temaga. Tal on õnneplaan, mis võimaldab meil pärast seda elu naasta Tema juurde. Meie edusammud sõltuvad sellest, kuidas me kasutame Jumalalt saadud valikuvabadust ehk otsustusvõimet. Tänu Aadama langemisele saime tulla maa peale, meile anti füüsiline keha ning meil on võimalik saada kogemusi ning elada perekonnas. Kuid langemine tõi kaasa füüsilise surma ehk vaimu eraldamise kehast ja vaimse surma ehk meie eraldamise Jumalast.

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Kristuse lepitav ohverdus sai jagu nii füüsilise kui ka vaimse surma tagajärgedest. Igaüks meist tõuseb üles ja elab igavesti füüsilise kehaga, mis ei tunne valu ega haigust. Kristus tegi võimalikuks ka vaimsest surmast jagusaamise. Kui me elame Tema evangeeliumi järgi, andestab Ta halastavalt meie patud. Ta teeb meid terveks ning asendab süü ja häbi selles elus rahu ja õnnega.

Jumala halastava plaani osana saab meile kõigile osaks füüsiline surm. Vaim eraldatakse meie kehast ja me elame teatud aja vaimumaailmas. Seejärel tõuseme üles surematu kehaga, mis tähendab, et meie keha ja vaim liidetakse igaveseks kokku. Meie üle mõistetakse kohut meie tegude ja soovide põhjal. Need, kes on elanud evangeeliumi järgi, saavad meie Taevaisa ülima anni, milleks on igavene elu Tema juures.

Meie Taevane Isa on pöördunud taas armastusega oma laste poole, et ilmutada oma õnneplaani. Me saame sellest imelisest plaanist teada Mormoni Raamatust, mida te võite lugeda ning mille üle te saate mõtiskleda ja palvetada. Me kutsume teid koos meiega kirikusse Jumalat teenima.

Kohustused

• Kas te olete nõus palvetama, et saada teada, kas see, mis me oleme õpetanud, on õige?

• Kas te olete nõus parandama meelt oma pattudest?

• Kas te tulete koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas te järgite Päästja eeskuju ja saate ristitud (kuupäev)?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Täispika õppetunni plaan (30–45 minutit)

• Elu enne maa peale tulekut: Jumala eesmärk ja plaan meie jaoks

  • Jumal on meie Taevane Isa ja meie oleme Tema lapsed (vt Apostlite teod 17:16–34; Heebrealastele 12:9).

  • Jumalal on plaan, kuidas me saaksime olla õnnelikud. Jeesusel Kristusel on selles plaanis keskne osa.

  • Jumala õnneplaan võimaldab meil naasta Tema juurde (vt Moosese 1:39).

  • Meie igavene areng sõltub sellest, kuidas me kasutame oma valikuvabadust (vt 2. Nefi 2:27–29).

• Loomine

  • Isa juhatusel lõi Jeesus Kristus maa (vt Heebrealastele 1:1–3).

• Valikuvabadus ning Aadama ja Eeva langemine

  • Aadam ja Eeva loodi Jumala näo järgi (vt 1. Moosese 1:26–27).

  • Nad olid Eedeni aias süüta ja elasid Jumala läheduses.

  • Kuna nad sõid keelatud vilja, heideti nad aiast välja (vt Moosese 4:19–31). Seda kutsutakse langemiseks.

  • Neist said surelikud ning nad võisid saada lapsi. Samuti olid nad altid patule ning neile sai osaks füüsiline surm (vt 2. Nefi 2:22–25; Moosese 5:11).

• Meie maapealne elu

  • Meie elu eesmärgiks on leida peredena kestvat rahu, rõõmu ja õnne ning valmistuda selleks, et naasta elama Jumala juurde.

  • Me tulime maa peale, et saada proovile pandud (vt Aabrahami 3:24–25).

  • Me saame luust ja lihast keha, kuid meile võib saada osaks füüsiline surm.

  • Jumal annab meile käsud. Kui me kuuletume, siis meid õnnistatakse. Kui me ei kuuletu, teeme pattu ja kogeme patu tagajärgi.

  • Iga patt peab saama tasutud kas meie endi või Kristuse poolt (vt ÕL 19:15–20).

