Vestlusring
2022. a S&I iga-aastane koolitusülekanne juhataja Ballardiga
Reede, 21. jaanuar 2022. a.
Õde Becky Scott: Tere tulemast meie seminaride ja instituutide arutelule! Nagu näete, hoiame täna kõik sotsiaalset distantsi, seega võtame maskid eest. Tore on kõiki täna näha ja me hindame kõigi osalemist. Tahaksin mainida, et tänu tehnoloogiale kohtume täna osalejatega kõigist seminari ja instituudi piirkondadest kogu maailmas. & Tere tulemast kõigile ja täname teid täna meiega koos osalemast. Adam, kas saaksid meie tänase arutelu kohta rohkem üksikasju jagada?
Vend Adam Smith: Hea meelega. Kõigepealt lubage mul öelda, kui tänulikud me oleme, et saame täna teie kõigiga koos olla. Armastame ja hindame igat seminari ja instituudi õpetajat, koordinaatorit, haldusassistenti, misjonäri ja direktorit kogu maailmas. Te teete nii palju head ja õnnistate nii paljusid inimesi. Aitäh! Me teame, et teie kõigi südames põleb armastus seminaride ja instituutide eesmärgi vastu – et soovite aidata igal noorel ja noorel täiskasvanul mõista Taevast Isa ja Jeesust Kristust ning neile toetuda, õppida neid paremini tundma ja armastama ning neid sügavamalt järgima. Te armastate eesmärki, sest armastate oma õpilasi ja eriti sellepärast, et armastate oma Päästjat. Seminar ja instituut on palju-palju aastaid edukalt aidanud igal õpilasel Jeesust Kristust paremini tundma õppida. & Kuid me näeme tänases maailmas tungivat vajadust koguda Jeesuse Kristuse juurde veelgi rohkem noori ja noori täiskasvanuid ning tahame seda teha, luues õpikogemusi, mis aitavad kaasa pöördumisele ja kuuluvustundele ning on asjakohased. Me teame, et need õpikogemused tekivad, kui keskendume oma õpilaste vajadustele, kuna igas õpikogemuses keskendume Jeesusele Kristusele, Tema taastatud evangeeliumile ja Tema lepitusmissioonile – ja kui me keskendume oma õpetuses pühakirjadele ja elavate prohvetite sõnadele, kui õpetame Kristuse õpetust. Teame, et seda tehes kutsume Püha Vaimu täitma rolli, mida ainult Tema saab täita, et aidata neil noortel pöörduda Issandasse, jääda Tema lepinguteele, eristada tõde eksitusest ja saada turvaliselt kogutud oma Päästja Jeesuse Kristuse juurde ja pöörduda tagasi oma Taevase Isa juurde.
Nende vahendite eesmärk, mida teile täna tutvustame, on määratleda, mida tähendab aidata õpilastel kogeda pöördumist, asjakohasust ja kuuluvust – et kirjeldada põhimõtetele tuginevaid oskusi ja toiminguid mida õpetajad võiksid õpilaste abistamiseks kaasata. Oleme loonud ka mõned koolitusmaterjalid koos mudelite ning harjutamis- ja kaasamisvõimalustega. Samuti tahame paremini mõõta oma mõju õpilaste elule, et võiksime näha, kus meil tõesti hästi läheb ja et saaksime sellest midagi edasi arendada, ning samuti leida võimalusi õpilaste vajadustele veelgi paremini vastata. Loodame, et meie tänase koosveedetud aja lõpuks mõistate neid vahendeid ning tunnete põnevust ja helget lootust liikuda edasi nende kaasamisel ja rakendamisel meie ainulaadse eesmärgi saavutamiseks, et aidata igal õpilasel Jeesust Kristust tundma õppida. Seetõttu oleme täna siin koos. Aitäh, õde Scott!
Õde Scott: Suur tänu! Täname teid kõiki, et olete täna siin. Lähme edasi ja alustame oma esimese küsimusega. Õde Jessica Brandonil, meie Põhja-Ameerika läänepiirkonnast, on meile täna küsimus. Õde Brandon, palun küsige.
Õde Jessica Brandon: Suur tänu! Nende koolitusdokumentide läbivaatamisel tekib järgmine küsimus: kas on olemas konkreetne järjekord, kuidas peaksime keskenduma nendele oskustele ja nendele valdkondadele? Kas need on üldse järjestikused?
Õde Lori Newbold: Jessica, suur tänu selle küsimuse eest. Ma arvan, et lühike vastus on ei. Kuid mõeldes sellele, kuidas otsustada, millises järjestuses seda läbi võtta, ütleksin, et esimese asjana ja arvan, et see on alati esimene asi, peaksite alustama usust Päästjasse Jeesusesse Kristusesse, teades, et Ta aitab teid mis tahes põhimõtte või praktikaga, mille lõpuks valite. Ja kui valiksite selle meie pakutud hindamisvahendite kaudu, oleks see suurepärane alguspunkt, mis aitab teil tuvastada, millised kogemused teie õpilastel on.
Õde Brandon: Tore! Aitäh!
Vend Chad Wilkinson: Ma lisaksin ehk ühe asja. Suur tänu, õde Brandon. Ärge ajage seda liiga keeruliseks, ärge analüüsige üle. Need on abivahendid, need on oskused, millega teid aidata. Mulle tuleb teie küsimusele mõeldes mõttesse Alma 48. peatükist üks pühakirjasalm, mida te kõik teate. Salmis 17 lisab Mormon oma sõnad. Ta ütleb: „Jah, tõesti, tõesti, ma ütlen teile, et kui kõik inimesed oleksid olnud ja oleksid ja alati saaksid olema nagu Moroni, vaata, põrgu väed ise oleksid igavesti kõigutatud; jah, kuradil ei oleks mitte kunagi võimu inimlaste südamete üle.”
