Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au
Ko e hā ʻa e palani ʻo e fakamoʻuí?


Ko e hā ʻa e palani ʻo e fakamoʻuí?

Naʻe teuteuʻu ʻe he Tamai Hēvaní ha palani ke tau lava ai ʻo hoko ʻo tatau mo Ia. ʻOku kau ʻi he palaní ʻa e Fakatupú, Hingá, Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, mo e ngaahi fono, ouau, pea mo e ngaahi tokāteline kotoa ʻo e ongoongoleleí. ʻOku ʻai ʻe he palani ko ʻení ke lava ʻo fakahoahoaʻi kitautolu ʻi he Fakaleleí, maʻu ha fiefia kakato, pea moʻui ʻo taʻe ngata ʻi he ʻao ʻ e ʻOtuá.

Teuteuʻi fakalaumālie koe

Kuo tokoniʻi fēfeeʻi hoʻo ngaahi filí ʻe he ʻilo ʻo e palani ʻa e Tamai Hēvaní pea mo hoʻo vakai ki he moʻuí? Ko e hā ha ngaahi tafaʻaki ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí ʻokú ke fie ʻilo lahi ange ki ai?

ʻE tokoni fēfē ʻa e mahino ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau fakahoko lelei ange ai honau ngaahi fatongia he lakanga fakataulaʻeikí?

Ako ʻi he faʻa lotu ʻa e ngaahi potufolofola mo e ngaahi maʻuʻanga fakamatala ko ʻení. Ko e hā ʻe tokoni ke mahino ki he kau talavoú ʻa e palani ʻo e fakamoʻuí?

1 Kolinitō 15:20–22 (ʻE mate ʻa e tangata kotoa pē)

Hepelū 12:9 (Ko e ʻOtuá ʻa e Tamai hotau ngaahi laumālié)

Fakahā 20:12–13; 2 Nīfai 9:10–11; ʻAlamā 5:15–21 (ʻE toetuʻu ʻa e kakai kotoa pē ʻo tuʻu ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá ke fakamāuʻi)

2 Nīfai 2:22–25 (Naʻe ʻomi ʻe he Hinga ʻa ʻĀtamá ʻa e tuʻunga fakamatelié)

ʻAlamā 34:32–33 (Ko e moʻuí ni ko e taimi ia ke fakatomala aí)

ʻAlamā 40:11–14 (Ko e tuʻunga ʻo e tangatá ʻi he hili ʻenau maté)

T&F 76:30–113 (Ko e fakamtala ʻo e ngaahi puleʻanga ʻo e nāunaú)

Weatherford T. Clayton, “Ko e Palani Nāunauʻia ʻEtau Tamaí,” Ensign pe Liahona, Mē 2017, 26–29

Thomas S. Monson, “Ko e Hala Haohaoa ki he Fiefiá,” Ensign pe Liahona, Nōvema. 2016, 80–81

Palani ʻo e Fakamoʻuí,Tuʻu Maʻu ʻi he Tuí (2004), 156–58

Vitiō: “Men’s Hearts Shall Fail Them”

Vitiō: “Ko e Palani ʻo e Fakamoʻuí”; vakai foki, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava Visual Resources DVD

Ko e Faiako ‘i he Founga ‘a e Fakamo‘uí

Naʻe fai ʻe he Fakamoʻuí e ngaahi fehuʻi naʻe fakatupu fakakaukau lahi kiate kinautolu naʻá Ne akoʻí. Naʻe mahuʻingaʻia moʻoni ʻi heʻenau ngaahi talí. Te ke fakaʻaongaʻi fēfē ʻa e ngaahi fehuʻí ke tokoni ki he kau talavoú ke nau fakakaukau lahi fekauʻaki mo e ngaahi moʻoni ʻo e ongoongoleleí?

Tuku ke taki e kau talavoú

ʻE tataki e fakataha fakakōlomú ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú. Te ne tataki e kau talavoú ʻi hono aleaʻi fakataha e pisinisi ʻa e kōlomú, akoʻi kinautolu ʻi honau ngaahi fatongia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí (mei he folofolá pea mo e tohi Fatongia ki he ʻOtuá), pea mo fakaafeʻi ha ʻetivaisa pe mēmipa kehe ʻo e kōlomú ke ne akoʻi ha lēsoni ʻo e ongoongoleleí. ʻE lava ke teuteu ʻaki haʻane fakafonu e ʻasenita ʻo e fakataha fakakōlomú lolotonga e fakataha ʻa e kau palesitenisií.

