Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au
Te u tokoniʻi fēfē ʻa e niʻihi kehé ke mahuʻingamālie ange meʻa ʻoku nau aʻusia he sākalamēnití?


Fatongia ki he ʻOtuá

Te u tokoniʻi fēfē ʻa e niʻihi kehé ke mahuʻingamālie ange meʻa ʻoku nau aʻusia he sākalamēnití?

Naʻe fokotuʻu ʻe he Fakamoʻuí ʻa e sākalamēnití ko ha founga ki Hono kau muimuí ke nau manatu kiate Ia mo fakafoʻou fakauike ʻa ʻenau ngaahi fuakava toputapú. ʻOku fakataipe ʻe he sākalamēnití ʻa e feilaulau ʻo e sino mo e taʻataʻa ʻo Sīsū Kalaisí ne fai maʻatautolu ʻo fakafou Heʻene Fakaleleí. ‘I he ngaahi ‘uhingá ni, ʻoku toputapu taha pē e houalotu sākalamēnití pea ʻoku totonu ke hoko ia ko ha taimi fakakaukauloto ‘i he ʻapasia mo ha fakafoʻou fakalaumālie mālohi. ʻOku ʻi ai hotau faingamālie ʻi heʻetau hoko ko e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, ke tau tokoniʻi ʻa e kāingalotú ke nau aʻusia ha meʻa fakalaumālie ʻi he sākalamēnití. ʻE malava ʻe heʻetau moʻui taaú, tā sīpingá mo e fakamoʻoní ʻo tākiekina kinautolu.

Teuteu fakalaumālie

Poupouʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau mateuteu fakalaumālie ki he lēsoni ko ʻení ʻaki ʻenau ako fekauʻaki mo e sākalamēnití, ʻo fakalaulauloto pe ko e hā e ʻuhinga kiate kinautolu e sākalamēnití, mo palani ha ngaahi founga ʻe lava ke nau akoʻi ai ki he niʻihi kehé e meʻa ne nau akó. ʻE lelei taha ʻeni kapau te ke fakahoko ha fakaafe ke nau teuteu ha uike ʻe taha ki muʻa pea toe fetuʻutaki ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻo fakamanatuʻi ange ʻi he lolotonga ʻo e uiké.

ʻOku ʻomi ʻe he fokotuʻutuʻu ʻo e Lautohi faka-Sāpaté “ʻE lava fēfē ke u ʻai e sākalamēnití ke mahuʻingamālie ange kiate au?” ha teuteu lelei ki he lēsoni ko ʻení. Te ke lava ʻo fakafekauʻaki mo e faiako Lautohi Faka-Sāpaté mo e kau mēmipa ho kōlomú pea palani ke fai e fealeaʻaki fekauʻaki mo e sākalamēnití hili ʻenau ako ki ai ʻi he Lautohi faka-Sāpaté.

Fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻi ha ngaahi ʻaho siʻi ki muʻa he fakatahá, ke nau teuteu ha fakamatala nounou te nau lava ʻo fakaʻaongaʻi ke akoʻi e niʻihi kehé kau ki he sākalamēnití pea fakaafeʻi kinautolu ke nau ʻomi ʻenau ngaahi fokotuʻutuʻú ki he fakataha fakakōlomú. (ʻE lava ke fakakau ʻeni ʻe he mēmipa ʻo e kōlomú ʻi honau Fatongia ki he ʻOtuá ke akoʻi fekauʻaki mo e ngaahi fuakavá mo e ouaú; vakai, Ko Hono Fakahoko ʻa Hoku Fatongia ki he ʻOtuá, peesi 18, 42, pe 66.)

ʻI hono teuteu ʻe he kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻenau ngaahi fokotuʻutuʻú, te nau lava ʻo fakaʻaongaʻi e vitiō “Manatu Ma'u Ai Pē Kiate Ia.” Kole ange ke nau lau ʻa e Mātiu 26: 26–28, kau ai ʻa e futinoutí ʻi he Ngaahi Liliu ʻa Siosefa Sāmita pea ʻi he Bible appendix, mo e 3 Nīfai 18:1–12, ʻo fekumi ki he taumuʻa ko ia naʻe foaki ʻe he Fakamoʻuí ʻi he taimi naʻá Ne fokotuʻu ai ʻa e sākalamēnití.

Te nau lava ke ke fakakaukauʻi e ngaahi fehuʻi ko ʻení ʻi heʻenau fokotuʻutuʻu ʻenau lēsoní:

  • Ko e hā e taumuʻa ʻo e sākalamēnití? Ko e hā ʻa e meʻa ʻokú ne fakataipé?

  • Te tau lava fēfē ke manatuʻi maʻu pē ʻa e Fakamoʻuí?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke tau maʻu fakauike e sākalamēnití?

  • Te tau teuteuʻi fēfē kitautolu ke maʻu ʻa e sākalamēnití?

  • ʻE lava fēfē ke fakafofongaʻi ʻe he kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻa e Fakamoʻuí ʻi hono fakahoko ʻo e sākalamēnití?

Ko e faiako ‘i he founga ‘a e Fakamo‘uí

Naʻe falala ʻa e Fakamoʻuí ki Heʻene kau ākongá peá Ne ʻoange ha faingamālie kiate kinautolu ke nau fetokoniʻaki mo feakoʻaki. ʻE tāpuakiʻi fēfē nai ʻa e mēmipa hoʻo kōlomú ʻi heʻenau feakoʻaki ʻiate kinautolu fekauʻaki mo e sākalamēnití?

