Valitud osad Moosese raamatust

1 Jumala sõnad, mis ta rääkis Moosesele ajal, mil Mooses oli võetud äärmiselt kõrge mäe otsa,

2 ja ta nägi Jumalat palgest palgesse ja ta rääkis temaga ning Jumala hiilgus oli Moosese peal, seetõttu suutis Mooses taluda tema kohalolekut.

3 Ja Jumal rääkis Moosesele, öeldes: Vaata, mina olen Kõikvõimas Issand Jumal ja Lõputu on minu nimi, sest mina olen ilma päevade alguseta või aastate lõputa; ja kas see ei ole mitte lõputu?

4 Ja vaata, sina oled minu poeg; mispärast vaata, ja ma näitan sulle oma kätetööd; aga mitte kõike, sest minu töödel pole lõppu ega minu sõnadel, sest need ei lakka kunagi.

5 Mispärast, ükski inimene ei saa näha kõiki minu töid, ilma et ta näeks kogu minu hiilgust; ja ükski inimene ei saa näha kogu minu hiilgust ja jääda pärast seda maa peale lihasse.

6 Ja mul on sinu jaoks töö, Mooses, mu poeg; ja sina oled minu Ainusündinu sarnane; ning minu Ainusündinu on ja saab olema Päästja, sest ta on täis armu ja tõde; kuid pole teist Jumalat peale minu ning kõik asjad on minu ees, sest ma tunnen neid kõiki.

7 Ja nüüd, vaata, seda ühte asja ma näitan sulle, Mooses, mu poeg, sest sina oled maailmas, ja nüüd ma näitan seda sinule.

8 Ja sündis, et Mooses vaatas ja nägi maailma, mille peale ta oli loodud; ja Mooses nägi maailma ja selle ääri ning kõiki inimlapsi, kes on ja kes loodi; ja ta imestas ja pani seda väga imeks.

9 Ja Jumal lahkus Moosese juurest, nõnda et tema hiilgus ei olnud Moosese peal; ja Mooses jäi omaette. Ja kui ta omaette jäi, langes ta maha.

10 Ja sündis, et möödus palju tunde, enne kui Mooses sai tagasi oma maise jõu nagu inimene; ja ta ütles iseendale: Nüüd, sellepärast ma tean, et inimene ei ole midagi, mida ma polnud kunagi arvanud.

11 Aga nüüd on mu enda silmad näinud Jumalat; kuid mitte minu maised, vaid minu vaimsed silmad, sest et minu maised silmad ei oleks saanud seda näha, sest ma oleksin tema läheduses kuivanud ja ära surnud; ent tema hiilgus oli minu peal ja ma nägin tema palet, sest mind kirgastati tema ees.

12 Ja sündis, et kui Mooses oli öelnud need sõnad, vaata, tuli Saatan teda kiusatusse viima, öeldes: Mooses, inimese poeg, kummarda mind!

13 Ja sündis, et Mooses vaatas Saatanat ja ütles: Kes sina oled? Sest vaata, mina olen Jumala poeg, tema Ainusündinu sarnane; ja kus on sinu hiilgus, et ma peaksin sind kummardama?

14 Sest vaata, ma ei saanud vaadata Jumalat ilma, et tema hiilgus minu peal oleks olnud, ja mind kirgastati tema ees. Aga sind ma saan vaadata maise inimesena. Kas see tõepoolest polegi siis nii?

15 Õnnistatud olgu minu Jumala nimi, sest et tema Vaim ei ole minu juurest täielikult lahkunud, või kus on sinu hiilgus, sest see on minule pimedus? Ja ma võin vahet teha sinu ja Jumala vahel, sest Jumal ütles mulle: Kummarda Jumalat, sest ainult teda tuleb sul teenida.

16 Kao siit, Saatan, ära peta mind, sest Jumal ütles mulle: Sina oled minu Ainusündinu sarnane.

17 Ja ta andis mulle ka käsud, kui ta hüüdis mind põlevast põõsast, öeldes: Hüüa Jumala poole minu Ainusündinu nimel ja kummarda mind!

18 Ja Mooses ütles veel: Ma ei lakka Jumala poole hüüdmast, mul on teisigi asju, mida tema käest küsida: sest tema hiilgus on olnud minu peal, mispärast ma võin vahet teha tema ja sinu vahel. Lahku siit, Saatan!

19 Ja kui nüüd Mooses oli öelnud need sõnad, kisendas Saatan kõva häälega ja raevutses maa peal ning käskis, öeldes: Mina olen Ainusündinu, kummarda mind!