Kamata ʻa e akó

Fili mei he ngaahi fakakaukau ko ʻení pe ko haʻo fakakaukau pē ʻaʻau ke fakamanatu ʻaki e tokāteline mei he lēsoni ʻo e uike kuo ʻosí mo fakafeʻiloaki ʻaki e lēsoni he uike ní:

  • Fakaafeʻi e kau talavoú ke nau hiki ha foʻi lea pe kupuʻi lea ʻoku nau manatuʻi mei he lēsoni ʻo e uike kuo ʻosí pea vahevahe ʻenau foʻi leá pe kupuʻi leá mo e kōlomú.

  • ʻOmi ha fakatātā pe meʻa ʻe tolu ke nau fakafofongaʻi ʻa e Fakatupú, Hingá, mo e Fakaleleí (hangē ko ʻení, ʻumea ki he Fakatupú, foʻi ʻāpele ki he Hingá, mo ha ipu sākalamēniti ki he Fakaleleí). Kole ki he kau talavoú ke nau vahevahe ʻenau ʻilo fekauʻaki mo e ngaahi meʻa ko ʻeni ne hokó pea mo e ʻuhinga ʻoku nau mahuʻinga aí.

Ako fakataha

ʻE tokoniʻi ʻe he ngaahi ʻekitivitī takitaha ʻi laló ʻa e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau ako fekauʻaki mo e palani ʻo e fakamoʻuí. Muimui ʻi he ueʻi ʻa e Laumālié ʻo fili ha taha pe toe lahi ange ʻe lelei taha ki hoʻomou kōlomú:

  • Kole ki ha taha ʻo e kau talavoú ke haʻu mateuteu mai ke vahevahe ʻa e talanoa mei he lea ʻa Palesiteni Thomas S. Monson “Ko e Hala Haohaoa ki he Fiefiá.” ʻE tali fēfē ʻe he kau mēmipa ʻo e kōlomú e ngaahi fehuʻi ko ʻeni fekauʻaki mo e palani ʻo e fakamoʻuí, kapau ko haʻanau talanoa mo hanau kaungāmeʻa ʻo ha tui fakalotu kehe: Naʻa tau haʻú nai mei fē? Ko e hā ʻoku tau ʻi heni aí? Te tau ō ki fē ʻi he hili ʻo e moʻui ní? Fakaafeʻi kinautolu ke nau fakaʻaongaʻi e lea ʻa ʻEletā Weatherford T. Clayton “Ko e Palani Nāunauʻia ʻa e Tamaí” mo e folofolá, ke teuteu ai ha tali ki ha taha ʻo e ngaahi fehuʻí. Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke ʻilo e tali ʻo e ngaahi fehuʻi ko ʻení? 

  • Fakaafeʻi ha mēmipa ʻo e kōlomú ke ne akoʻi ha konga ʻo e lēsoni ko ʻení. Te ne lava ʻo fai ʻeni ko ha konga ʻo ʻene palani he Fatongia ki he ʻOtuá ke ako mo akoʻi e palani ʻo e fakamoʻuí (vakai, “Mahino ʻa e Tokāteliné,” peesi 18, 42, pe 66).

  • Kole ki ha kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻi ha ngaahi ʻaho siʻi ki muʻa, ke nau omi kuo nau mateuteu ke akoʻi e kōlomú ha konga ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí (hangē ko e moʻui ʻi he maama fakalaumālié, moʻui fakamatelié, pea pehē ai pē) ʻo ngāue ʻaki ʻa e Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí pe Tuʻu Maʻu ʻi he Tuí. Tā ha fakatātā ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí he palakipoé (hangē ko ʻení, vakai, Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí, 62), pea fakaafeʻi ʻa e kau talavou takitaha ke nau akoʻi e tefito ne vahe ki aí. ʻEke ki he kau talavoú pe ko e hā ha faikehekehe ʻi heʻenau moʻuí ʻi heʻenau ʻilo ko ia e palani ʻo e fakamoʻuí.