Mis oli see, mis pani Mormoni seda vahele lisama? Ja ma arvan, et üks põhimõte paljudest, millest võiksime rääkida, on see, et ta veetis palju aega nõrkade linnade tugevdamiseks. Nii et ta keskendus nõrkadele kohtadele ja muutis need tugevateks kohtadeks. Seda teete oma enesehindamise, juhendajate või kaasõpetajate, kellelt olete abi palunud, tähelepanekute kaudu ja samuti oma õpilaste küsimustike kaudu – leiate, mis võivad olla mõned nõrgad kohad, ja võite alustada sealt.
Õde Brandon: Lihtsalt üks mõte, mille tahtsin õde Newboldi öeldule lisada. Ma arvan, et muutus võib olla hirmutav, ja minu arvates on hirmutav anda arengu küsimustikku noortele ja noortele täiskasvanutele ja mõelda, millist tagasisidet sealt saada võib. Ja ma arvan, et üks asi, mis on mind aastate jooksul tõeliselt aidanud, on äratundmine, et kõik need noored ja noored täiskasvanud on Taevase Isa hinnalised lapsed. Ja kui keskendume sellele ja mitte hirmule ja loomupärase inimese mõtetele, et kuidas mind tajutakse, ning keskendume tõsiasjale, et meie Taevane Isa armastab neid kõiki väga ja et see on osa meie kutsumusest ehk meie ülesanne on aidata neil oma Päästjat ise tundma õppida – leian, et see aitab üsna palju. Ja tahtsin lihtsalt öelda, kui väga hindasin seda, et keskenduti meie õpilastega individuaalsete suhete loomisele, et saaksime aidata neil seda eesmärki saavutada.
Vend Smith: Aitäh, Jessica. Arvan, et kõigi nende vahendite puhul oleme tõesti püüdnud keskendada, lihtsustada ja ühtlustada ning tugineda kõigele, mida oleme aastate jooksul õppinud. Ja ma arvan, et nendes allikates näete evangeeliumi õpetamise ja õppimise põhialuste elemente. Näete elemente süviti õppimisest. Näete nende mõju, kes juhivad meid Päästjale keskendumisel, kuulamisel, täheldamisel, tajumisel ja tule sütitamisel meie õpilaste südames. Oleme tõesti püüdnud seda lihtsustada ja keskendada. Ehkki need vahendid on jagatud erinevateks dokumentideks, loodame, et näete neid ühtsena. Ja üks asi on see, et meie ülesanne on aidata õpilasel Päästjat paremini tundma õppida. Me ei saa seda teha ilma Püha Vaimu abita.
Esimene viis Püha Vaimu kutsumiseks on armastada oma õpilasi, keskenduda Jeesusele Kristusele ja toetuda Jumala sõnale. Ja me teame, et Taevane Isa on innukas ja soovib meid aidata me püüdlustes abistada Temal neid aidata. Ja me teame, et kui me otsime Taevast Isa palves enesehindamise kaudu, kui küsimustiku kaudu küsime oma õpilastelt, mida nad vajavad, ja kui palume juhendajal või kaasõpetajal meile lisateavet jagada, kutsume selle kõige kaudu ilmutust, et saaksime aidata noorel inimesel Jeesust Kristust tundma õppida.
Õde Scott: Õde Sara Bradley, kes on täna meiega Utah’ Salt Lake’i piirkonnast, kas saaksite palun meiega oma kogemust jagada?
Õde Sara Bradley: Jah, hea meelega. Pärast nende vahendite kasutamist avaldas mulle muljet, kui lihtsalt need on paigutatud ja kui hästi läbimõeldud. Minu jaoks oli see protsess tõesti lihtne. Alustasin hindamisvahenditest. Kasutasin enesehindamist ja õpilaste hindamist ning minu juhendajad aitasid mind. Ja me andsime hinnangu sellele, kus ma omadega olin. Järgmisena otsustasin koos juhendajaga, millele tahan keskenduda, tuginedes omaenda hinnangule ja õpilaste hinnangule selle kohta, kus mina olin. Ja siis liikusin edasi. Tutvusin uue evangeeliumi õpetamise ja õppimise käsiraamatuga. Tutvusin õpetaja arendamise oskuste vahendiga. Ja see aitas mind just sellega, millele tahtsin keskenduda. Lugesin ja uurisin neid asju ning läksin siis tagasi oma klassiruumi ja proovisin seda mitmel viisil rakendada. Ja loodetavasti ma lihtsalt suurendan oma õpilaste võimet kogeda seda pöördumist, asjakohasust ja kuuluvust. Ja oli tore, et tulin tagasi ja kasutasin hindamise vahendit uuesti oma edusammude hindamiseks, et näha, kas midagi on muutunud. Seega hakkate lihtsalt taas kasutama seda hindamisvahendit, et teada, kuhu edasi minna. Seejärel pöörduge tagasi vahendite juurde, mis aitavad teil end pidevalt täiustada ja edeneda.
