Kes ma olen?

Sa oled Jumala laps

See, kuidas sa ennast määratled, võib elu jooksul muutuda, kuid eelkõige on tähtsaim see, et sa oled Jumala armastatud laps. Ta on sinu vaimu Isa (vt 4Ms 16:22; 27:16; Hb 12:9).

Oma sureliku elu jooksul võime end mitmel viisil määratleda. Mõned määratlused võivad kirjeldada kuuluvust või eluetappi ning teised kajastada füüsilisi omadusi, näiteks „pikk”, „lühike”, „brünett”, „kiilakas” või „punapäine”.

Määratlustel on võim. President Thomas S. Monson on kirjeldanud oma isiklikku kogemust määratluste võimu kohta:

„Mõnikord kannavad linnad ja rahvad erilisi identiteeti määratlevaid silte. Nagu üks külm ja väga vana linn Kanada idaosas. Misjonärid kutsusid seda Stony Kingstoniks (Jäiseks Kingstoniks). Kuue aastaga oli seal vaid üks inimene Kirikusse pöördunud, kuigi kogu selle aja jooksul oli sinna pidevalt misjonäre saadetud. Kingstonis ei ristinud keegi. ‥

Samal ajal, kui ma selle kurva olukorra üle palvetasin ja mõtisklesin, sest minu kui misjonijuhataja vastutus nõudis tollal, et ma palvetaksin ja mõtiskleksin selliste asjade üle, juhtis mu naine tähelepanu katkendile Deta Petersen Neeley raamatust „A Child’s Story of the Prophet Brigham Young” (Salt Lake City: Deseret News Press, 1959, lk 36). Ta luges ette, et Brigham Young oli ühel külmal ja lumerohkel päeval sõitnud Ontarios asuvasse Kingstonisse. Ta töötas seal umbes kolmkümmend päeva ja ristis nelikümmend viis hinge. Siin oli vastus. Kui misjonär Brigham Young suutis nii palju saaki koguda, siis suudavad seda teha ka tänapäeva misjonärid.

Selgitusi andmata kutsusin ma misjonärid Kingstonist ära, et lüüasaamiste ahel saaks katkestatud. Seejärel levitati ettevaatlikult sõna: „Varsti avatakse misjonitööks uus linn, nimelt linn, kus Brigham Young evangeeliumi kuulutas ja ristis kolmekümne päevaga nelikümmend viis inimest.” Misjonärid spekuleerisid asukoha üle. Oma kirjades palusid nad igal nädalal, et nad saadetaks sellesse Shangri-la’sse. Möödus veelgi aega. Siis valiti hoolikalt välja neli misjonäri – kaks neist olid uued, kaks kogenud – osalema selles ülipõnevas seikluses. Väikese koguduse liikmed tõotasid neid toetada. Misjonärid tõotasid töötada elu eest. Issand austas mõlemaid.

Kolme kuuga sai Kingstonist Kanada misjoni kõige viljakam linn. Hallid lubjakivist hooned seisid endiselt, linn ei olnud oma välimust muutnud, rahvaarv sama. Muutus seisnes suhtumises. Kahtluse silt alistus usu sildile.” (Labels. – Ensign, nov 1983, lk 19–20)

Elu jooksul muutuvad meie identiteedi aspektid. Me muutume paratamatult noorest vanaks. Meie vaated võivad muutuda ja koos nende vaadetega võib muutuda ka meie kuuluvus.

Meie identiteet võib muutuda, kuid üks aspekt meie olemuses on igavesti muutumatu: me oleme alati Jumala lapsed.

Identiteet ja määratlused

Me peaksime olema ettevaatlikud, kuidas ennast määratleme. Määratlusi tuleks kasutada läbimõeldult ja Püha Vaimu juhtimisel. Määratlused võivad mõjutada seda, kuidas me iseendast mõtleme ja kuidas teised meid kohtlevad, ning võivad suurendada või piirata meie võimet järgida Jumala õnneplaani. Määratlused võivad mõjutada meie eesmärke, meie identiteeditunnet ja inimesi, keda me nimetame sõpradeks. Kui määratlused segavad meie igavest arengut, võime otsustada neid muuta. President Dallin H. Oaks on selgitanud:

„Ma arvan, et on alust arvata, et mõned inimesed leiavad, et tunded samast soost isikute vastu on nende elu kõige määravamaks teguriks. ‥ Meil on õigus valida, millised omadused meid määratlevad. Need valikud ei ole meile peale surutud.

Meie kõigi ülimaks määratluseks on see, et me oleme taevaste vanemate lapsed ja me oleme sündinud siia maailma kindla eesmärgiga ja meil on jumalik saatus. Kui ükski neist omadustest, olgu see siis milline tahes, muutub sellest ülimast määratlusest tähtsamaks, siis juhib see meid valele rajale ning selle mõju on hävitav.” (Intervjuu vanem Dallin H. Oaksi ja Lance B. Wickmaniga omasooveetluse teemal. Omasooveetlus, 2006)

Kui inimene tunneb külgetõmmet sama soo vastu, võib ta valida, kas kasutada seksuaalse identiteedi määratlusi. Enda määratlemine gei või lesbina ei ole vastuolus Kiriku põhimõtete või õpetusega, kuid sellel võivad siiski olla soovimatud tagajärjed, mis mõjutavad kohtlemist. Kuid ühelgi tõelisel Kristuse järgijal ei ole õigust keelduda armastusest sellepärast, et sa otsustasid end sel viisil määratleda.

President Russell M. Nelson tuletas meile meelde: „Ühel päeval küsitakse teilt, kas te võtsite enda peale Kristuse nime ja kas te olete sellele lepingule truuks jäänud.” (Identity, Priority, and Blessings. – Ensign, aug 2001, lk 10)

Nagu Paulus ütles: „Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud! Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses” (Gl 3:27–28).

Ühel päeval, selle lühikese sureliku teekonna lõpus, pöördume tagasi oma taevaste vanemate juurde. Ühel päeval neelab meie igavene identiteet Jumala lapsena alla kõik muud määratlused.