Teerajajad igal maal
Olga Šnederfler
Esimene templiemand Tšehhoslovakkiast
Olga teadis, et läheb ühel päeval templisse.
Ta vaatas oma seinal rippuvat templipilti ja ohkas. Kui vaid tema pere võiks templisse minna! Aga nende lähedal polnud ühtegi templit ja riigist väljapoole reisida oli keeruline.
Olga oli saanud ristitud mitu aastat tagasi. Aga siis olid misjonärid sunnitud riigist lahkuma. Kirikuliikmetel ei lubatud enam kirikus käia. Nad ei tohtinud isegi oma usust teistele rääkida.
Olga jätkas evangeeliumi järgi elamist. Seda tegi ka tema abikaasa Jiri. Nad palvetasid ja lugesid pühakirju. Nad pidasid pereõhtut ja õpetasid oma lapsi. Pühapäeviti pidasid nad oma väikeses korteris sakramendikoosolekut. Nad riputasid üles palju pilte templitest.
Ja kui Olga ning tema pere end üksildasena tundsid, meenutasid nad tuhandeid kirikuliikmeid kogu maailmas.
Ühel päeval juhtus midagi põnevat. Nende riiki külastas juhataja Russell M. Nelson, Pühapäevakooli üldjuhataja. Olga naeratas, kui ta juhataja Nelsoni kätt surus. Siis andis juhataja Nelson Olgale erilise lubaduse. „Õde, ühel päeval tuled sa templisse.”
Olga tundis südames soojust. „Suur tänu,” sosistas ta.
Möödusid kuud. Seejärel aastad. Olga vaatas igatseval pilgul seintel rippuvaid templipilte. Templisse minek tundus võimatu.
Neli aastat hiljem kutsuti Olga ja Jiri üldkonverentsile Salt Lake Citysse Ameerika Ühendriikides. Olga muretses, et neil ei õnnestu sinna minna. Asjalood olid nende riigis ikka veel keerulised. Reisimiseks oli vaja täita palju pabereid. Aga kuidagi sai kõik korda. Kui nende lennuk Ameerika Ühendriikide poole õhku tõusis, oli Olga elevil. See oli ime!
Olga ja Jiri käisid konverentsil ja kuulasid prohvetit. Nad jalutasid templiväljakul ja käisid külastuskeskuses. Aga kõige parem osa reisist oli templisse minek.
Kui Olga Jumalale erilisi lubadusi andis, tundis ta oma valgetes riietes, nagu oleks ta taevas. Ta sai Jiriga pitseeritud. Juhataja Nelsoni lubadus oli täide läinud!
Olga ja Jiri naasid koju. Aja möödudes läksid asjaolud nende riigis paremaks. Lõpuks võisid nad käia kirikus ja misjonärid võisid taas õpetada.
Ühel päeval helises telefon. Helistas president Thomas S. Monson. Ta kutsus Olga Saksamaa Freibergi templi matrooniks. Jirist sai templipresident.
Olga naeratas oma pikas valges kleidis Freibergi templis seistes. Kunagi oli tempel tundunud nii kaugel. Nüüd võis ta sellest rõõmu tunda iga päev! See oli imeline unistus, mis sai tõeks.
Piirkonnast, kus Olga elas, sai hiljem Tšehhi vabariik.
Tšehhi vabariigis on sadu linnuseid.
Templimatroon on templi naisjuht.
Olga korteris oli üle 20 templipildi.
Olgal ja Jiril oli poeg ja tütar.
Ta hoidis alles pildialbumi teda õpetanud misjonäridest.
Shawna J. C. Tenney Illustratsioonid