Vend Gary Lowell: Mida soovitaksite kellelegi, kes kahtleb nende vahendite kasutamises, eriti kui nõrkuste tuvastamine ja kõrvaldamine võib olla meie jaoks keeruline? Ja kas nende küsitluste sagedase läbiviimisega kaasneb ka professionaalne või administratiivne vastutus?
Õde Newbold: Kas ma tohiksin sellega seoses midagi öelda? Ja ma tahan seda teha delikaatselt, kuid võin isiklikust kogemusest öelda, et mõnikord tunneme suurt hirmu, et keegi on meid klassiruumis hindamas, selle pärast, et kardame midagi valesti teha. Mõnikord on see loomupärase inimese kogemus, mis meid valdab, kui kardame, et keegi on kriitiline. Sest mina annan oma südame ja hinge neile noortele meestele ja noortele naistele, keda ma nii väga armastan. Seega on raske sisse astuda ja öelda: „Lori, sa pead oma südant parandama.”
Ja ma ei usu, et see on see, mida me mõõtmise kaudu öelda tahame. Ma arvan, et mida me tegelikult ütleme, on see, et jätkake tööd selle nimel, et luua Päästjasse Jeesusesse Kristusesse uskumise kultuur, et me võime muutuda ja kasvada. Ja mina ütleksin inimestele seda. Need vahendid on seotud kasvuga. Kasv toimub meeleparanduse kaudu. Meeleparandus seisneb muutumises. Ja see on võimalik ainult tänu Päästjale. Ja nii ma arvan, et see on – kui me näeksime päeva, mil iga õpetaja ütleb kellelegi: „Kas sa saad minu tundi vaatama tulla? Need õpilased väärivad parimat, mida mul anda on, ja ma tean, et ma ei jõua mõneni neist. Kas sa saad tulla ja mind aidata?”
Vend Bert Whimpey: Kas tohin lihtsalt mainida üht asja? Sest selles keskkonnas – tänu meie suurepärastele vaia õpetajatele, nendele, kes õpetavad enamikku neist suurepärastest noortest – need hindamisvahendid on abivahendid. Ja põhikohaga professionaalsetelt õpetajatelt ootame nende kasutamist. Ja me õpime, kuidas neid paremini kasutada, ja proovime seda kultuuri luua. Meie vaia kutses teenivate õpetajate jaoks on see abivahend, mida saate kasutada oma vajaduste ja soovide järgi. Kui arvate, et sellest võiks teile abi olla.
Vend Wilkinson: Gary, see on suurepärane küsimus ja oleme tänulikud kõige eest, mida te oma ülesande täitmisel teete. Aitäh! Ja te esitate küsimuse, mida kõik tahavad küsida. Üks osa arengu mõõtmisest – pühakirjades on palju inspireeritud küsimusi, kuid kolm neist on mind tõeliselt õnnistanud. Ja te märkate nendes seda arengu mõõtmise elementi. Rikka noormehe küsimus: „Mis puudub mul veel?” 1 See küsimus, see arengu mõõdupuu, tõi ilmutust Päästjalt. Nüüd oli tal valida, kas järgida seda või mitte. Paulus ehk Saulus Damaskuse teel: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” 2 See on taas mõõtevahend. Ja siis kolmas tuli Joseph Smithilt enne Moroni esimest külaskäiku, kui ta otsis andestust oma pattudele. Kuid küsimus oli ka selles, milline on minu seisus Issanda ees? 3 Arvan, et sellised sisekaemuslikud küsimused, mille puhul me enda arengut mõõdame, ei seisne niivõrd selles, et keegi meid hindab, kui selles, et see laseb mul jõuda Taevase Isa ja Päästja juurde ning laseb neil öelda, kusmaal ma olen. Ja kuna oleme sellele avatud, arvan, et ilmutus voolab ja me muutume palju paremaks, kui üksi suudaksime.
Vend Jack Menez: Mulle meeldis mitmest kommentaarist kuuldud idee luua täiustamiskultuur ja toetuda Päästjale ning isegi mõningane mure, et mõnikord tunneme end õpetajana heidutatuna. Oma praeguses ülesandes aitan teistel õpetajatel end täiendada. Ja üks asi, mida olen hakanud hindama, on Päästja vägi aidata meil aidata teisi õpetajaid ja meid ümbritsevaid inimesi, meie kolleege. Lõppkokkuvõttes aitab see meie õpilasi. Kui meie õpetajad toetuvad Jeesusele Kristusele, saavad nad jagada suuremat tunnistust Tema armust.
Ja samuti mainiti rikast noormeest. Mulle meeldib Päästja eeskuju, kui Ta ütles: „Siin on mõned asjad, mida sa peaksid tegema, ja sa juba teed neid asju. See on suurepärane!” Ja siis lisab veel ühe asja, mille kallal inimene saab töötada. Nii et direktoritena saame mõnikord teha vaid ühte asja, saame, öelda: „Hästi tehtud. Ma arvan, et oled Issandale meelepärane. Ma arvan, et Issand tunneks heameelt kõigi nende heade asjade üle, mida sa teed ja kas me saame ühendada oma usu Jeesuses Kristuses, et teha veel ühte asja.” Ja see võib mõnikord aidata, kuna me arendame seda uut täiustamiskultuuri, see võib aidata vältida küündimatuse tundeid või tundeid, nagu me ei tee piisavalt või et me ei saa kunagi piisavalt heaks. Kuid pigem saame Jeesuse Kristuse armu nendes jõupingutustes viisil, mis annab midagi palju tõhusamat. Ja see voolab siis klassiruumidesse ja me saame jagada oma õpilastele suuremat tunnistust Jeesuse Kristuse väest, mis tugevdab meid tegema asju, mida on liiga raske üksi teha.