  • Me teeme valikuid ja igaüks meist teeb pattu (vt Roomlastele 3:23).

  • Meile saavad osaks kogemused, mis toovad meile nii õnne kui ka kurbust.

  • Me ei saa jagu füüsilisest ega vaimsest surmast ilma Kristuseta.

• Lepitus

  • Kuna Jeesus Kristus sai jagu füüsilisest surmast, tõuseme me kõik üles (vt Alma 11:41–43).

  • Kristuse lepituse kaudu võime saada patust puhtaks, nii et me saame naasta elama Jumala juurde (vt 2. Nefi 9:8–9).

  • Kristus andestab meie patud, kui meil on Temasse usku, kui parandame meelt, saame ristitud, võtame vastu Püha Vaimu ja peame vastu lõpuni.

• Vaimumaailm

  • Kõik inimesed peavad surema.

  • Pärast surma läheb meie vaim vaimumaailma.

  • Meie olukord seal on kas õnnetu või me elame hoopis rahus ja puhates, sõltuvalt sellest, kuidas me elasime praeguses, maises elus.

• Ülestõusmine, kohtumõistmine ja surematus

  • Ülestõusmisel liidetakse meie vaim uuesti meie kehaga (vt Alma 11:42–45; 40:23).

  • Me naaseme Jumala juurde, et meie üle mõistetaks kohut meie tegude ja soovide põhjal.

  • Kui me oleme meelt parandanud, siis meile halastatakse.

  • Igavene elu on Jumala and, mis antakse neile, kes kuuletuvad täielikult Jeesuse Kristuse evangeeliumile (vt ÕL 14:7).

• Auhiilguse kuningriigid (vt ÕL 76; 137; 1. korintlastele 15:40–42).

  • Meile tasutakse vastavalt meie tegudele ja soovidele (vt ÕL 137:9).

  • Need, kes võtavad vastu evangeeliumi ja elavad vapralt selle järgi kogu oma elu, pääsevad selestilisse kuningriiki (vt ÕL 76:50–70).

  • Auväärsed inimesed, kes on „pimestatud inimeste salakavaluse tõttu” ega „ole vaprad tunnistuses Jeesusest [Kristusest]”, saavad terrestrilisse kuningriiki (vt ÕL 76:75, 79).

  • Neile, kes teevad pattu ega paranda meelt, saab pärast seda, kui nad on kõigepealt kannatanud ja maksnud oma pattude eest, osaks telestiline hiilgus.

Kohustused

• Kas sa oled nõus palvetama, et saada teada, kas see, mis me oleme õpetanud, on õige?

• Kas sa oled nõus parandama meelt oma pattudest?

• Kas sa oled nõus tulema koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas sa järgid Päästja eeskuju ja saad ristitud (kuupäev)?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Küsimused, mida esitada pärast õpetamist

• Milliseid küsimusi on sul selle kohta, mida me oleme õpetanud?

• Kuidas sa mõistad Jumala plaani sinu ja su pere jaoks?

• Kuidas sa mõistad Jeesuse Kristuse rolli kõige selle põhjal, mida me oleme sulle õpetanud? Mida see sinu jaoks tähendab?

Võtmesõnad

Järgnevalt on ära toodud terminid, mida sageli ei mõisteta. Veendu, et sa selgitad neid arusaadavalt, ja uuri välja, kas need, keda sa õpetad, mõistavad neid.

• Lepitus − Pühakirjades kasutatuna tähendab sõna „lepitama” karistuse kandmist patuse teo eest, vabastades seeläbi meelt parandavad patustajad patu tagajärgedest ja võimaldades neil olla lepitatud Jumalaga. Jeesus Kristus kannatas Ketsemanis ja ristil. Ta oli ainuke, kes suutis teha täiusliku lepituse kogu inimkonna eest. Ta kandis Ketsemanis karistust meie pattude eest ja suri ristil. Ta võttis enda peale meie kõigi valu, haigused, kiusatused, kannatused ja nõrkused (vt Alma 7:11–12).