  • Vahe ki he kau talavoú takitaha ha fakamatala fakafolofola ʻe taha pe lahi ange ʻi he fokotuʻutuʻu ko ʻení. Kole ange ke ne lau e fakamatala ko ʻení ke ʻiloʻi pe ko e hā e konga ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí ʻoku lau ki ai e fakamatalá. Fakaafeʻi ia ke ne vahevahe ʻa e meʻa ʻokú ne ako mei he fakamatala ko ʻení. ʻOku tokoniʻi fēfē ʻe he ʻilo e palani ʻo e fakamoʻuí ʻa e anga ʻo ʻetau vakai kiate kitautolú? niʻihi kehé? māmani ʻoku tau ʻi aí?

  • Lau fakakōlomu ʻa e ʻAlamā 12:30 mo e ʻAlamā 42:13–15. Fakaafeʻi ʻa e kau talavoú ke nau kumi e ngaahi kupuʻi lea ʻoku fakaʻaongaʻi ki hono fakamatalaʻi ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí. Ko e hā ʻoku fakamatalaʻi ʻe he ngaahi kupuʻi lea ko ʻení fekauʻaki mo e palaní? Huluʻi ʻa e vitiō “Men’s Hearts Shall Fail Them,”; pea kole ki he kau talavoú ke nau kumi e founga ne tāpuakiʻi ai ʻe he ʻilo ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí ʻa ʻEletā Lāsolo M. Nalesoní. Fakaafeʻi ʻa e kau talavoú ke nau fakamatala ha ngaahi founga kuo tāpuakiʻi ai kinautolu ʻe he ʻiló ni.

  • Fakapapauʻi ʻoku maʻu ʻe he taha kotoa ʻi he kōlomú ha tatau ʻo e Tuʻu Maʻu ʻi he Tuí, mo vahe ki he kau talavoú takitaha ha fika ʻo kamata mei he 1 ki he 3. Kole kiate kinautolu ʻoku nau maʻu ʻa e 1 ke nau ako ʻa e meʻa kotoa te nau lava mei he Tuʻu Maʻu ʻi he Tuí fekauʻaki mo e moʻui ʻi he maama fakalaumālié (peesi 157–58); kole kiate kinautolu ʻoku nau maʻu e fika 2 ke nau ako fekauʻaki mo e moʻui fakamatelié (peesi 158); pea kole kiate kinautolu mo e fika 3 ke nau ako ki he moʻui ʻi he hili ʻo e maté (peesi 158). Tuku ange ke nau ngāue fakakulupu ʻi honau fiká ʻo teuteu ha fakamatala nounou ʻo e meʻa ʻoku nau akó, pea tuku ke nau fakamatalaʻi ia ki he toenga ʻo e kōlomú. Fakaafeʻi ʻa e kau talavoú ke nau fakakaukau pe naʻe mei fēfē ʻenau moʻuí kapau naʻe ʻikai ke nau maʻu ʻa e ʻilo ko ʻeni ki he palani ʻo e fakamoʻuí.

Kole ki he kau talavoú ke nau vahevahe ʻa e meʻa ne nau ako he ʻaho ní. ʻOku mahino lelei ange nai kiate kinautolu ʻa e palani ʻo e fakamoʻuí? Ko e hā ha ngaahi ongo pe ngaahi fakakaukau ʻoku nau maʻu? ʻOku ʻi ai haʻanau toe ngaahi fehuʻi kehe? ʻE ʻaonga ke fakamoleki ha toe taimi ʻi he tokāteline ko ʻení?

Tokoni Fakafaiako

“ʻE lava hoʻo teuteu fakalaumālié ʻo tokoni lahi ʻi he ʻātakai ʻo e akó ʻi ʻapi pe ʻi he loki akó. ʻI he taimi ʻokú ke mateuteu fakalaumālie aí, te ke lava ʻo ohi mai e laumālie ʻo e nongá, ʻofá, mo e ʻapasiá. ʻE ongoʻi malu ange [ʻa kinautolu ʻokú ke akoʻí] ʻi heʻenau fakalaulauloto mo aleaʻi e ngaahi meʻa ʻoku taʻengata hono mahuʻingá” (ʻOku ʻIkai ha Ui ʻe Mahuʻinga Ange ʻi he Faiakó [1999], 89).

Fakaafeʻi ke ngāue

ʻE fakaʻosi e fakatahá ʻe he mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú ʻoku tatakí. Te ne lava ʻo:

  • Kamataʻi ha fealēleaʻaki fekauʻaki mo e founga hono ueʻi kitautolu ʻe he mahino ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí ke tau hoko ko ha kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki lelei angé.

  • Kole ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau vahevahe ʻenau fakahoungaʻi e palani ʻo e fakamoʻuí.

Paaki