„23. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Kui igavese abielu või lapsesaamise õnnistused viibivad”, Igavene pere: õpetaja juhend (2022)
„23. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Igavene pere: õpetaja juhend
23. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Kui igavese abielu või lapsesaamise õnnistused viibivad
Paljud inimesed tunnevad, et nende õigemeelsed soovid seoses abiellumise või lastesaamisega ei taha täituda ning sellise viivitusega võib kaasneda heitumus, mure ja südamevalu. Mõtisklege seda materjali uurides, miks me võime usaldada, et kui oleme Issandale ustavad, täidab Ta õnnistused, mida Ta on meile igavese perega seoses lubanud. Samuti kaaluge, miks me kõik oma pereoludest sõltumata Päästja Kirikus ja Jumala plaanis vajalikud oleme.
1. osa
Mis siis, kui mu olukord ei sobitu pereläkituses kirjeldatuga?
Kiriku juhid õpetavad ideaalsest pereelust. Samas mõistavad nad ka seda, et kõigi pereelu pole ideaalne. Näiteks õpetavad prohvetid pereläkituses, et osa „asjaolude korral võib [pühade perekohustuste täitmisel] osutuda vajalikuks ‥ rollide ümberkorraldamine” (Perekond: läkitus maailmale. – ChurchofJesusChrist.org).
Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on möönnud, et ustavate Kiriku liikmete perekondlik olukord on erinev:
„Nii paljud noored ja vanad on truud ja ustavad Jeesuse Kristuse evangeeliumile ka siis, kui nende enda praegune elu ei sobitu kenasti perekonnaläkituse raamidesse: lapsed, kelle elu on lahutusest vapustatud; ‥ lahutatud naised ja mehed, keda on tõsiselt haavanud abikaasa truudusetus; abikaasad, kes ei saa lapsi; ‥ vallalised naised ja mehed, kel pole olnud võimalik erinevatel põhjustel abielluda.” (Ususilmad. – 2019. a kevadine üldkonverents)
Juhataja M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Üle poolte täiskasvanute on täna Kirikus lesed, lahutatud või pole veel abiellunud. Osa kahtleb oma võimalustes ja kohas Jumala plaanis ja Kirikus. Me peaksime mõistma, et igavene elu ei seisne pelgalt antud hetke perekonnaseisus, vaid selles, kas ollakse jüngrid ja „vaprad tunnistuses Jeesusest” (ÕL 76:79; vt ka ÕL 121:29). ‥
Kõik, kes võtavad vastu Päästja lahke meeleparanduse anni ja elavad Ta käskude järgi, saavad igavese elu ka siis, kui nad ei jõua kõigi selle tunnuste ja täiusteni surelikkuses.” (Lootus Kristusele. – 2021. a kevadine üldkonverents)
Osa inimesi võib panna imeks, miks Kiriku juhid üha jätkuvalt ideaalsest pereelust õpetavad, kui paljude Kiriku liikmete pereelu pole ideaalne.
Õde Sharon Eubank Abiühingu üldjuhatusest on jaganud oma kogemusi ja kaemusi vallalise täiskasvanuna:
„Ma tean, mis tunne see on, kuna ka mina olen vallaline. Teil puudub semu, te istute kirikus kohmetult, peod võivad olla piinarikkad, sugulaste arvates on neil õigus kommenteerida, kui keegi ei peaks sõnagi lausuma. ‥
Ka perekesksesse Kirikusse sobitumine võib olla paras väljakutse. Kuid tegelikkuses pole enamiku Kiriku liikmete pereolud täiuslikud. Ma pole kindel, et üldse keegi elab täiuslikus ideaalses perekonnas. Milleks siis sellele tähelepanu pöörata? Sest perekond on meie saatus ja me oleme siin maa peal selleks, et õppida tugevaks peresuhteks vajalikke oskusi, ükskõik milline meie oma olukord ka poleks.” (A Letter to a Single Sister. – Ensign, okt 2019, lk 40)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Kuidas rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema pereõpetusse ka siis, kui meie pereolud pole ideaalsed?
2. osa
Kuidas usuga edasi minna, kui soovitud õnnistused viibivad?