20 Ja sündis, et Mooses hakkas väga kartma; ja kui ta kartma lõi, nägi ta põrgu kibedust. Ometi, hüüdes Jumala poole, sai ta jõudu ning ta käskis, öeldes: Lahku minu juurest, Saatan, sest ma kummardan ainult seda ühte Jumalat, kes on hiilguse Jumal!

21 Ja nüüd hakkas Saatan värisema ja maa rappus; ja Mooses sai jõudu ning hüüdis Jumala poole, öeldes: Ainusündinu nimel, lahku siit, Saatan!

22 Ja sündis, et Saatan kisendas kõva häälega, nuttes ja halisedes ning hambaid kiristades ja ta lahkus sealt, nimelt Moosese juurest, nõnda et ta teda ei näinud.

23 Ja nüüd, sellest andis Mooses tunnistust, kuid pahelisuse tõttu ei ole seda inimlaste seas olnud.

24 Ja sündis, et kui Saatan oli Moosese juurest lahkunud, et Mooses tõstis oma silmad üles taevasse, olles täitunud Püha Vaimuga, kes annab tunnistust Isast ja Pojast;

25 ja hüüdes Jumala nime, nägi ta taas tema hiilgust, sest et see oli tema peal, ja ta kuulis häält, mis ütles: Õnnistatud oled sina, Mooses, sest mina, Kõikvõimas, olen sinu välja valinud ja sind tehakse tugevamaks kui paljud veed, sest need kuuletuvad sinu käsule, nagu oleksid sa Jumal.

26 Ja ennäe, mina olen sinuga isegi kuni sinu päevade lõpuni, sest sina vabastad minu rahva orjusest, nimelt Iisraeli, minu väljavalitu.

27 Ja sündis, et kui hääl veel rääkis, heitis Mooses pilgu ja nägi maad, jah, isegi tervenisti, ja polnud selle osakestki, mida ta poleks näinud, ja ta tunnetas seda Jumala Vaimu abiga.

28 Ja ta nägi ka selle elanikke, ja polnud hingegi, keda ta poleks näinud, ja ta tunnetas neid Jumala Vaimu abiga ja nende arv oli suur, nimelt loendamatu nagu liiv merekaldal.

29 Ja ta nägi paljusid maid, ja igaühte kutsuti maaks, ja nende palge peal olid elanikud.

30 Ja sündis, et Mooses hüüdis Jumala poole, öeldes: Räägi mulle, ma palun sind, miks on need asjad nõnda ja kuidas sa need tegid?

31 Ja vaata, Issanda hiilgus oli Moosese peal, nii et Mooses seisis Jumala juures ja rääkis temaga palgest palgesse. Ja Issand Jumal ütles Moosesele: Ma olen need asjad teinud omal eesmärgil. Siin on tarkus ja see jääb minuga.

32 Ja ma olen need loonud oma väe sõnaga, kes on minu Ainusündinud Poeg, kes on täis armu ja tõde.

33 Ja ma olen loonud lugematul hulgal maailmu, ja ka need lõin ma omal eesmärgil, ja ma lõin need Poja kaudu, kes on minu Ainusündinu.

34 Ja esimese inimese kõikide inimeste seast ma nimetasin Aadamaks, mis on palju.

35 Aga sinule räägin ma vaid sellest maast ja selle elanikest. Sest vaata, on palju maailmu, mis on minu väe sõna läbi kadunud. Ja on paljud, mis praegu püsivad, ja inimesele on nad loendamatud, aga minule on kõik asjad loetud, sest et nad on minu omad ja ma tunnen neid.

36 Ja sündis, et Mooses rääkis Issandale, öeldes: Halasta oma teenija peale, oo Jumal, ja räägi mulle sellest maast ja selle elanikest ja ka taevastest, ja siis on su teenija rahul.

37 Ja Issand Jumal rääkis Moosesele, öeldes: Taevad, neid on palju, ja inimesele on nad loendamatud, aga minule on nad loetud, sest et nad on minu omad.

38 Ja nagu üks maa kaob ja selle taevad, nii tuleb teine, ja minu töödel ei ole lõppu ega minu sõnadel.

39 Sest vaata, minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu.

40 Ja nüüd, Mooses, mu poeg, ma räägin sinule sellest maast, millel sa seisad, ja sul tuleb need asjad, mis ma räägin, üles kirjutada.

41 Ja päeval, mil inimlapsed peavad minu sõnu tühiseks ja võtavad paljud neist välja sellest raamatust, mille sa kirjutad, vaata, ma äratan teise sinusarnase ja need on siis jälle inimlaste seas – nii paljude seas, kes usuvad.

42 (Need sõnad räägiti Moosesele mäel, mille nime inimlastele teada ei anta. Ja nüüd on need räägitud sinule. Ära näita neid kellelegi teisele kui ainult nendele, kes usuvad. Just nii. Aamen.)