1 Sõna, mida Jesaja, Aamotsi poeg, nägi Juuda ja Jeruusalemma kohta.

2 Ja viimsetel päevadel sünnib, et Issanda koja mägi rajatakse mägede tippu ja ülendatakse kõrgemale küngastest, ja kõik rahvad voolavad ta juurde.

3 Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: Tulge ja mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, ja ta õpetab meile oma teid ja me kõnnime tema radu; sest Siionist väljub seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna.

4 Ja tema mõistab kohut rahvaste keskel ja noomib paljusid rahvaid; ja nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks – rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ega õpi nad enam sõdima.

5 Oo Jaakobi koda, tulge ja kõndigem Issanda valguses; jah, tulge, sest te kõik olete eksinud, igaüks oma pahelisele teele!

6 Seepärast, oo Issand, oled sa hüljanud oma rahva, Jaakobi koja, sest nad on täis idamaa kombeid ja võtavad kuulda ennustajaid vilistite kombel ning tunnevad heameelt võõramaa laste üle.

7 Nende maa on täis ka hõbedat ja kulda ja nende varandustel ei ole lõppu; nende maa on täis ka hobuseid ja nende sõjavankritel pole otsa.

8 Nende maa on täis ka ebajumalaid; nad kummardavad oma kätetööd, seda, mis on teinud nende enda sõrmed.

9 Ja tavaline inimene ei kummardu ja tähtis inimene ei alanda ennast, seepärast, ära anna talle andeks!

10 Oo te pahelised, minge kalju sisse ja peitke ennast põrmu, sest Issanda kartus ja tema kõrge hiilgus tabavad teid!

11 Ja sünnib, et inimese kõrk olek alandatakse ja inimese upsakus painutatakse, ja sel päeval ülendatakse üksnes Issand.

12 Sest Vägede Issanda päev tuleb peagi kõikide rahvaste peale, jah, kõigi peale; jah, uhkete ja kõrkide peale ning kõigi peale, kes on tõusnud kõrgele, ja nad alandatakse.

13 Jah, Issanda päev tuleb kõigi Liibanoni seedrite peale, sest need on kõrged ja uhked, ja kõigi Baasani tammede peale.

14 Ja kõigi kõrgete mägede peale ja kõigi küngaste peale ja kõigi rahvaste peale, kes on uhked, ja kõigi inimeste peale;

15 ja iga kõrge torni peale ja iga kindlustatud müüri peale;

16 ja kõigi merelaevade peale ja kõigi Tarsise laevade peale ja kõige peale, mida on ilus vaadata.

17 Ja inimeste kõrkus painutatakse ja inimeste upsakus alandatakse; ja sel päeval ülendatakse üksnes Issand.

18 Ja ebajumalad kaotab ta täielikult.

19 Ja nad poevad kaljulõhedesse ja mullakoobastesse, sest neid valdab Issanda kartus ja neid tabab tema kõrge hiilgus, kui ta tõuseb maad hirmsasti raputama.

20 Sel päeval viskab inimene oma hõbedased ebajumalad ja oma kuldsed ebajumalad, mis ta endale kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele;

21 et pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse, sest neid valdab Issanda kartus ja neid tabab tema kõrge hiilgus, kui ta tõuseb maad hirmsasti raputama.

22 Ütelge end lahti inimesest, kellel on vaid hingeõhk ninasõõrmeis, sest teda ei saa ju pidada millekski!