Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au
Ko e hā ʻa e toetuʻú?


Ko e hā ʻa e toetuʻú?

ʻE toetuʻu e kakai kotoa pē koeʻuhí ko e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. ʻE toe fakataha hotau ngaahi sinó mo e laumālié ʻi ha tuʻunga haohaoa mo taʻe-faʻa-mate. ʻOku hanga ʻe he mahino mo e fakamoʻoni ʻo e toetuʻú ʻo ʻomi ha fakakaukau mo ha ʻamanaki lelei ʻi heʻetau fekuki mo e ngaahi faingataʻa mo e lavameʻa ʻo e moʻuí.

Teuteuʻi fakalaumālie koe

Ko e hā e meʻa ʻokú ke ʻilo kau ki he toetuʻú? Ko e hā e ngaahi mahino ʻoku tau maʻu mei he folofola ʻo onopōní ʻo kau ki he toetuʻú?

Ko e hā e mahino ʻoku maʻu ʻe he kau talavoú kau ki he toetuʻú? ʻE lava fēfē ke takiekina ʻe ha mahino lahi ange kau ki he toetuʻú ʻa ʻenau ongo ʻo kau ki honau sino fakamatelié?

Ko e hā ha ngaahi potufolofola pe ngaahi maʻuʻanga tokoni kehe te ke lava ʻo fakaʻaongaʻi ke tokoni ki hono akoʻi ʻo e kau talavoú ʻo kau ki he toetuʻú? Ko e hā e meʻa ʻokú ke ongoʻi ke vahevahe angé?

Luke 24 (Ko e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí)

1 Kolinitō 15 (Koeʻuhí naʻe ikunaʻi ʻe he Fakamoʻuí ʻa e maté, te tau toetuʻu kotoa pē)

ʻAlamā 11:41–45 (ʻI he taimi te tau toetuʻu aí, ʻe toe fakataha hotau laumālié mo hotau sinó, pea fakamāuʻi kitautolu)

ʻAlamā 40–41 (ʻOku fakamatalaʻi ʻe ʻAlamā ʻa e toetuʻú ki hono foha ko Kolianitoní)

Paul V. Johnson, “Pea Heʻikai ke ʻi ai Ha Mate,” Ensign pe Liahona, Mē 2016, 121–23

Thomas S. Monson, «Kuó Ne Toe Tuʻu!» Ensign pe Liahona, Mē 2010, 87–90

D. Todd Christofferson, «Ko e Toetuʻu ʻa Sīsū KalaisíEnsign pe Liahona, Mē 2014

Vitiō: «Kuó Ne Toe Tuʻu»

Ko e faiako ‘i he founga ‘a e Fakamo‘uí

Naʻe fakaʻaongaʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻa e folofolá ke faiako ʻaki ʻo kau ki Hono misioná. Naʻá Ne akoʻi ʻEne kau ʻākongá ke nau fakakaukau ki he folofolá maʻanautolu pē pea fakaʻaongaʻi ke tali ʻaki ʻenau ngaahi fehuʻí. Te ke lava fēfē ʻo tokoniʻi e kau talavoú ke nau tafoki ki he folofolá ke mahino ai kiate kinautolu e palani ʻa e ʻOtuá mo e ngaahi tāpuaki ʻoku fakatatali mai maʻanautolú?

ʻĪmisi

Vitiō: «ʻOku Mau Hoko»

Mamata kahi ange

Tuku ke taki e kau talavoú

ʻE tataki e fakataha fakakōlomú ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú. Te ne tataki e kau talavoú ʻi he fealēleaʻaki fakataha ʻo kau ki he pisinisi ʻa e kōlomú, akoʻi kinautolu ʻi honau ngaahi fatongia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí (mei he folofolá pea mo e tohi Fatongia ki he ʻOtuá), pea mo fakaafeʻi ha ʻetivaisa pe mēmipa kehe ʻo e kōlomú ke ne akoʻi ha lēsoni ʻo e ongoongoleleí. ʻE lava ke ne teuteu ʻaki ʻene fakafonu e ʻasenita ʻo e fakataha fakakōlomú lolotonga e fakataha ʻa e kau palesitenisií.