Õde Scott: Õde Sorenson, kas saaksite meiega oma küsimust jagada?
Õde Jamie Sorenson: Muidugi. Meil on eesmärgid, kolm õppija tulemust – asjakohasus, kuulumine, pöördumine, ning viis moodust, kuidas aidata mul õpetajana neid tulemusi saavutada, ja 25 toimingut, mis aitavad mul täita oma rolli õpetajana. Lisaks peaksin olema Kristuse-keskne, pühakirjapõhine ja õppijakeskne. Ja ma kasutan kolme erinevat arenguhinnangut, mis aitavad mul seada ametialase kasvu eesmärke. See tundub pisut üle jõu käiv. Seda on palju. Millele siis peaksime keskenduma?
Vend Whimpey: Meie eesmärk on aidata noortel ja noortel täiskasvanutel mõista Jeesuse Kristuse õpetust ja lepitust ning leida sellest tuge, saada templiõnnistuste vääriliseks ning valmistada ennast ette igaveseks eluks. See on see, mida me teha püüame. Ja selle eesmärgi puhul on meie roll aidata. Kuidas saan aidata? Ma kujutan ette, et eriti meie vaiaõpetajad näevad kõiki neid vahendeid ja ütlevad: „Seda kõike on natuke palju.” Nii et õpetaja võiks öelda: „See on eesmärk. Kuidas ma seda teha saan? Mul on hea meel, et sa küsisid. Parim viis seda teha on aidata oma õpilastel saada pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvuse kogemusi. „Olgu, tänan selle vastuse eest, aga kuidas neid kogemusi luua?” Mul on hea meel, et sa küsisid. Ma tahan, et te armastaksite neid, keda õpetate, ja õpetaksite Vaimu kaudu, keskenduksite Jeesusele Kristusele ja õpetaksite õpetust ning kutsuksite üles usinalt õppima. „Olgu, aga kuidas ma seda teen?” Mul on hea meel, et sa küsisid. Sest nüüd on meil need toimingud, need oskused, mis sind aitavad. Kuid see kõik viitab meie eesmärgile.
Nii et kui õpetaja istub ja avab oma pühakirjad ja mõtleb oma õpilastele, siis loodetavasti ei mõtle nad kõigele neile üle jõu käivatele asjadele, vaid mõtlevad: „Kuidas saan aidata neid õpilasi, keda ma armastan? Kuidas ma saan aidata neil mõista Jeesuse Kristuse õpetusi ja lepitust ning neile toetuda ning saada templi õnnistusi ja valmistuda igaveseks eluks?” Ja tõesti, kui sellele mõelda, siis me räägime lepingurajast, milles president Nelson palus meil Iisraeli kokkukogumises osaleda. Ja kui see tundub heidutav, kui arvate: „Ma ei tea, kas ma suudan seda kõike teha.” Keskenduge lihtsalt eesmärgile.
Vend Jason Willard: Ja Jamie, võib-olla võiksin lisada ühe pühakirjakoha oma lemmikõpetajalt Mormoni Raamatus. See on vend Nefilt. Kirjakohas 1. Nefi 6:4 ütleb ta seda lihtsalt nii: „Sest kogu minu kavatsus on veenda [oma õpilasi] tulema Aabrahami Jumala ja Iisaki Jumala ja Jaakobi Jumala juurde ja saama päästetud.” Kõik, mida Nefi tegi, oli selleks, et aidata oma vendadel ja õdedel päästetud saada, usaldada Jeesust Kristust viisil, mis aitas neil lõpuks saada igavese elu.
Ja Jamie, suur tänu õige küsimuse esitamise eest. Sest tegelikult unustasid sa mainida seitset põhikursust, 16 koolitust ja kõiki kuldõpetuse valdamise kogemusi, mis neil olema peaks. Nii et järgmine kord, kui esitame selle küsimuse, siis lisa kõik, mida teil teha palutakse. Seda on palju, mida teil teha palutakse, kuid ausalt öeldes taandub see ühele asjale. Mulle meeldib, kuidas Päästja räägib Maarja ja Martaga, ja tundub, et sa lähed kaasa Maarja veendumusega, Jamie, kui Jeesus lihtsalt ütleb: „Tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud.” 4 Jamie, me oleme tänulikud, et sa valisid selle hea osa ja kõik te õpetajad üle kogu maailma, et te valisite selle hea osa, istuda Päästja jalge ees ja seada Tema kõigi oma tegemiste keskmeks. Olge õnnistatud selles püüdluses.
Vend Smith: Jamie, kui tohib, siis ma sooviksin sulle esitada lisaküsimuse. Vend Whimpey ja vend Willard õpetasid meid just kaunilt, kuidas keskenduda kõige vajalikumale, milleks on seminaride ja instituutide eesmärk. Aga Jamie, kuidas sa õpetajana tead, kas teie õpilaste elus on see eesmärk saavutatud?
Õde Sorenson: Olgu. Ma ei tea, kas sellest vastusest on kasu, aga see lihtsalt tuli mulle mõttesse, kui inimesed rääkisid. Ma tean seda selle asjakohasuse, kuuluvuse ja pöördumise kaudu, mida nende elus näen, eks ole? Nagu need kolm asja, mis meid tõesti eesmärgi poole suunavad. Ma näen seda juhtumas nende vestlustes. Näen seda väljaspool seminari. Näen seda selles, kui nad teevad seminaris märkmeid ja panevad kirja oma kogemusi. Need on needsamad kolm asja. Need suunavad meid tõepoolest eesmärgi poole.
