„24. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Vaimsest tervisest kõnelemine lootusrikkalt ja osavõtlikult”, Igavene pere: õpetaja juhend (2022)
„24. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Igavene pere: õpetaja juhend
24. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Vaimsest tervisest kõnelemine lootusrikkalt ja osavõtlikult
Meie vaimne tervis mõjutab meie mõtteid, tundeid, käitumist, vastupidavust ja muud. Isegi kui püüame tervist korras hoida, võime kogeda selliseid vaimseid terviseprobleeme nagu ärevus ja depressioon. Mõtisklege seda õppetundi uurides, mida te saate teha oma vaimse tervise parandamiseks. Lisaks mõtisklege, kuidas saaksite olla rohkem Päästja moodi, kui lävite pereliikmete ja teistega, kellel võib olla sarnaseid väljakutseid või enesetapumõtteid.
1. osa
Mida saan teha, et oma emotsionaalsest ja vaimsest tervisest teadlikum olla?
Meil kõigil tuleb ette päevi või aegu, mil tunneme kurbust, pinget või ärevust. Tähtis on tähele panna, kuidas ja miks me end nii tunneme ning anda endast parim, et nende tunnetega tervislikult toime tulla.
Iisraelimaal ringi rännates tunnetas Päästja loomulikult oma teenimistöö raskust. Ta juhendas oma apostleid ja suhtus kannatlikult nende nõrkustesse. Rahvahulgad surusid Talle peale, et Tema imesid pealt näha või terveks saada. Ta vaenlased otsisid pidevalt võimalusi, et Teda avalikult häbistada. Teda pilgati, mõnitati, tõrjuti ja reedeti. Ta oli tõepoolest „valude mees ja haigustega tuttav” (Js 53:3).
Jeesus läks sageli mõnda paika, kus Ta sai üksi olla ja Jumalaga suhelda (vt Mt 14:22–23; Mk 1:35; 6:31, 46; Lk 5:16). Tema eeskuju järgimine võib tugevdada meie emotsionaalset ja vaimset tervist. (NB! Mõne tõsise vaimse tervise probleemi või enesetapumõtete puhul on parem olla pigem kellegi teisega kui üksinda.)
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja M. Russell Ballard on küsinud noortelt täiskasvanutelt:
„Kas te veedate aega vaikselt omaette? ‥
Maailma üha eredamaks, valjemaks ja rutakamaks muutudes on meil üha raskem oma elus Vaimu tunda. Kui teie elus pole vaikset aega, kas hakkaksite siis seda täna õhtul otsima?” (Be Still, and Know That I Am God. – Kiriku Haridussüsteemi pühalik koosolek noortele täiskasvanutele, 4. mai 2014, broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Leidke vaikne koht, kus oma emotsionaalse ja vaimse tervise üle mõtiskledes järgmiste küsimuste peale mõelda:
-
Kas ma võtan iga päev aega, et süvendada oma suhet Jumalaga? Kas otsin aktiivselt võimalusi tervislike suhete loomiseks pere ja sõpradega? Kas ma treenin regulaarselt, toitun tervislikult ja magan piisavalt? Kas mu töö on tähendusrikas ja ma leian aega tervislikuks puhkuseks?
-
Kui tähelepanelikult ma suhtun oma emotsionaalsesse tervisesse? Kas ma oskan märgata, kui ja miks end teatud viisil tunnen? Kas mul on tervislikke viise, kuidas negatiivsete tunnetega toime tulla? Kas mul on tervislikke viise vaimsete pauside pidamiseks ja lõõgastumiseks, kui tunnen pinget või ärevust?
-
Kuidas mu elu õnnistatakse, kui tempot aeglustan ning oma emotsionaalsele ja vaimsele tervisele mõtlen?
Võiksite kuulata Sisseli ning Tabernaakli koori ja Templiväljaku orkestri esituses laulu „Slow Down” (Võta aeglasemalt; 6:07).
2. osa
Mida ma saan teha, et paremini mõista, mis tunne on kogeda vaimseid terviseprobleeme?
