Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav
2022 S&I iga-aastane koolitusülekanne juhataja Ballardiga
Reede, 21. jaanuar 2022. a.
Sissejuhatus
Lubage mul alustuseks väljendada tänu selle kõige eest, mida te teete, et aidata Kiriku noori ja noori täiskasvanuid. Sõna otseses mõttes on Kiriku tulevik teie klassides ja olen inspireeritud sellest, kuidas te oma õpilasi teenite ja nende eest hoolitsete. Vennad ja õed, Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav!
Täna tahaksin kõneleda sellest, kuidas saaksime usust, tunnistusest ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi hämmastavast olemusest veelgi tõhusamalt õpetada.
Oma teema tutvustamiseks kirjeldan kunstiteost, mida olen pikka aega imetlenud, kuid mõnikord enesestmõistetavaks pidanud. Aastaid tagasi andis mulle nõu sõber, kes töötas Bostoni muuseumis ekskursioonijuhina. Ta soovitas, et oma kodus kunstiteoseid eksponeerides võiks neid aeg-ajalt vahetada, et vältida nende olemasolu suhtes „pimedaks jäämist”. Oleme abikaasaga pikka aega imetlenud Caravaggio maali „Püha Matteuse kutsumine”. Kuna see maal rippus meie kodus ühel ja samal kohal palju aastaid, siis ma peatusin väga harva, et imetleda selle suursugusust. Sellel sügisel viisin maali oma kontorisse Kiriku peakorteris. Selle nägemine uues kohas on kuidagi pannud mind peatuma, et taas mõtiskleda selle hämmastava kujunduse ja vaimse tähtsuse üle. Luuka evangeeliumis loeme Matteuse kohta: „Pärast seda ta läks välja ja nägi tölnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja ütles temale: „Järgi mind!” Ja ta jättis kõik maha, tõusis ja järgis teda.” 1 Huvitaval kombel kujutab Caravaggio hetke, kui Kristus esitab kutse, kuid enne seda, kui Matteus on vaadanud üles Päästja pilgu poole. Te võite näha Kristuse väljasirutatud kätt ja ruumis levivat valgust, mis langeb laua lõpus istuva Matteuse poole, kelle käed on ikka tema raha peal. Caravaggio on kujutanud Matteust just sellel hetkel, mil ta otsustab jätta kõik ja järgida Jeesust Kristust. Iga kord kui peatun, et vaadata seda maali, siis selle sõnum hämmastab mind.
Vennad ja õed, Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav! Päästja Jeesuse Kristuse sünd, elu, teenimistöö, lepitus ja ülestõusmine on kõige märkimisväärsem lugu, mida on kunagi jutustatud. Aga siiski võime nendel rasketel aegadel 2 kõndida sellest hämmastavast sõnumist mööda, isegi kui püüame aidata teisi, kes on raskustes. Ja nagu president Nelson hiljuti õpetas: „Mu armsad vennad ja õed, need on viimased ajad. Et teie ja mina võiksime tulevastes ohtudes ja survetes vastu pidada, on hädavajalik, et meil kõigil oleks kindel vaimne alus, mis oleks ehitatud meie Lunastaja Jeesuse Kristuse kaljule.” 3
Õpilaste usuküsimustele vastamine
Täna seisavad paljud meie õpilased vastamisi usuväljakutsetega, mis panevad neid kahtlema taastatud evangeeliumis, Mormoni Raamatu tõesuses ning isegi Jumala kohalolekus nende elus. Evangeeliumi suhtes vaenulikke digitaalseid narratiive on külluses. Need allikad ei ole kõikide usuheitluste põhjus, kuid võivad võimendada olemasolevaid küsimusi ja kutsuda esile uusi. Lubage mul jagada kolme isiku lugusid, mida võite näha ka oma õpilaste elus.
Stephanie: Stephanie kasvas Kirikus, kuid tundis end alati koguduses ja sõprade kogukonnas oma vanemate abieluraskuste tõttu väljajäetuna. Aja jooksul viis see kibestumuseni, mida ta seostas kuidagi Kiriku endaga. Stephanie hakkas aktiivselt otsima Kirikuvastaseid allikaid, keskendudes eriti Joseph Smithi vastu suunatud kriitikale kuid ignoreerides tõendeid tema prohvetliku rolli kohta. Stephanie tegutseb nüüd sotsiaalmeedias peamiselt selleks, et rünnata sõprade uskumusi, mis tema arvates on ekslikud ja anakronistlikud. See on tema viha veelgi kasvatanud ja nüüd on ta veel rohkem valmis omaks võtma põhjuseid või rühmitusi, mis on Kiriku vastu vaenulikud.