Vend Smith: Suur tänu. Kas teie arvates oleks kasulik, Jamie, kui te küsiksite oma õpilastelt isegi otse, kas nende kogemus seminaris või instituudis toob kaasa pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvuse?
Õde Sorenson: Jah, kindlasti. Ja neile antava arengu hindamise kaudu ning võib-olla isegi mitteametlikult küsides: „Kuidas see edeneb? Kuidas see toimib?” Ma arvan, et see oleks suurepärane mõõdik eesmärgi toimimise kohta.
Vend Smith: Aitäh! Nüüd ma tahan, et te kujutaksite ette, et olete seda küsimust oma õpilastelt küsinud ja nad leiavad midagi, mis nende arvates võiks seminari natuke paremaks muuta, näiteks kuulumistunde valdkonnas, nii et nad ütlevad: „Õde Sorenson on suurepärane, me armastame tema klassi, ta on nii imeline.” Kuid sa näed nende vastustes väikest üksikasja, võimalust luua suuremat kuuluvustunnet. Mis oleks teile õpetajana abiks, et saaksite oma klassiruumidesse rohkem kuuluvust luua?
Õde Sorenson: Ma arvan, et minu kui õpetaja jaoks on tõesti kasulik see läbi arutada, minna oma juhendaja juurde ja öelda: „Hei, siin on tagasiside, mida sain. Aidake mul seda analüüsida.” Ja isegi teiste töökaaslastega rääkides: „Aidake mul sellest aru saada. Mis see olla võiks? Kuidas saaksin seda paremini teha?” Arvan, et sellest oleks kasu.
Vend Smith: Imeline. Ja põhjus, miks ma tahtsin teile neid küsimusi esitada, on just see idee mitte ainult hindamise, vaid ka uuendatud „Evangeeliumi õpetamise ja õppimise” ning nende koolitusvahendite taga. Et õpetaja saaks öelda: „Ma tahan, et mu õpilased saavutaksid selle eesmärgi oma elus. Olen märganud, et nad ütlevad, et neil on seda vaja. Kuidas seda paremini teha? Ja kui te peate nõu teiste õpetajate ja oma juhendajaga ning räägite oma õpilastega, võite leida midagi, mida saaksite paremaks muuta. Käsiraamat kirjeldab seda, koolitusmaterjal aga annab tegutsemise eeskuju. Teil on nüüd oskus, mida saate harjutada ja rakendada, ning loodate end täiendada nii, nagu vend Willard ja vend Whimpey just ütlesid, et selle eesmärgi kohaselt saavutatakse selle õpilase elus eesmärk, milleks on aidata neil Päästja juurde tulla.
Õde Wendy Parker: Kuid ma arvan, et minu jaoks on see kõik seotud eesmärgiga. Meie eesmärk algab Jeesusest Kristusest. Ja Jeesus Kristus on tee, mis viib meid ja meie õpilasi templisse ning aitab meil lõpuks elada koos meie Taevase Isaga. Iga osa sellest uuest programmist, mida lugesin, keskendas mind Kristusele. Iga oskus keskendub Kristusele. Ja see oli minu jaoks isiklikult väga võimas. Ja kuna ma koordineerin teiste õpetajate tööd ja aitan neil neidsamu asju arendada, aitab see tööriist meie programmi nii meie kui ka õpilaste jaoks positiivseks muuta, seega olen väga tänulik. Tahtsin teid lihtsalt tänada.
Vend Whimpey: Ma tean, et Aafrika läänepiirkonnas elab Shadrack. Ja Shadrackil oli kogemus, milles ta aitas õpilasel klassiruumis sellist kogemust saada. Ma küsiksin, et Shadrack, kas sa oleksid valmis seda meie kõigiga jagama?
Vend Shadrack Bentum: Jah, vend Bert, aitäh. Üks minu õpilane oli väga häbelik ja tavaliselt ei lugenud tunnis, ei küsinud küsimusi ega vastanud neile. See kestis mõnda aega, kuni rakendasin mõningaid põhimõtteid jaotisest „Tea iga õppija nime, asjaolusid ja õppimisvajadusi”. Rõhutades oskusi osas „Jälgige ja küsige õpilaste huvide kohta” „Õpetajate arendamise oskuste” osas. Täheldasin, et õpilane tuleb instituuti enamasti selleks, et koolitestideks ja -eksamiteks õppida. Seega näitasin huvi selle õppekursuse vastu, mida ta uuris, ja rääkisin temaga mõnikord tema koolitööst. Siis sain teada, et tal oli hea sõber, kes samuti minu klassis käis. Ja nii panin ma ta tavaliselt sõbrannaga ühte rühma rühmategevuste ajal, mida ma sageli tema pärast kasutasin. Järk-järgult hakkas ta tunnis lugema, küsimustele vastama ja kogemusi jagama. Ühes oma kommentaaris ütles ta, et oli varem klassis väga häbelik, kuid nüüd tunneb end enesekindlamalt. Ja praegu esitab ta klassis oma rühma nimel rühmaülesandeid ja on alati esimeste seas, kes tundi tuleb. Õpikogemus on tema jaoks paremaks muutunud.
