Ol Divosen blong Krismes
Kraes, Sevya blong Yumi, I Bon


Kraes, Sevya blong Yumi, I Bon

2023 Fas Presidensi Krismes Divosen

3 Disemba, 2023

!Ol dia brata mo sista, meri Krismes!

Mifala i talem tangkyu tumas blong kam tugeta wetem dia Fas Presidensi blong yumi long Krismes divosen ia. Weaples we yu stap long hem long Krismes taem ia, letem yu filim lav blong God taem yumi selebretem Jisas Kraes olsem hat blong Krismes.

Krismes hem i wan taem blong miusik, ol smel mo ol tes, taem we yumi wet from mo taem blong soem fasin blong stap kaen. Wan taem blong kam tugeta, nomata yumi stap kolosap o longwe.

Plante taem Krismes i kam wan taem blong glad taem yumi tekem glad blong Krismes i go long ol narafala man. Plante famli oli kam ol Santa long ol ol narawan. Plante man oli laetem wol wetem laet blong Jisas Kraes.

Wan Krismes memori we yu no save fogetem i wan niu Krismes memori we yu bin krietem. Bildimap long ol yia we i pas finis, ol Krismes memori we oli kam ol tradisen, we i save mekem se lav blong yumi long Jisas Kraes i save kam moa dip — Sipsip blong God, Pikinini blong Papa we I No Save Finis, Sevya blong wol.1

Sapos yu gat ol fevret Krismes memori, stap glad long olgeta long sisen ia. Sapos yu stap traem blong faenemaot yet ol Krismes tradisen blong yu, letem oli mekem lav blong yu long Jisas Kraes i kam moa dip mo blesem yu evri yia.

I oraet mi serem tri fevret Gong famli Krismes tradisen?

Faswan, evri yia, Sista Gong mo mi i laekem blong lukluk bakegen long ol Krismes dekoresen we i talem famli stori blong mifala.

Olsem wan yang mared kapol, Sista Gong mo mi i bin go long graduet skul long Inglan. Mitufala i stap long wan smol rum folem mane we mitufala i gat from mitufala studen yet. Mitufala i bin kaontem ol koen mane blong mitufala bifo pem wan smol bunbun Krismes tri we iven Charlie Brown bae sore long hem.

Olsem oltaem we sista Gong i stap krietem niu samting, hem i yusum pin blong klos we oli mekem long wod blong mekem smolsmol soldia blong Inglan blong hangem long Krismes tri. Hem i givim wan blak wul hat mo wan smael long wanwan long olgeta.

Blong 43 yia, ol soldia blong Inglan ia we hem i mekem long pin blong klos, oli stanap long Krismes tri blong mifala. Oli mekem mifala i stap tingbaot fas Krismes we mitufala i mared—longwe long hom—mo long evri Krismes we i kam moa gud.

Famli blong boe blong mitufala i mekem ol “man ia long pin klos.” Oli ripresentem ol misinari raon long wol. ?Yu save luk ol smael blong olgeta? ?Intanasonol dres? ?Ol nem tag? Oli talem se oli bin mekem wan olsem mi.

Ol Krismes dekoresen blong mifala i mekem mifala i tingbaot bakegen ol naes memori blong ol fren mo ol eksperiens long plante ples. Ol naes, hapi memori blong Krismes maj i mekem mifala i smael evri yia.

Profet Alma i testifae se wol ia i stap muv long wan wei we i no jenis we i soem se i gat wan God. Krismes i makem wan spesel taem blong wol taem hem i raonem san long namba 365¼ dei blong evri yia. Taem yia i tekem yumi i go raon mo kambak long wan spesel Krismes sisen evri yia, mi tingting long wan man blong raetem buk, E. B. White we i raet abaot “The Ring of Time.”2

Hem i talem se wetem eksperiens nomo we yumi andastanem se “taem i no rili muv long wan sekol.” Sekol blong taem bae luk olsem i “stret mo gud evriwan, i no jenis, i isi blong save talem save, i no gat stat o en .” Be nomo taem yumi yang, yumi pikjarem se yumi save mekem wan komplit sekol mo endem yia mo we i niu bitim nara yia.