David: Davidi küsimused on samuti Kiriku ajaloo kohta, kuid tema olukord on üsna erinev. Ta oli alguses väga kuulekas, kuid pärast misjonit hakkas esitama küsimusi teemadel, millest ta enne misjonit ei olnud täiesti teadlik. Need küsimused viisid ta allikateni, mis olid Kiriku vastu vaenulikud, ja ta sattus oma tunnistuse ja uskumuste kohapealt segadusse. Hoolimata korduvatest varasematest kogemustest, kui ta oli saanud tunnistuse evangeeliumi tõesuse kohta, lõpetas Dave elavate prohvetite sõnade uurimise ja Mormoni Raamatu lugemise. Davidi vaimsel teekonnal hakkasid rolli mängima teised hääled. Ta ei olnud Kiriku suhtes vaenulik, kuid oli segaduses ja isegi halvatud, mis viis vähema osaluseni instituudis ja pühapäevastel koosolekutel.
Connie: Conniel ei ole ei Stephanie vaenulikkust ega Dave’i halvatust. Tal oli raskusi paljude elu väljakutsetega, mis olid seotud tema vanemate hiljutise lahkumineku ning kodus toimunud verbaalse ja emotsionaalse vägivallaga. Selle trauma tõttu oli ta kannatada saanud ja otsis leevendust. Kuid selle asemel, et otsida paranemist Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu, pöördus Connie empaatia ja mõistmise saamiseks, mida ta väga vajas, ilmaliku ühingu poole. Ta joondas end teistega, kellel oli raskusi vaimse tervisega, LGBTQ-küsimustega ja nendega, kes heitlesid oma elus pettumuse ja kõhklustega. Connie leidis nendes ühendustes lohutust, kuid ka uusi küsimusi. Tema ja ta sõbrad süüdistasid sageli Kirikut oma heitlustes, lootes, et kui nad lihtsalt eiravad Jumala seadusi, siis kaob nende valu. 4 Ta mitte ainult ei lõpetanud Kirikus ja instituudis osalemist, vaid hakkas ka käituma vastavalt, lootes, et see tuimestab tema valu ja sunnib teda vältima muutumise ja teistele andestamise rasket teed.
Kõik need õpilased seisavad silmitsi usukriisiga, kuid selle kriisi olemus on igaühe jaoks põhimõtteliselt erinev. Üks on kibestunud ja mässab avalikult, teine on lihtsalt segaduses ja väliste häälte mõju all ning kolmas on valu küüsis ja proovib peita end selle eest, mis on tema arvates Kirikus raske tee. Nad peegeldavad ka Z-põlvkonna õpilaste üht kategooriat, kes ei usalda ametlikke organisatsioone, käivad vähem kirikus ning kõige iseloomustavamaks on moraalse relativismi tunne, mis väidab, et õige ja vale kohta pole olemas ametlikku standardit. Hiljutine Bama grupi läbiviidud uuring kirjeldas: „Moraalne relativism ei ole mitte ainult hiilinud Z-põlvkonna maailmavaatesse, vaid see on nüüd enamuse arvamus.” 5
Evangeeliumiõpetajatena peame leidma viise, kuidas jõuda õpilasteni nagu Stephanie, David ja Connie. Nende küsimused ja mured on tõelised ning neid ei tohiks ignoreerida. Me peaksime lähenema nende muredele empaatia ja ligimesearmastusega ning võimaldama neil esitada turvalises ja kosutavas keskkonnas küsimusi. Me peame ka arendama oma võimet mõista ja vastata nende muredele. Seminaride ja usuinstituutide [S&I] materjal „Vaimsete teadmiste omandamine” sisaldab järgmist: „Mõnikord on meil raske mõista uut infot või leida vastust küsimusele õpetuse, tavade või Kiriku ajaloo kohta. Küsimuste esitamine ja vastuste otsimine on oluline osa meie tõeotsingutest.” 6 See S&I materjal annab ideid, kuidas vastata õpilaste usuküsimustele õpetades neid: 1) tegutsema usus, 2) uurima mõisteid igavikulisest vaatenurgast ning 3) põhinema usaldusväärsetel allikatel. Samuti avaldas BYU Studies hiljuti lisamaterjali, mille nimi on „A Teacher’s Plea” (õpetaja palve), kus autor julgustab usuhariduse pedagooge õpetama meie allikate nüansse ja tähtsust, et vältida meie lugudes liigset lihtsustamist ning olema valmis valideerima muresid, mida nii paljud tunnevad. 7 Sarnaselt julgustab Eric ja Sarah d’Evegnée hiljutine uuring uuesti usule pöördumisest meid aitama inimestel mõtestada usulisi muresid viisil, mis ei võta midagi ära suhtest Jumalaga. 8 Ja loomulikult on ka Kirik ise loonud evangeeliumiteemade kogumi, mida saab allikana kasutada, et paremini mõista ning lahendada ajaloolisi ja õpetuslikke küsimusi, mis paljudel meie õpilastel esile kerkivad. Tunnusta, vasta, aga ära veeda liigselt aega teisejärguliste küsimustega.