Oma maise teenimistöö ajal tervendas Päästja inimesi kõiksugustest katsumustest (vt Mt 4:23). President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on järeldanud: „Kindlasti said nii terveks ka need, kelle haigused olid emotsionaalsed, hingelised või vaimsed.” (Tema teeb terveks koormatud. – 2006. a sügisene üldkonverents)
Nagu varem mainitud, tuleb meil kõigil ette hetki või päevi, mil tunneme ülekoormatust, kurbust või ärevust. Kui heitleme nende või sarnaste tunnetega pikema ajaperioodi vältel või kui need tunded hakkavad meie igapäevaelu takistama, on tähtis abi otsida (vt „How can I tell if I’m just having a hard time right now or if I’m struggling with a mental health challenge?” (Kuidas aru saada, kas mul on praegu raske aeg või on mul probleeme vaimse tervisega?) – ChurchofJesusChrist.org).
Kuigi patune käitumine võib põhjustada emotsionaalseid ja vaimseid kannatusi, on oluline, et me ei pane kõiki selliseid väljakutseid patu või vähese usu arvele. Osal Issanda kõige ustavamatel lastel tuleb ette vaimseid terviseprobleeme, nt ärevushäire või kliiniline depressioon. Kuigi me ei tea vaimsete haiguste kohta kõike, teame, et need on komplekssed. Vaimset haigust saab seostada aju keemilise tasakaalu häirete, pärilikkuse ja keskkonnategurite, traumeerivate sündmuste, ajukahjustuse või mingi aine kuritarvitamisega. Nüüdisajal „mõjutab mentaalne või emotsionaalne haigus mingil eluhetkel ühte neljast inimesest”. (Bonnie L. Oscarson. 5 Resources to Help Youth Facing Emotional and Mental Illness. – 21. nov 2017, ChurchofJesusChrist.org)
Vaimse haiguse puhul saab sageli jõudu ja tervist leevenduse nimel paastumisest ja palvetamisest, preesterluse õnnistuste palumisest ning templis käimisest. Kuid on ka aegu, mil haigus jääb kestma. Sellisel juhul teadke, et teie püüdlused pole asjatud (vt 2Kr 12:7–10). Issand peab teie üle valvet ja saab pühitseda selle kogemuse teie kasuks (vt ÕL 122:7).
Mõtisklege, kuidas saab vaimse tervise säilitamisel või parandamisel tuge järgmistest põhimõtetest:
-
Keskenduge Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele. Otsustage neisse uskuda ja selle usu ajel tegutseda eriti siis, kui nende mõju tundmine osutub väljakutseks. Meenutage aegu, mil olete nende mõju tundnud. Pidage meeles, et Päästja saab alati aidata, kuna Ta „laskus allapoole kõiki asju” (ÕL 88:6). Ta mõistab täiuslikult vaimsest haigusest vaevatute meeleheidet ja frustratsiooni. Prohvet Alma tunnistas, et Jeesus Kristus teab „vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele” (Al 7:12).
-
Jagage oma läbielamisi teile armsate inimestega. Vaimse haiguse varjamine võib tugevdada üksiolekuga seotud tundeid ja takistada teil saada vajalikku, ehk isegi elupäästvat abi. Kui aitate teistel mõista oma läbielamisi, võimaldab see neil teid paremini toetada.
-
Otsige abi pädevatelt meditsiinitöötajatelt. Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud nõu:
„Kui probleem sedasi ei lahene, siis otsige abi tunnustatud spetsialistilt, kes on läbinud vastava koolituse ja kellel on kõrged väärtushinnangud. Olge oma mineviku ja läbielamiste kohapealt aus.” (Nagu katkine anum. – 2013. a sügisene üldkonverents)
Kui teil on pereliikmeid või teisi tuttavaid, keda vaevab mõni vaimne haigus, siis mõelge, kuidas nende põhimõtete mõistmine aitab teil ka neile toeks olla.