Kamata e aʻusia fakaakó

Filifili mei he ngaahi fakakaukau ko ʻení pe ko haʻo fakakaukau ʻaʻau ke toe fakamanatu e tokāteline mei he lēsoni he uike kuo ʻosí mo fakafeʻiloaki ʻaki e lēsoni he uike ní:

  • Fakaafeʻi e kau talavoú ke fakaava hake ki ha potufolofola ne nau ako ki ai he lēsoni ʻo e uike kuo ʻosí. Poupouʻi ha niʻihi ke vahevahe mai ʻenau potufolofolá, meʻa ne nau ʻiló, mo ia ʻoku nau fai ke moʻui ʻaki hono ngaahi akonakí.

  • Fehuʻi ki he kau talavoú e meʻa ʻoku nau fakamanatu ʻi he Pekiá. Ko e hā ha ngaahi fakataipe ʻe niʻihi ʻo e Pekiá? ʻOku akoʻi fēfē kinautolu ʻe he ngaahi fakataipe ko ʻení ʻo fekauʻaki mo e toetuʻú?

Ako fakataha

ʻE lava e ngaahi ʻekitivitī takitaha ʻi laló ʻo tokoni ke mahino ʻa e toetuʻú ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú. Muimui ʻi he fakahinohino ʻa e Laumālié ʻo fili ha ʻekitivitī ʻe taha pe lahi ange ʻe ʻaonga taha ki hoʻomou kōlomú:

  • Fakaafeʻi e kau talavoú ke nau lau e fanga kiʻi talanoa ʻi he lea ʻa Palesiteni Thomas S. Monson ko e  “Kuo Toe Tuʻu!” pea mo e lea ʻa ʻEletā  “Pea Heʻikai ke ʻi ai Ha Mate.” Kole ange ke nau fakanounou e fanga kiʻi talanoá ni ʻi haʻanau fakalea pē ʻanautolu pea nau vahevahe ʻa e meʻa ʻoku akoʻi ange ʻe he fanga kiʻi talanoá ni ʻo fekauʻaki mo e toetuʻú. Ko e hā ha meʻa ʻoku nau toe mālieʻia ai he fanga kiʻi talanoá ni?

  • Fili ha ngaahi veesi mei he 1 Kolinitō 15 ʻoku kau ki he toetuʻú. Fakaafeʻi e kau talavoú ke lau fakakulupu iiki pe fakafoʻituitui e ngaahi vēsí, pea faʻu ha fakamatala fakanounou ʻo e meʻa kuo nau ʻilo ʻo kau ki he toetuʻú (hangē ko ʻení, ʻe lava ke fakanounouʻi e veesi 1–8 « ʻOku ʻi ai ha ngaahi fakamoʻoni ki he toetuʻú»). Ko e hā ʻoku ongoʻi ai ʻe he kau talavoú ʻoku mahuʻinga ke nau ʻiloʻi e ngaahi moʻoni ko ʻeni fekauʻaki mo e toetuʻú?

  • Kole ki he kau talavoú ke nau fakakaukauloto kuo mālōlō ha taha ʻoku ʻofa ai hanau kaungāmeʻa ʻoku ʻikai kau ki he Siasí. Fakaafeʻi e vaeua ʻo e kau talavoú ke nau lau ʻa e ʻAlamā 40 pea lau ʻe he vaeua ʻe tahá ʻa e ʻAlamā 41. Kole ange ke nau hiki ha lisi ʻo e ngaahi akonaki fekauʻaki mo e toetuʻú ʻi he ngaahi vahe ko ʻení ʻa ia ʻe lava ke nau vahevahe mo honau kaungāmeʻá. Hili iá pea nau vahevahe ʻenau ngaahi lisí mo e toenga ʻo e kalasí.