Tunnusta, vasta, aga ära veeda liigselt aega teisejärguliste küsimustega
Tahan, et see oleks selge kõikidele meie usuhariduse pedagoogidele, et nendes ja teistes allikates, mis on loodud aitama õpilastel ületada usukriise ja lahendada evangeeliumiküsimusi, on palju kiiduväärset. Tegelikult olen kindel, et me ei saa tänapäeva keskkonnas olla tõhusad evangeeliumiõpetajad, kui me ei ole teadlikud usuväljakutsetest, millega meie õpilased silmitsi seisavad. Me peame kasutama neid vahendeid, et aidata õpilastel leida tee oma küsimuste vahel.
Kuid kui aitame oma õpilastel lahendada muresid, peame olema ka ettevaatlikud, et ei keskendu liigselt nende konkreetsetele usuküsimustele, nii et me ei kasuta ära võimalust õpetada neile, kui hämmastav Jeesuse Kristuse evangeelium tõepoolest on. Nagu vend Chad H. Webb seda mulle selgitas: „See on nagu prooviksime aidata inimestel pääseda välja pimeduseudust, keskendudes pimedusele.” Me ei peaks pimeduse olemasolu eirama, kuid ei tohiks ka ainult sellele keskenduda. Vanem Lawrence E. Corbridge sõnastas seda nii, et teisejärgulised küsimused tõrjuvad välja esmatähtsad küsimused. BYU pühalikul koosolekul ütles vanem Corbridge:
„Teisejärgulisi küsimusi on lõputult. Need hõlmavad küsimusi Kiriku ajaloo, mitmikabielu, Aafrika päritolu inimeste ja preesterluse, naiste ja preesterluse, Mormoni Raamatu tõlkimise, Kallihinnalise Pärli, DNA ja Mormoni Raamatu, samasooliste abielu ning erinevate esimese nägemuse aruannete kohta jne.
Esmatähtsatele küsimustele vastates saavad vastuse ka teisejärgulised küsimused või nende tähtsus kahvatub. Vastake esmatähtsatele küsimustele ning te tulete toime sellega, mida mõistate ja ei mõista, ning sellega, millega nõustute ja ei nõustu, ilma laevalt põgenemata.” 9
Seega jah, kuulake oma õpilaste muresid, looge neile turvaline keskkond küsimuste esitamiseks ja põhinege usaldusväärsetel allikatel. Kuid protsessi käigus ärge unustage Jeesuse Kristuse evangeeliumi hämmastavat olemust. Just nagu minu Caravaggio meistriteose looga, siis ärge unustage oma silme ees oleva hämmastavat olemust. Teine viis selle näitlikustamiseks on nägemishäire, mida nimetatakse kollatähni kärbumiseks, mille puhul kaob ülejäänud nägemine peale perifreerse nägemise. Selle haigusega inimesed tavaliselt „täidavad” selle, mida nad enda ees ei näe, tõlgendustega selle põhjal, mida nad näevad oma perifeerias. Ärge laske oma õpilaste perifeersel nägemisel moonutada nende nägemust evangeeliumi hämmastavast olemusest, mis võib ja peaks olema otse nende ees. Nagu president Oaks on õpetanud: „Kui me ei ole ankurdunud nendesse tõdedesse kui meie [kesksetesse] eeldustesse ja oletustesse, siis ei saa me olla kindlad, et meie järeldused on õiged.” 10 Näiteks isegi meie inspireeritud püüded „instituudi uuendamisel” ebaõnnestuvad, kui me unustame selle keskse tähelepanupunkti. Me oleme julgustanud teid suurendama teie õpetamises asjakohasust, ligipääsetavust ja kuulumist. Kuid neil üllatel püüetel on risk muutuda „teisejärgulisteks küsimusteks”, kui nad ei kaasa peamist põhimõtet – pöördumist Jeesusesse Kristusesse. Päästjale ehitatud vaimne alus on ainus viis, kuidas meie õpilased lõppkokkuvõttes ületavad need viimsete aegade ohud ja surved. 11
Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav
Olen öelnud täna mitmeid kordi, et Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav. Kuulsin esimest korda viidet sellele ideele vanem Jeffrey R. Hollandilt, kui ta kõneles usuhariduse pedagoogide rühmale nende pühast kohustusest õpetada Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Evangeeliumi hämmastavale olemusele viidati Päästja enesega seoses, kui Ta õpetas sünagoogis neid, kes ei uskunud: „Ja kui hingamispäev tuli, hakkas ta kogudusekojas õpetama. Ja paljud, kes teda kuulsid, hämmastusid väga ja ütlesid: „Kust sellele see kõik on tulnud?” 12 Mäejutluse lõpus õpime: „Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest.” 13 Mormoni Raamatus oli Lamooni „ülimalt hämmastunud” Ammoni ustavusest. 14 Nendes näidetes ja paljudes teistes kasutatakse sõna „hämmastuma” viitena inimestele, kellel on heitlusi usuga, kuid lõpuks mõistavad evangeeliumi väge ja imet. Näeme seda Heelamani raamatus, kui inimesed „olid ‥ ülimalt hämmastunud, nii et nad langesid maha; sest nad ei olnud uskunud neid sõnu, mida Nefi oli ‥ rääkinud. 15 Näib, et see hämmastus ilmneb siis, kui uskmatus seisab silmitsi Jeesuse Kristuse evangeeliumi imelise olemuse ja õpetusega. See on tõsi kõikide nende kohta, kes heitlevad kahtlustega, ja see on tõsi ka varem mainitud Stephani, Davidi ja Connie puhul. Nad ületavad kibestumuse, segaduse ja valu, mida nad tunnevad, kui nad tuuakse Kristuse enda hämmastava loomuse juurde.
Vennad ja õed, palun kuulake ja armastage neid, kes heitlevad usuküsimustega, ning tundke neile kaasa. Tehke seda armastaval viisil, mis loob kõikidele õppijatele turvalise keskkonna, suunake neid usaldusväärsete allikate juurde ja aidake neil muresid lahendada. Kuid ärge kaotage silmist Jeesuse Kristuse evangeeliumi esmatähtsate küsimuste hämmastavaid vastuseid.
„Vahetagem maalide asukohta” oma elus viisidel, mis aitavad meie õpilastel peatuda ning mõtiskleda otse nende ees olevale Päästja tõeliselt hämmastavale loomusele. Loomulikult on väljakutseid – see on osa meie surelikkuse teekonnast. Kuid aidakem oma noortel olla teadlikud nendest lugematutest viisidest, kuidas Jeesus Kristus muudab fundamentaalselt Jumala laste elude trajektoori.
Näiteks hämmastab mind, kuidas mu Bostoni kesklinna noored haarasid Jeesuse Kristuse evangeeliumist ja kuidas see viis neid misjonitele, ülikooli, templiabieludesse ning nüüd vanemate ja Kiriku juhtide rollideni. On peaaegu võimatu tajuda, mis on juhtunud nende eludes, kui mõtlen sellele, kust nad alustasid. Istun hämmastunult, kui mõtlen San Antonios asuvale noorele isale, kellega me koos õde Gilbertiga hiljuti kohtusime. Ta kartis, et ei suuda kunagi vastata evangeeliumi ootustele. Ja lõpuks mõistis, et keegi meist pole täiuslik ja ainult Jeesuses Kristuses ja Tema kaudu suudame saada enamaks, kui seda üksinda suudaksime. See on vend Luis Vargas koos oma abikaasa Andrea ja nende tütre Sofiaga sellel õhtul, kui ta otsustas saada ristitud pärast seda, kui oli kohtunud misjonäridega viis aastat. Ma olin üllatunud, nähes tema muutumist ja tema usku Kristusesse. Samuti tundsin hämmastust, kui kohtasin oma sõpra John Raassi, kes ei liitunud Kirikuga 30 aastat hoolimata oma abikaasa ja laste ustavast eeskujust. Perekriisiga seotud alandlikkushetkel palus vend Raass õnnistust ja otsustas kohtuda õdemisjonäridega. See otsus viis teda koos ühe poja ja tütrega lepingurajale, kui nad ristitud said. Omaenda elus istun hämmastununa, kui kuulen Issandat kinnitamas minu tunnistust, vastamas minu palvetele nende eest, keda teenin oma ülesannetes ning ka omaenda laste vajaduste eest hoolitsedes.
Vennad ja õed, Jeesuse Kristuse evangeelium on hämmastav! Päästja muudab Jumala laste elusid püsivatel ja võimsatel viisidel. Ta kutsub meid muutuma ja saama paremaks, teenima teisi ja saama rohkemaks, kui suudaksime omaenda jõul. Õpetagem viisidel, mis näitavad meie õpilastele, kui hämmastav Jeesuse Kristuse evangeelium tõesti on! Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.