Tataki ʻo e fakataha fakakōlomú.

ʻE tataki e fakataha fakakōlomú ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú (pe ko ha ʻasisiteni ki he pīsopé ʻi he kōlomu ʻa e kau taulaʻeikí). ʻE lava ke tokoni ʻa hono tomuʻa fakafonu ha ʻasenita ʻo e fakataha ʻa e kōlomú.

Kamata ʻa e akó

Fili mei he ngaahi fakakaukau ko ʻení pe fakakaukau pē ʻaʻau ke fakafeʻiloaki ʻaki e lēsoni ʻo e uike ní:

  • Fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke toʻo ha miniti siʻi ʻi he kamataʻanga ʻo e fakatahá ke nau lau fakalongolongo ʻa e lotu tāpuakiʻi ʻo e sākalamēnití (vakai, T&F 20:77, 79) pea fakakaukau ki he ngaahi lea ʻo e himi sākalamēniti ʻoku nau saiʻia taha aí.

  • ʻI hoʻo kōlomú, toe fakamanatu nounou ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e faiako faka-Kalaisí mo toe vakaiʻi ʻa e ngaahi potufolofola hangē ko e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 11:21; 12:8; 42: 14. Poupouʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau manatuʻi e ngaahi tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he taimi ʻoku nau vahevahe ai e ongo ʻoku nau maʻu he ʻahó ni fekauʻaki mo e sākalamēnití.

Ako fakataha

Fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau feakoʻiʻaki fekauʻaki mo e sākalamēnití (ʻi he fanga kiʻi kulupu iiki pe ko e kōlomú fakalūkufua) mei he ngaahi lēsoni ne nau teuteú. Hili ʻenau fai ʻení, fakaafeʻi kinautolu ke nau vahevahe ʻenau fakamoʻoní ʻo talanoa fekauʻaki mo ʻenau ngaahi aʻusiá. Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke tau vahevahe mo e niʻihi kehé e meʻa ʻoku tau akó?

Kapau ʻoku teʻeki teuteuʻi ʻe ha niʻihi ʻo e kau talavoú ʻenau lēsoní, tuku ange ha taimi ke fai ia lolotonga e fakataha fakakōlomú, ʻo muimui ki he ngaahi fakahinohino ʻi he “Teuteu fakalaumālie” ʻi ʻolungá. Kapau ʻe lava pea tuku ha taimi ki ha niʻihi ʻo kinautolu ke nau vahevahe mo e niʻihi kehé ʻa e meʻa ʻoku nau akó.

Fakaafeʻi ke ngāue

Ke poupouʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau vahevahe ʻa e meʻa kuo nau akó, fakakaukau ki he ngaahi meʻa ko ʻení:

  • Fakaafeʻi e mēmipa takitaha ʻo e kōlomú ke nau kumi ha kakai ʻe lava ke ne vahevahe ʻene mahinó mo e fakamoʻoni fekauʻaki mo e tokāteline ʻo e sākalamēnití. Hangē ko ʻení, te ne lava ke akoʻi ʻa hono fāmilí, ha mēmipa māmālohi ʻo e kōlomú, ha kalasi ki he Kau Finemuí pe Palaimelí, pe ko e ngaahi fāmili ʻoku faiako fakaʻapi ki aí. Kole ki he mēmipa takitaha ʻo e kōlomú ke nau fakamatalaʻi ki he kōlomú pe ko hai kuó ne filí. Te ke lava ʻo fokotuʻu ange ʻoku ʻikai ngata pē ʻi hono vahevahe hangatonu ki he tokotaha ko iá, ka ʻe toe lava pē ʻe he kau mēmipa ʻo e kōlomú ke vahevahe ia ʻi he mītia fakasōsialé.

  • Aleaʻi ha taimi ʻe lava ke ʻaʻahi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ki ha niʻihi ʻo e ngaahi fāmili ʻi he uōtí pea akoʻi kiate kinautolu fekauʻaki mo e sākalamēnití. (ʻE lava ke tokoni ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí pe ko e taki ngāue fakafaifekau ʻa e uōtí ke fili ha ngaahi fāmili ʻe ʻaonga ki ai ʻa e ngaahi ʻaʻahi ko iá, hangē ko e kau papi ului, fāmili ʻoku mēmipa pē hanau niʻihi, pe ko ha ngaahi fāmili ʻoku ʻikai ke nau omi maʻu pē ki he houalotu sākalamēnití.) ʻI he tokoni mei he palesiteni ʻo e kōlomú, fokotuʻutuʻu fakahoa ʻa e kau mēmipa ʻo e kōlomú pea vahe ki he hoa takitaha ke ʻaʻahi ki ha taha ʻo e ngaahi fāmili ko ʻení. (Kapau ʻe lava, fokotuʻutuʻu ʻa e ʻaʻahi ko ʻení ke fenāpasi mo ha ʻekitivitī ʻa e kōlomú lolotonga e uiké; vakai, Ko hono Vahevahe ʻo e meʻa ʻoku tau ako ʻi he uepisaiti ʻa e Ngaahi ʻEkitivitī ʻa e Toʻu Tupú). ʻE lava ke vahe ʻa e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau akoʻi honau ngaahi fāmilí kapau ʻoku fakangatangata ʻa e fefonongaʻakí.

ʻI ha fakataha fakakōlomu he kahaʻú, fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke vahevahe ʻenau ngaahi aʻusiá.

Paaki