  • Ko ha kōlomu, hiki ha lisi ʻo e kakaí ʻi he folofolá ʻa ia ko e kau fakamoʻoni ʻo e Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí. Fakaafeʻi e kau talavoú ke nau fekumi ʻi he lea ʻa ʻeletā D. Toti Kulisitofasoni e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí ke maʻu ha ngaahi sīpinga kehe. Poupouʻi kinautolu ke nau kumi ʻa e ngaahi fakamoʻoni ʻa e kau fakamoʻoni ko ʻení ʻi he folofolá (ha ngaahi potufolofola ʻoku ʻoatu ʻi he lea ʻa ʻeletā Kulisitofasoní). Ko e hā ʻoku tau ako mei he kau fakamoʻoni ko ʻení ʻo kau ki he Fakamoʻuí mo ʻene Toetuʻú? Vahevahe hoʻo fakamoʻoni ki he Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí, pea fakaafeʻi ʻa e mēmipa ʻo ha niʻihi ʻo e kōlomú ke nau vahevahe ʻenau ngaahi fakamoʻoní.

  • Tufaki kiate kinautolu ha ngaahi tatau lahi ʻo e tohi ko e Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí (pe ʻai ha ngaahi tatau ʻo ha ngaahi vahe kuó ke fili), pea fakaafeʻi e kau talavoú ke nau kumi ha ngaahi akonaki mei he kau palōfita ʻo e ngaahi ʻaho kimui ní ʻoku kau ki he toetuʻú. Kole ange ke vahevahe mo e kalasí e meʻa ʻoku nau ʻiló.

  • Fakaafeʻi e kau talavoú ke kumi hake ha ngaai himhi kau ki he toetuʻú (sio ki he fakahokohoko fakamotuʻalea ʻo e ngaahi tefitó ʻi he tafaʻaki ki mui ʻo e tohi himí ke maʻu ha ngaahi fakakaukau). Mou hivaʻi fakakalasi ha niʻihi ʻo e ngaahi himí ni. Vakai ki he ngaahi potufolotola ʻi he futinouti ʻo e himí, pea aleaʻi e meʻa ʻoku nau akoʻi maí.

Kole ki he kau talavoú ke vahevahe mai e meʻa kuo nau ako he ʻaho ní. ʻOku toe mahino lelei ange nai e toetuʻú kiate kinautolu? Ko e hā e ngaahi ongo ʻoku nau maʻú? ʻOku ʻi ai mo haʻanau toe ngaahi fehuʻi? ʻE ʻaonga nai ke fakamoleki ha taimi lahi ange ʻi he tokāteline ko ʻení?

Tokoni fakafaiakó

«ʻI he taimi ‘okú ke fakaʻaongaʻi ai ha ngaahi ‘ekitivitī ako kehekehé, ‘e lava leva ke mahino lelei ange ʻa e ongoongoleleí ki he kau akó pea lahi ange e meʻa te nau pukepuké. ‘E lava ‘e ha founga kuo filifili [faka]lelei ke ne fakamahino ai ke fakamānako mo fakangalongataʻa ange ha foʻi tefitoʻi moʻoni» ( ʻOku ‘Ikai ha Ui ‘e Mahuʻinga Ange ‘i he Faiakó [1999], 102).

Fakaafeʻi ke ngāue

ʻE fakaʻosi e fakatahá ʻe he mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú ʻokú ne tatakí. ʻE lava ke ne:

  • Fai ʻene fakamoʻoní ʻo kau ki he toetuʻú.

  • Fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau toe ako lahi ange kau ki he toetuʻú ʻi heʻenau ako folofola fakatāutahá pea vahevahe ki he kōlomú ʻa e meʻa ʻoku nau ʻiló.

Paaki