Aabraham ja Saara teadsid, mis tunne see on, kui osa soovitud õnnistusi viibib ja osa selles elus ei täitu. Kui Aabraham oli 75-aastane, polnud neil Saaraga lapsi (vt 1Ms 11:29–30; 12:4). Ja ometi lubas Issand talle: „Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks” (1Ms 13:16). Lisaks lubas Issand, et Aabrahamile ja ta järglastele antakse pärandiks Kaananimaa (vt 1Ms 17:8). Hiljem, kui Aabraham oli saja-aastane ja Saara 90-aastane, lubati neile, et Saara sünnitab poja, kellele tuleb panna nimeks Iisak (vt 1Ms 17:17, 19). Kuigi see lubadus ja osa muid neile antud lubadusi täitusid, ei täitunud Issanda lubadused nende arvututest järeltulijatest ja tõotatud maast Aabrahami ja Saara eluajal.
Apostel Paulus viitas neile Aabrahamile ja Saarale antud lubadustele kirjas heebrealastele.
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Heebrealastele 11:8, 11–13 ja mõtisklege, mida õppida Aabrahami ja Saara eeskujust Jeesusesse Kristusesse usu rakendamise kohta, kui õnnistused selles elus viibivad või ei täitu.
President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on selgitanud: „Usk tähendab usaldust – Jumala tahte usaldamist, Tema teguviiside usaldamist ja Tema ajakava usaldamist.” (Ajastus. – Liahoona, okt 2003, lk 12)
Issandalt soovitud õnnistuste ootamine võib panna proovile meie kannatlikkuse ja kuulekuse. Vanem Spencer J. Condie on jaganud Seitsmekümne liikmena teenides:
„Mõnikord, oma maise kannatamatuse tõttu, võime Issanda kallid lubadused silmist lasta ja kujutada ette, et nende lubaduste täitumine pole seotud meie kuulekusega.” (Pretendeerige kallitele ja suurimatele tõotustele. – 2007. a sügisene üldkonverents)
Juhataja Ballard on õpetanud sellesarnaselt Issanda järgi ootamise kohta:
„Issanda järel ootamine [tähendab] kestvat kuuletumist ja vaimseid edusamme Tema poole. Issanda järel ootamine ei tähenda jõudeaega. Te ei peaks iial tundma, nagu oleksite ooteruumis. ‥
Issanda ja Ta lubaduste järel ootamisega kaasneval isiklikul arengul on selles plaanis, mille Ta meie kõigi jaoks teinud on, hindamatu püha osa. ‥ Issand austab neid, kes Teda teenivad ning kannatlikult ja usuga Tema järel ootavad (vt Js 64:4; ÕL 133:45).” (Lootus Kristusele. – 2021. a kevadine üldkonverents)
Pange oma mõtted kirja
Pange kirja kogemusi või õpetusi, mis on tugevdanud teie usaldust, et Issand täidab oma lubadused ka siis, kui õnnistused viibivad.
3. osa
Kuidas ma saan pereoludele vaatamata Issanda Kirikus oma panuse anda?
Osa Kiriku liikmeid, kelle pereolud ei vasta praegu pereläkituses kirjeldatule, võivad mõtiskleda, kuidas nad Kirikusse sobituvad. Apostel Paulus kõrvutas Jeesuse Kristuse Kirikut füüsilise kehaga, et õpetada meile, miks iga Kiriku liige on vajalik.
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme 1. korintlastele 12:12, 16–17, 21, 25–27 ning mõelge sellele, kuidas iga Kiriku liige on oluline ja annab tervikule oma panuse.
Meie ainulaadne olukord lisab meie koguduseperele väärtust ja kogemusi. Juhataja Ballard on rõhutanud:
„Ärge iial unustage, et te olete Jumala, meie Igavese Isa laps praegu ja igavesti. Ta armastab teid ja Kirik soovib ja vajab teid. Jah, meil on teid vaja! Meil on vaja teie häält, andeid, oskusi, headust ja õigemeelsust.” (Lootus Kristusele. – 2021. a kevadine üldkonverents)
Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Oma erinevusi arvestades võiks igaüks meist ennast sellest koguduseperest eraldada. ‥ Jagagem selle asemel oma andeid ja talente teistega, tuues neile lootusesära ja rõõmu ning ülendades seda tehes omaenda vaimu.” (Belonging to a Ward Family. – Ensign, märts 1996, lk 16)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Mida ma saan teha, et teisi oma koguduse liikmeid paremini mõista ning aidata neil tunda ühtekuuluvust ja et neid hinnatakse? Mida ma saan teha, et lasta Päästjal aidata mul tunnetada oma väärtust ja oma kohta Tema Kirikus, kui peaksin tundma, et ma Kirikusse ei kuulu?