1 Nüüd Issand Jumal laskis näljahädal Uurimaal kibedaks minna, nii et suri minu vend Haaran; kuid minu isa Terah elas ikka veel Kaldea Uurimaal.

2 Ja sündis, et mina, Aabraham, võtsin naiseks Saarai ja minu vend Naahor võttis naiseks Milka, kes on Haarani tütar.

3 Nüüd Issand oli öelnud minule: Aabraham, mine ära oma maalt ja oma sugulaste seast ning oma isa kojast maale, kuhu ma sind juhatan.

4 Mispärast, ma lahkusin Kaldea Uurimaalt, et minna Kaananimaale; ja ma võtsin kaasa Loti, oma vennapoja, ja tema naise ning oma naise Saarai; ja ka mu isa järgnes mulle maale, millele me panime nimeks Haaran.

5 Ja näljahäda leevenes; ja minu isa jäi Haaranisse ja elas seal, sest Haaranis oli palju loomakarju; ja mu isa pöördus taas oma ebajumalakummardamise juurde, mispärast ta jäi Haaranisse.

6 Aga mina, Aabraham, ja minu vennapoeg Lott palvetasime Issanda poole ning Issand ilmus minule ja ütles mulle: Tõuse ja võta endaga kaasa Lott; sest ma kavatsen su Haaranist ära võtta ja teha sinust oma teenija, kes kannab minu nime võõral maal, mille ma annan sinu seemnele pärast sind igaveseks omandiks, kui nad võtavad minu häält kuulda.

7 Sest mina olen Issand, sinu Jumal; ma elan taevas; maa on minu jalajäri; ma sirutan oma käe mere kohale ja see kuuletub mu häälele; ma teen tuule ja tule endale sõjavankriks; ma ütlen mägedele: Minge siit! Ja vaata, keeristuul võtab nad hetkega, äkitselt.

8 Minu nimi on Jehoova ja ma tean lõppu algusest peale; seepärast minu käsi on sinu peal.

9 Ja ma teen sind suureks rahvaks ja ma õnnistan sind ülirohkesti ning teen su nime suureks kõigi rahvaste seas, ja sina saad õnnistuseks sinu seemnele pärast sind, nii et nad kannavad selle teenimistöö ja preesterluse oma kätel edasi kõikidele rahvastele;

10 ja ma õnnistan neid sinu nime kaudu; sest kõiki neid, kes võtavad vastu selle evangeeliumi, hakatakse kutsuma sinu nime järgi ning nad loetakse sinu seemneks ja nad tõusevad üles ja õnnistavad sind kui oma isa;

11 ja mina õnnistan neid, kes õnnistavad sind, ning nean need, kes neavad sind; ja sinus (mis tähendab sinu preesterluses) ja sinu seemnes (mis tähendab sinu preesterlust), – sest ma annan sinule lubaduse, et see õigus jätkub sinus ja peale sind sinu seemnes (ehk siis otseses seemnes ehk ihu seemnes) – saavad õnnistatud kõik maa perekonnad, nimelt evangeeliumi õnnistustega, mis on pääste, nimelt igavese elu õnnistused.

12 Nüüd, pärast seda, kui Issand oli eemaldunud minuga rääkimast ja oli eemaldanud oma palge minu juurest, ütlesin ma oma südames: Sinu teenija on sind hoolega otsinud; nüüd olen ma su leidnud;

13 sa saatsid oma ingli vabastama mind Elkena jumalate käest ja ma teen hästi, kui võtan kuulda sinu häält, seepärast, luba oma teenijal tõusta ja minna rahus.

14 Nõnda mina, Aabraham, läksin, nagu Issand oli mulle öelnud, ja Lott koos minuga; ja mina, Aabraham, olin kuuskümmend ja kaks aastat vana, kui ma Haaranist välja läksin.

15 Ja ma võtsin Saarai, kelle ma olin naiseks võtnud, kui olin Kaldea Uuris, ja oma vennapoja Loti ja kogu oma vara, mis me olime kogunud, ning hinged, kelle me olime võitnud Haaranis, ja asusime teele Kaananimaale, ja teel olles elasime me telkides;

16 seepärast, meie katteks ja meie kaljuks ja meie päästeks oli igavik, kui me rändasime Haaranist mööda Jersoni teed, et jõuda Kaananimaale.

17 Nüüd mina, Aabraham, ehitasin Jersonimaale altari ja ohverdasin Issandale ohvri ja palvetasin, et see näljahäda pöörduks minu Isa kojast ära, et nad ei hukkuks.

18 Ja seejärel me läksime Jersonist läbi maa kuni Sekemi-nimelise paigani; see asub Moore tasandikel, ja me olime juba jõudnud kaananlaste maa piirile ja ma ohverdasin seal Moore tasandikel ohverduse ning hüüdsin pühendunult Issanda poole, sest me olime juba jõudnud selle ebajumalaid kummardava rahva maale.

19 Ja vastuseks minu palvetele ilmus mulle Issand ja ütles mulle: Ma annan selle maa sinu seemnele.

20 Ja mina, Aabraham, tõusin sealt altari paigast, mille ma olin Issandale ehitanud, ning läksin sealt ära Peetelist idapool oleva mäe juurde ja lõin sinna üles oma telgi, Peetel läänepool ja Hai idapool; ja sinna ma ehitasin Issandale teise altari, ja ma hüüdsin taas Issanda nime.

21 Ja mina, Aabraham, rändasin, minnes ikka edasi lõunapoole; ja maal jätkus näljahäda; ja mina, Aabraham, otsustasin minna alla Egiptusesse, et viibida seal, sest näljahäda läks väga rängaks.

22 Ja sündis, et kui ma olin jõudnud peaaegu Egiptusesse, ütles Issand mulle: Vaata, sinu naine Saarai on välimuselt väga kaunis naine;

23 seepärast sünnib, et kui egiptlased teda näevad, ütlevad nad: See on tema naine; ja nad tapavad sinu, kuid jätavad tema ellu; mispärast vaata, et sa teed sel moel –

24 ta öelgu egiptlastele, et ta on sinu õde, ja sinu hing jääb elama.

25 Ja sündis, et mina, Aabraham, ütlesin oma naisele Saaraile kõik, mis Issand oli mulle öelnud – Seepärast ütle neile, ma palun sind, et sa oled minu õde, et minul läheks sinu tõttu hästi ja minu hing jääks tänu sinule elama.