Õde Scott: Usun, et see viib meid väga hästi vend Douglas Franco küsimuse juurde. Ta on pärit meie Lõuna-Ameerika loodepiirkonnast ja me kutsuksime vend Francot nüüd oma küsimust esitama.
Vend Douglas Franco: Aitäh! Tere kõigile! Jah, minu küsimus on seotud õpetaja rolli ja õppija kogemusega. Kuidas saaksime paremini teada ja olla kindlad, et see, mida me tunnis teeme, aitab õpilasel saada pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvuse kogemusi? Näiteks Kristuse-keskne tund, mida me õpetame, võib aidata pöördumisega, kuid samas võib pöördumisega aidata ka Vaimuga õpetamine. Kuidas me saame selles kindlad olla, et aidata oma õpetajaid, kui neil on küsimusi või kui nad soovivad mõnda neist põhimõtetest paremini omandada?
Vend Willard: Vend Franco, ütle meile, kus sa õpetad. Kus sa asud?
Vend Franco: Aitäh! Ma õpetan Boliivias Cochabamba instituudis.
Vend Willard: Väga hea, vend Franco. Tore, et oled täna meiega. Vend Franco, ma arvan, et sul on olnud teatud edu selles, et sinu tunnis toimub neid uskupöördumise kogemusi. Kas sulle meenub aeg, mil tundsid, et Püha Vaim õpetas sulle, et need usku pööravad kogemused toimusid ka sinu tunnis?
Vend Franco: Jah. Ma arvan, et mõnikord õpilased mainivad seda – mõnikord tunnis või pärast tundi. Mõnikord kirjutavad nad mulle näiteks WhatsAppi kaudu ja ütlevad: „Vend Franco, tänan teid õpetuse eest. Ma tundsin inspiratsiooni midagi teha.” Teised õpilased tunnis, ma näen neid kirjutamas, isegi kui ma ei anna neile juhiseid pühakirjapäevikusse midagi kirjutada. Nad kirjutavad sellest hoolimata. Ja nende suhtumine näitab, et nad tunnevad seda. Ma arvan, et see on midagi, mida võiksin mainida.
Vend Willard: See on hea. See tuletab mulle meelde neid kolme sõna, mida vanem Bednar meile aastaid tagasi õpetas, et õpetamise ajal peame tajuma, täheldama ja kuulama. 5 Minu jaoks on see selle sisu, mida te just meiega jagasite. Sa olid tajunud mõnda asja või täheldanud asju, mis olid juhtunud kas tunni ajal või pärast tundi. Ja nende tähelepanekute kaudu õpetab Püha Vaim teile, et täna juhtus midagi olulist. Vend Franco, mida saaksite teha, et sealt edasi minna? Mida saaksite teha, et – vabanda, ma ei tea õiget sõna. Mida teeksite, et see teie klassis sagedamini juhtuks?
Vend Franco: Olen mõelnud – on nii palju asju. Olen mõelnud neile hindamisvahenditele. Ma arvan, et need on abiks, kui keegi teine, kolleeg või minu juhendaja, neid jälgib, nii et ma tunnen ja leian asju, mille kallal pean tööd tegema. Kuid samas on abi ka sellest õpilastele antud hindamisvahendist – oleme neid kasutanud. Ja on hämmastav näha, mida nad tunnevad, mida nad tunnis räägivad, mida nad tunnevad õpetaja, tunni ja meie rolli vastu. See on imeline. Näeme tulemusi ja ütleme: „Oo ei, see on see, mille kallal ma pean töötama.” Või et see on see, mida ma saan suurepäraselt teha. Ma arvan, et selle kasutamine võib aidata, kuid samas on minu kogemus, et tuleb anda endast parim, ja nagu te kõik olete maininud, juhinduda Vaimust. Pöörake tähelepanu sellele, mida nad vajavad ja sellele, kas teete seda, mis aitaks neil need vajadused rahuldada.
Vend Willard: Vend Franco, suur tänu. Kui jagasite seda tunnistust ja soovi saada paremaks, tundsin, et Püha Vaim tunnistas mulle, kui väga Taevane Isa armastab teid ja teiesuguseid õpetajaid kõikjal maailmas. Kui anname endast parima, et armastada Jumalat ja armastada Tema lapsi, õnnistab Ta meid ja avaldab meile, kuidas meil selles tunnis läheb, ning annab meile teada, kas need pöördumise, asjakohasuse ja kuulumise kogemused aset leiavad, et aidata kõigil neil noortel ja noortel täiskasvanutel Jeesusele Kristusele lähemale tulla. Seega, vend Franco ja kõik teie, tänan teid väga kõigi noorte nimel, keda te õnnistate. Olen tänulik, et jagasite oma kogemusi.
Vend Franco: Aitäh!
Õde Newbold: Vend Willard, ma armastan… tänan teid. Tänan ka teid, vend Franco, teie sõnade eest, ja ma väljendaks samuti tänulikkust ja armastust teie ja kõigi meie õpetajate vastu. Mõtlesin ka paarile asjale seoses pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvusega. Ma arvan, et see on väga oluline. Paljud inimesed on meilt palunud koolitust nende konkreetsete asjade kohta ja pidage meeles, et pöördumine Päästjasse Jeesusesse Kristusesse ja meie Taevasesse Isasse, asjakohasus ning kuuluvus on selle tulemus, mida me õpetades teeme. Kuid kui nad ei mõista, kuidas see nende eluga seostub, on neil raskem saada vajalikku kogemust. Ja ainult Püha Vaim võib selles abiks olla.