Long mi, taem mi kasem Krismes evri yia i olsem se i semmak nomo mo i olsem se i gat defren saen long olsem wanem taem (mo spes) i save wok tugeta we i stret mo long wan sekol. Olsem wan “rod we i stret mo i no isi”3 mo “wan raon we i no save finis”4 i save fulap long ol pikja toktok blong wan kavenan we i posibol tru long wan Kraes pikinini we i bon long Betlehem.

Long wei ia, long mi, pat blong majik blong Krismes i blong kam wan pikinini mo wan bigfala man long sem taem. Yumi glad olsem ol bigfala man long wanem we i mekem ol pikinini oli glad taem yumi bin ol pikinini. Mo yumi glad wetem wan pikinini taem yumi krietem mo mekem ol memori mo tradisen i niu bakegen tugeta.

Namba tu fevret Gong famli Krismes tradisen hem i blong putum ol pikja blong taem we Jisas i bon—oli soem taem we tabu Kraes pikinini i bon i kam long wol.

?Yu no laekem olsem wanem ol nativiti i lukluk moa long Jisas Kraes, mo i stap invaetem yumi blong mekem semmak? Olsem wan misinari we i finis misin blong hem i no longtaem i pas i talem, “Bifo long misin blong mi, Jisas Kraes i bin pat blong laef blong mi. Naoia, Hem i laef blong mi.”

Ol pikja blong taem we Jisas i bon i kam long evri kaen saes mo taem we man i save pikjarem, oli mekem long evri samting mo evri ples we man i save pikjarem. Evri pikja blong taem we Jisas i bon oli testifae abaot Jisas Kraes mo Hem i stap blesem evri kantri, famli, lanwis mo pipol.

Mifala i laekem we ol pikinini blong God long evri ples oli soem bebi Jisas, Meri, Josef, ol waes man, ol man blong lukaot long sipsip mo ol animol wetem ol taem mo ples, ol defren pat blong hem, mo ditel we oli isi blong luk save mo man i save konek wetem. Ol pikja blong taem we Jisas i bon oli rimaenem yumi tu se God i lavem ol pikinini blong Hem; yumi save luk lav blong God long ol ditel blong ol pikja weaples oli kam long hem.

Namba tri fevret Gong famli tradisen, blong ademap long taem blong rid tugeta ol skripja stori blong Sevya we i bon, i blong ridim buk blong Charles Dickens A Christmas Carol laod olsem wan famli.

Sapos mi putum wan longfala hat mo wan smol kaliko, ?yu save pikjarem mi, blong smol taem nomo, olsem Ebenezer Scrooge long A Christmas Carol

Long sam yia, famli blong mifala i stap ridim A Christmas Carol stat long stat kasem en. Mifala i tantanem ol hot joklet ti blong mifala wetem ol loli mo laf long ol stori blong “Norfolk biffins” mo “smoking bishop.” Mifala seksek taem devel blong Jacob Marley i mekem bigfala noes taem hem i pulum ol jen blong hem. Mifala i hapi taem ol spirit blong Krismes we i Pas, blong Naoia, mo blong Fiuja oli helpem Ebeneezer Scrooge i kam wan niu man.

Long sam yia, famli blong mifala i ridim A Christmas Carol, we oli mekem i sot nomo blong mekem se ol apu pikinini blong mifala oli save tekpat tu long taem ia.

Mo long sam yia, wetem ol smael mo laflaf, famli blong mifala i ridim stika blong A Christmas Carol. I gat tu laen nomo: “Westem taem” mo “God i blesem yumi evriwan.”

Charles Dickens i stat blong raetem A Christmas Carol long Oktoba mo finisim long seken wik blong Disemba 1843—wan taem blong sikis wik. Fas 6,000 kopi oli bin pablisim long London long Disemba 19, 1843. Oli salem finisim long 24th Disemba, dei bifo Krismes.

