1 Jah, sest nõnda ütleb Issand: Kas ma olen sind enda juurest ära saatnud või olen ma sind igavesti hüljanud? Sest nõnda ütleb Issand: Kus on teie ema lahutuskiri? Kellele olen ma sind saatnud või missugusele oma võlausaldajatest olen ma sind müünud? Jah, kellele olen ma sind müünud? Vaata, oma süütegude pärast olete te end ära müünud ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud.

2 Mispärast, kui ma tulin, ei olnud ühtki inimest; kui ma hüüdsin, jah, ei vastanud keegi. Oo Iisraeli koda, kas mu käsi on mingil moel lühemaks tehtud, et see ei saa lunastada, või kas mul pole jõudu, et vabastada? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, ma teen nende jõed kõnnumaaks ja panen nende kalad haisema, sest veed on kuivanud ja need surevad janusse.

3 Ma riietan taevad pimedusega ja annan neile kotiriide katteks.

4 Issand Jumal on andnud mulle õpetatute keele, et ma teaksin, kuidas rääkida sinule sõna õigel ajal, oo Iisraeli koda. Kui te olete kurnatud, äratab ta hommik hommiku järel. Ta äratab minu kõrva kuulma õpetatute kombel.

5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei olnud mässuline, ka ei taganenud ma ära.

6 Ma andsin oma selja lööjatele ja oma põsed nendele, kes katkusid karvu. Ma ei peitnud oma nägu häbi ja sülje eest.

7 Sest Issand Jumal aitab mind, seepärast ei aeta mind segadusse. Seepärast olen ma oma näo teinud kui ränikiviks ja ma tean, et ma ei jää häbisse.

8 Ja Issand on mu lähedal ja ta mõistab mu õigeks. Kes tahab minuga võidelda? Seisku me kõrvuti. Kes on mu vastane? Las ta tuleb minu juurde ja ma löön teda oma suu jõuga.

9 Sest Issand Jumal aitab mind. Ja kõik need, kes mind süüdi mõistavad, vaata, kõik nad vananevad kui rüü ja koi sööb nad ära.

10 Kes teie hulgast kardab Issandat, kes kuuletub tema teenija häälele, kes kõnnib pimeduses ja on ilma valguseta?

11 Vaadake, teie kõik, kes te süütate tule, kes end ümbritsete sädemetega, kõndige oma tule paistel ja sädemetes, mis te olete süüdanud! Minu käest tuleb teile see – te heidate puhkama murelikuna.