• Ülendus − Igavene elu Jumala juures; meie Taevaisa sarnaseks saamine ja Tema juures elamine. Ülim kõikidest Jumala andidest. Ülendus saadakse Kristuse lepituse kaudu ning kuuletudes kõikidele evangeeliumi seadustele ja talitustele.

• Langemine (mis sai osaks Aadamale ja Eevale) − Kui Aadam ja Eeva sõid keelatud vilja, said neist surelikud, mis tähendab, et nad said patustada ja surra. Aadam sai „esimeseks lihaks” maa peal (vt Moosese 3:7). Viimse aja ilmutus teeb selgeks, et langemine oli õnnistus ning et Aadamat ja Eevat tuleks austada kui kogu inimkonna esimesi vanemaid.

• Kohtumõistmine − Jumal mõistab Jeesuse Kristuse kaudu kohut meist igaühe üle eraldi, et määrata kindlaks, millise igavese auhiilguse me saame. Kohtumõistmine põhineb meie kuulekusel Jumala käskudele ning sellel, kas me oleme võtnud vastu Jeesuse Kristuse lepitava ohverduse. Me saame oma igavese tasu olenevalt sellest, kas meie teod ja soovid on olnud head või halvad.

• Surematus − Igavene elu ülestõusmise järgses seisundis, kus ei ole füüsilist surma.

• Surelikkus − Ajavahemik sünnist füüsilise surmani.

• Füüsiline surm − Seisund, kus meie vaim, mis elab igavesti ja ei saa surra, eraldatakse meie füüsilisest kehast.

• Sünnieelne elu (maisele elule eelnev elu; elu enne maa peale tulekut) − Meie Taevaisa vaimulastena elasime enne maa peale sündimist Tema juures. Surelikkusele eelnevas elus ei olnud meil füüsilist keha.

• Lunastus − Päästmine, väljaostmine, luna vastu vabastamine, just nagu inimese tasu eest vabastamine vangistusest. Lunastamine viitab Jeesuse Kristuse lepitusele ja patust pääsemisele. Jeesuse lepitus lunastab kogu inimkonna füüsilisest surmast. Tema lepituse tõttu saavad need, kellel on Temasse usku ja kes parandavad meelt, lunastatud ka vaimsest surmast.

• Ülestõusmine − Vaimukeha ning luust ja lihast füüsilise keha surmajärgne taasühinemine. Pärast ülestõusmist ei lahutata vaimu ja keha enam kunagi ja inimene on surematu. Tänu sellele, et Jeesus Kristus sai surmast võitu, tõuseb iga maa peal elanud inimene kord üles.

• Päästmine − Pääsemine füüsilisest ja vaimsest surmast. Kõik inimesed päästetakse füüsilisest surmast tänu Jumala armule, mis saab kõigile osaks tänu Jeesuse Kristuse surmale ja ülestõusmisele. Iga inimene võib saada päästetud ka vaimsest surmast tänu Jumala armule, kui tal on usku Jeesusesse Kristusesse. Selline usk väljendub meie elus, kui elame kuulekalt evangeeliumi seaduste ja talituste järgi ning teenime Kristust.

• Vaimne surm − Eraldatus Jumalast ja Tema mõjust; surm kõige suhtes, mis on seotud õigsusega. Vaimne surm tuli maailma Aadama langemise kaudu (vt Alma 42:6–7). Surelikud, kelle mõtted, sõnad ja teod on halvad, on vaimselt surnud, kuigi nad elavad ikka veel maa peal (vt 2. Nefi 9:39). Jeesuse Kristuse lepituse kaudu ning kuuletudes evangeeliumi põhimõtetele ja talitustele, võivad mehed ja naised saada patust puhtaks ning ületada vaimse surma.

Muud sõnad, mille puhul õpetatavad võivad vajada selgitust

• Ristimine vee alla kastmise teel

• Selestiline

• Puhastatud (patust)

• Loomine

• Igavene areng

• Igavene elu

• Usk

• Keelatud vili

• Andeks saama (patu)

• Eedeni aed

• Auhiilguse kuningriigid

• Vastandlikkus

• Füüsiline surm

• Päästmisplaan

• Prooviaeg

• Meelt parandama

• Patt

• Vaimumaailm

• Telestiline

• Terrestriline

• Hea ja kurja tundmise puu