Kui keegi räägib teile oma mentaalsest terviseprobleemist, siis kuulake armastusega ja ärge mõistke hukka. Õde Reyna I. Aburto Abiühingu üldjuhatusest on õpetanud:
„Armastusega kuulamine on üks suurimaid ande, mida saame anda, ja võime aidata kanda või kergitada raskeid pilvi, mis meie armastatuid ja sõpru lämmatavad (vt Rm 2:19; 13:12), et meie armastuse kaudu võiksid nad taas tunda Püha Vaimu ja tajuda seda valgust, mis lähtub Jeesusest Kristusest.” (Rõõmus ja kurbuses jää minuga! – 2019. a sügisene üldkonverents)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Mõelge, kuidas parem arusaamine vaimsetest terviseprobleemidest aitab teil olla kannatlikum ja kaastundlikum nende vastu, keda need vaevavad. Võiksite vaadata videot „Like a Broken Vessel” (Nagu katkine anum; 11:36), kus näidatakse nende inimeste isiklikke lugusid, kes on elanud mentaalse haigusega, ning tuuakse samuti ära vanem Hollandi nõuanne.
3. osa
Mida ma saan teha, et aidata ära hoida enesetappu või aidata neid, kelle armas inimene on teinud enesetapu?
Tõsised vaimsed terviseprobleemid kuuluvad enesetapu riskitegurite hulka. „Enamik inimesi, kes proovib suitsiidi sooritada, ei soovi surra. Nad lihtsalt otsivad leevendust oma füüsilisele, hingelisele, emotsionaalsele või vaimsele valule.” (Suitsiidi ennetamine ja kaotusevalule reageerimine. – ChurchofJesusChrist.org)
Kui te ise või mõni teie tuttav mõtleb enesetapule, otsige kohe abi. Selleks tuleb võib-olla pöörduda haiglasse erakorralise meditsiini osakonda või helistada tasuta kriisiabinumbritele. (Kriisiabi telefoninumbreid leiab nt aadressiltkriisiabi.ee.)
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Moosia 18:8–9 ning mõelge, kuidas juhinduda sellest pühakirjalõigust, et aidata neid, keda vaevavad vaimsed terviseprobleemid või enesetapumõtted. (Pärast selle pühakirjalõigu lugemist oleks hea lugeda ka artiklit „How to Help Someone in Crisis” (Kuidas aidata kedagi, kes on kriisiseisundis). – ChurchofJesusChrist.org.)
Kui keegi endalt elu võtab, võime tunda lohutamatut leina. Vanem Dale G. Renlund Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on märkinud, et kui keegi on teinud enesetapu, võib tema kaotusest ülesaamine võtta pikka aega. Seejärel on ta andnud järgmist nõu:
„Püüdke elada päev päeva kaupa. ‥ Issand on meile seejuures abiks. ‥ Ta on iga päev olemas.” (Grieving after a Suicide, (video). – ChurchofJesusChrist.org)
Jeesus Kristus on täiuslikult mõistev, empaatiavõimeline ja armastav. Me võime jätta ja peaksimegi jätma kogu kohtumõistmise Tema kätte. Juhataja Ballard on õpetanud:
„Mõistagi ei tea me iga enesetapu tagamaid. Üksnes Issand teab kõiki üksikasju ja Tema on see, kes meie maiseid tegusid hindab.
Kui Ta meie üle kohut mõistab, võtab Ta arvesse kõiki asjaolusid: meie geneetilist ja keemilist ülesehitust, meie vaimset seisundit, intellektuaalset võimekust, saadud õpetusi, esiisade pärimusi, tervist jne.” (Suicide: Some Things We Know, and Some We Do Not. – Ensign, okt 1987, lk 8)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Mõtisklege, mida te saate teha, et aidata enesetappu ära hoida. Ideede leidmiseks võiksite kuulata varem Noorte Naiste üldjuhatuses nõuandjana teeninud õde Carol F. McConkie nõuannet videos „Preventing Suicide” (Enesetapu ärahoidmine; 1:43).