Olgeta we oli raet abaot histri blong A Christmas Carol oli eksplenem se Charles Dickens i stap raet long wan taem we Kwin Victoria blong Inglan i stap tingting blong jenisim mining blong Krismes. ?Wanem wok nao Krismes sisen, ol Krismes tri, ol Krismes griting, ol Krismes famli kam tugeta, ol Krismes kat, iven ol Krismes Karol oli mekem long sosaeti?

Long wan taem we plante pipol oli filim i no stret tumas, mo oli stap olgetawan, stori blong Dicken A Christmas Carol i tokbaot fasin ia blong stap wantem tumas frensip, lav, mo stap holemtaet ol Kristin valiu, semmak olsem Ebenezer Scrooge i bin fanem pis mo hiling long pas, taem naoia mo fiuja blong hem.

Afta naoia, tru mining blong Krismes i tekem yumi kam kolosap long Jisas Kraes, we i bon olsem wan bebi long ples blong kakae blong animol. Jisas Kraes i save long saed blong bodi blong mit mo bun olsem wanem blong helpem yumi wetem lav mo sore blong hem. Afta naoia, Krismes i selebretem kavenan blong kam pat, blong joen tugeta, mo blong komuniti insaed long Jisas Kraes mo nara wan.

Long ples ia, letem mi askem wan defren A Christmas Carol kwestin. ?From wanem, taem yumi tingbaot Scrooge, yumi stap tingbaot faswan, wan olfala man we i kros oltaem, wan man we i talem nogud Krismes olsem wan samting we i no tru?

?From wanem yumi talem tangkyu moa long niufala Scrooge? ?Niufala Scrooge, we i sendem wan bigfala saes teki olsem wan Krismes sapraes long gudfala hat blong hem? ?Niufala Scrooge, i askem fogivnes long yangfala angkel blong hem, Freddie? ?Niufala Scrooge, we i leftemap salari blong Bob Cratchit mo kea long Tiny Tim?

Letem ol man we oli no biliv oli laf. Niufala Scrooge “i bin mekem evri samting ia, mo kipim ol promes blong hem.” Hem i kam wan gudfala man mo olsem wan gudfala fren, olsem wan gudfala olfala we wol i save.

?From wanem yumi no rimemba Mista. Scrooge ia? ?I gat olgeta raon long yumi o yumiwan bakegen, i save kam wan defren man sapos nomo yumi stop blong talem nogud wan man o singaotem olgeta long nem we oli stap singaotem olgeta long hem bifo?

I nogat wan man mo famli we i stret gud evriwan. Yumi wanwan i gat ol wiknes mo ol rong—ol samting we yumi wantem mekem i gud moa. Krismes ia, ating yumi save kasem—mo givim—ol tabu presen blong Jisas Kraes we i blong jenis mo sakem sin, mo blong stap fogivim mo fogetem, blong givim ol presen ia long ol narawan mo yumiwan.

Letem yumi mekem i stret wanem we yumi no mekem i stret long yia we i pas. Lego filing blong bigfala harem nogud mo noes, raorao mo stopem ol wok, we oli mekem man i konfius long laef blong olgeta. Letem yumi givim long wanwan long yumi ol niufala janis bitim blong stap lukluk long ol pas samting we yumi no strong long hem. Letem yumi givim niufala Scrooge insaed long wanwan long yumi wan janis blong jenis.

Sevya blong yumi i kam long Krismes blong mekem ol prisena oli go fri—mo i no olgeta long prisen nomo. Hem i save mekem yumi fri long ol pas sin mo long ol samting we i stap holemtaet yumi mo mekem yumi stap tingbaot ol sin we yumi mekem mo sin blong ol narawan. Hem i save karemaot yumi long ol selfis fasin blong yumi mo kam niu bakegen tru long Hem.

“Long naet ia nomo i gat wan pikinini i jes bon … wan Sevya we i Masta blong yumi”5

!So Meri Krismes!

Letem ol Krismes tradisen mo ol memori i fulap long glad mo hapines.

Bae yumi stap glad long Jisas Kraes, long Krismes mo evri dei.

Mi glad blong testifae abaot Hem long tabu nem blong Hem, Jisas Kraes, amen.

Printim