Õde Scott: Jamie Scott jagas ilusat lugu. Õde Scott, kas saaksite seda ka täna meiega jagada?
Õde Jamie Scott: Meeleldi. Kui ma olen keskendunud Kristuse-sarnastele õpetajatele, ei ole ma pühendunud konkreetsele stiilile või meetodile, et kasvatada usku Jeesusesse Kristusesse ja saada rohkem Tema-sarnaseks. Nii et ühel päeval, kui ma õpetasin, sain mulje küsida oma õpilastelt: „Milline õppetund aitaks teil Päästjaga lähedasemaks saada?” Ja kõigis minu neljas klassis mainiti muusikat. Seetõttu otsustasime korraldada päeva, mil õpime muusika kaudu Päästjat tundma. Ja õpilased võisid jagada kirikulaulu või lihtsalt laulu, aga ka muud, mis aitab neil Jeesusele Kristusele lähemale jõuda. Ja mõned neist mängisid pilli. Mõned neist lasid minul kõlaritest muusikat mängida. Mõned neist laulsid. Nii kõlas mitmesuguseid kirikulaule ja muusikat. Ja kas enne või pärast muusika jagamist rääkisid nad ja tunnistasid meie Issandast ja Päästjast. Ja see oli tõesti päev, mil kõik tundsid Vaimu. Ja teised jagasid kogemusi, mis neil just sel hetkel olid. Ja mõnele tõi Vaim meelde tõe, mida nad olid varem tundnud. Ja Vaim tunnistas neile sellest tõest uuesti.
Ja on üks noormees, kes seminaris käib, kuid kes meelsamini ei oleks seal. Ja ta tõstis käe ja ütles: „Ma pole üle nelja aasta Vaimu tundnud.” Aga kui Ben mängis oma vioolal kirikulaulu „Mu Lunastaja elab, tean”, ütles ta: „Ma tundsin Vaimu ja see oli hea.” Ja seega olen ma tõesti tänulik, et Issand teab täpselt, mida Tema väljavalitud vajavad. Olen tänulik, et kuulasin ja küsisin, mida nemad tahtsid, et see üks konkreetne mees võiks tunda Päästja armastust ja teada, kes ta on ja et teda armastatakse.
Õde Scott: Suur tänu seda jagamast. Vend James, su käsi on püsti.
Vend James: Väga hea. Tahan lisada seni öeldule. Mulle isiklikult on need kogemused olnud imelised. Olen püüdnud rakendada eelmisel korral kõigile õpilastele antud arengu mõõtmise vahendeid ja vaatlusmaterjale. Ma rakendasin neid oma klassis ja see oli minu jaoks üsna ilmutuslik kogemus – just nagu mulle täna siin õpetati, et selle arengu mõõtmise olemus on aidata meil saada rohkem ilmutusi valdkondades, milles saame end parandada.
Tahaksin lugeda, mida ütles üks minu klassi õpilane selle küsitluse käigus tunnis õpikogemuste asjakohasuse kohta. Pärast küsitlust analüüsisin saadud tagasisidet. Ja ma leidsin järgmise väite ühest küsimusest, millele õpilane vastas. Ja õpilane ütles: „Tunnid on olnud minu jaoks väga asjakohased, sest õpetaja aitab mul suhestuda evangeeliumiteema põhimõtetega, mida õpin ja mis on minu elus isiklikud.” Ja järgmine isik rääkis siin samuti sellest, mida saksin teha, et aidata tal areneda. Ta ütles: „Tahaksin, et mu õpetaja kaasaks mind klassiaruteludesse ja esitaks mulle ka küsimusi.”
Nii et need on asjad, mida ma tavaliselt poleks suutnud leida ja nende materjalide vaatamine – minu õpilaste, juhendaja ja minu isiklik enese hindamine avas mu silmad valdkondadele, milles ma pean end parandama. Ja võin öelda, et need 25 oskust ja toimingut on väga imelised, neid on väga lihtne isegi tunni andmisel rakendada. Aitäh!
Vend Wilkins: Tahtsin lihtsalt kiirelt jagada ühte kogemust, mis õpetas mulle, milline vägi on sellel, kui keskendume nii eesmärgile kui ka oskustele. Ühel päeval oli meil klassis väga Kristuse-keskne vestlus meeleparandusest. Ja mitte ainult käitumise kahetsemisest, vaid põhimõttest, et võime läheneda Kristusele ja paluda, et ta muudaks meie nõrkuse tugevuseks. Olin mõelnud ka mõnele oskusele koolitusmaterjalides. Ja nii vaadates, kuidas õpilased arutasid, nägin üht noort daami, keskendusin temale selle ühe oskuse tõttu. Püüdsin inimestele silma vaadata ja lisaküsimusi esitada. Ja ma nägin, kuidas ta silmi pühkis. Ja nii ma lihtsalt tundsin Vaimu tõuget, et küsida: „Nikki, kas sa jagaksid, mida Vaim sulle õpetas?” Ja see noor daam avas oma südame ja nuttis ning ütles, et oli saanud vastuse viieaastasele palvele, et ta oli püüdnud meelt parandada, kuid ta polnud kunagi palunud, et Issand muudaks tema südant.
Seega, kui ma olin kogu tunni vältel keskendunud eesmärgile, väga Kristuse-kesksele arutelule, oli tulemus väga hea. Kuid tänu oskusele keskendumisele oli mul hea meel, et pöörasin tähelepanu oskustele esitada lisaküsimusi ja vaadata inimestele silma. Sest see muutis ühe tõeliselt hea kogemuse loodetavasti elu muutvaks kogemuseks. Minu jaoks näitab see kõige paremini, miks eesmärk on lähtepunkt ja oskustele keskendumine aitab meil sügavuti selle eesmärgini jõuda.
Õde Scott: Aitäh, vend Wilkins. Inimlik side, mis tekib lihtsalt kellegagi silmside loomisel, kutsub neid teiega suhtlema ja teiega isiklikke kogemusi kogema. Milline imeline näide. Vend Mark Espidita.
Vend Mark Espidita: Noh, ma hakkasin kasutama neid materjale, mis meile umbes kaks kuud tagasi anti, oma uuel koordinaatorite näidiskoolitusel Canvas. Ja ma võrdlesin seda sellega, kuidas õpetajad reageerisid asjadele, mida ma oma varasematel koolitustel postitasin, kasutades vana „Evangeeliumi õpetamise ja õppimise” käsiraamatut. Ja inimesed ei suhelnud palju omavahel. Alles viimasel ajal, kui hakkasin kasutama neid teemasid uuest käsiraamatust, mõistsin, et õpetajad on rohkem kaasatud, nad olid tõesti avatud oma kogemuste jagamisel.
Ma tahan lihtsalt jagada ühte kommentaari – ühe õpetaja kommentaari. Tegin selle koolituse paar nädalat tagasi. Ja see puudutas nimeliselt palvetamist nende eest, keda õpetate. Ja ma sain tõesti suurepärast ja hämmastavat tagasisidet. Ja üks õpetaja ütles midagi väga huvitavat, ma loen teile lihtsalt tema kommentaari ette. Ta ütles: „Õpetajatena oli see suurepärane meeldetuletus, et mõnikord tahame õpilasi õpetada ja lasta neil tunda tunnis Vaimu meie ettevalmistuste kaudu. Tähtis on aga see, kuidas tunni sõnumit nende vajaduste järgi kohandada. Õpilased vajavad neile olulist sõnumit. Seetõttu võib nende eest individuaalselt palvetamine tundide ettevalmistamisel tõesti midagi muuta. See loob omamoodi tee, kus Vaim saab suunata meid meie sõnades ja õpetamises.” Ma tõesti ei teadnud, et see neile nii suurt mõju avaldab. Nii et ma arvan, et siin olevad materjalid on meie õpetajate jaoks väga kasulikud. See on kõik.
Õde Scott: Vend Kevin Brown, kas jagaksite meiega?
Vend Kevin Brown: Tundsin väga tugevat tunnet ja hindan ilmutusprotsessi, mis on kogu selle koolituse sisse põimitud, ja kõiki neid vahendeid, mis meile on antud. Teate, ma kirjutasin oma märkmetesse, et kui ma midagi teada saan, loodetavasti Püha Vaimu kaudu, eriti seda, mida ma õppisin Püha Vaimu kaudu ja selle allika kaudu, siis kui kiiresti ja sihilikult ma tegutsen ja muutun või rakendan? Teate, keegi ütles enne, et Püha Vaim on see, mis teeb midagi meie õpilastele asjakohaseks. Kuid täna mõistsin, et Püha Vaim määrab ka õpetaja jaoks asjakohasuse. Seega peaksin kiiresti tegema seda, mida ma Vaimu kaudu õpin, et tegutseda või rakendada. Ja ma tundsin tugevalt, et kui seda teeme, juhtub klassiruumis imesid. Ja õpetajad saavad olla selle tunnistajaks.
Õde Scott: Suur tänu, et meiega seda sõnumit jagasid. Meil on veel üks käsi püsti. Vend Castro, kas soovid meiega jagada?
Vend Castro: Jah, õde Scott, aitäh. Mõtlesin, et noh, mu pähe tuli mõte või õpetus vanem David A. Bednarilt. Ta ütles: „Üks asi on teada, et Jeesus Kristus tuli maa peale, et meie eest surra. See on Kristuse õpetuse põhialus. Samas tuleb meil osata hinnata ka seda, et Issand soovib oma lepituse ja Püha Vaimu väe kaudu elada meis mitte üksnes selleks, et meid juhatada, vaid ka selleks, et meile väge anda.” 6 Ja seda ma tundsin täna, et Issand tõesti soovib meid selles suures töös aidata. Ja me saame aidata oma noori, saame aidata meie kutses teenivatel õpetajatel sama tunda.
Õde Scott: Suur tänu, vend Castro. Aitäh kõigile, kes täna osalesid. Kuulsime suurepäraseid tunnistusi selle kohta, kuidas täna arutluse all olnud vahendeid isiklikul moel rakendada. Tahaksin lihtsalt lisada oma tunnistuse. Ma tean, et see on Issanda töö ja ma tean, et Teda huvitab meie isiklik areng ja me võime luua sidet noorte ja noorte täiskasvanutega, keda me õpetame. Ma tean, et Ta aitab teid kõiki, kui rakendate teile isiklikul viisil kõiki neid erinevaid vahendeid, millest oleme rääkinud. Ma tean, et Kristus ütleb teile Püha Vaimu kaudu, mille kallal töötada. Ja see, mille kallal peate töötama, nagu näitlikustasid kõik meie tänased lood, on just see, mida vastav inimene peab kuulma. Ja et teie kaudu saavad nad Kristuse juurde tulla. Ma tunnistan nendest asjadest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.