Tähtis külaline
Autorid elavad Tansaanias Dar es Salaamis ja Ameerika Ühendriikides Utah’s.
Kuidas võib Ammon aidata oma perel tähtsat külalist vastu võtta?
„Rajage koda ‥ korra koda, Jumala koda” (ÕL 88:119).
Oli laupäeva pärastlõuna. Ammon tahtis natuke lõbutseda.
„Mamma,” ütles ta, „kas ma tohin õue mängima minna?”
„Enne pead sa oma toa ära koristama,” vastas ema.
„Aga Mamma,” ütles Ammon, „kas minu toaga ei anna oodata?”
„Me tahame kedagi tähtsat meile külla kutsuda. Ja selle pärast tahame, et meie kodu oleks puhas ja korras.”
„Tähtis külaline?” imestas Ammon. „Meie kodus?”
„Jah, ja sina võid aidata teda siia kutsuda,” ütles Mamma. „Nii et mine ja korista oma tuba ära.”
Ammon oli põnevil. Talle meeldisid külalised. Ta imestas, kes see külaline olla võib. Linnapea? Kooli direktor? Võib olla on see piiskop!
Ammon läks oma tuppa. Esiteks leidis ta põrandalt oma mustad sokid. Ta pani need pesukorvi. Seejärel pani Ammon kooliõpiku lauale. Ta tahtis, et nende külaline teaks, et talle meeldib uusi asju õppida.
Tuppa tuli Ammoni vanem õde Angel. „Mida sa teed?” küsis õde.
„Mamma ütles, et meile tuleb tähtis külaline,” selgitas Ammon. „Ta palus, et ma aitaksin külalise jaoks kodu koristada.”
Nad vaatasid mõlemad üles ja nägid uksel seisvat Mammat.
„Mida me saame veel teha, et kodu korda seada?” küsis Ammon. „Me tahame, et tähtis külaline tunneks end teretulnuna.”
„Mis mõtteid teil on?” küsis Mamma.
„Me võime öelda karibu,” ütles Ammon. Swahiili keeles tähendab see „Sa oled meie kodus teretulnud. Sa võid rääkida.”
„Me võime kuulata,” ütels Angel. „On tähtis teisi kuulata.”
„Need on head mõtted,” ütles Mamma. „Vaatame, mida Baba (isa) ütleb, kui ta koju jõuab.”
Umbes tunni aja pärast jõudis Baba koju.
Ammon ootas. „Ema ütleb, et me kutsume külla erilise külalise. Me oleme tema tulekuks valmistunud.”
Baba naeratas. „See on tore. Tule. Istu. Räägime. Angel, palun tule sina ka.”
Kui nad olid kõik koos, ütles Baba: „Oleme rääkinud Mammaga erilisest külalisest ja sellest, mida saame teha, et ta tunneks end teretulnuna. Esiteks ütlen teile, kes meie külaline on. See on Püha Vaim. Tema on kõikidest kõige tähtsam külaline.”
Ammon ja Angel vaatasid teineteisele otsa. Seda Ammon küll ei oodanud.
„Ja Tema on külaline, keda võime alatiseks enda juurde kutsuda,” lisas Mamma. „Angel, pärast ristimist kinnitati sind Kiriku liikmeks. Ja sulle anti and. Kas sa mäletad, mida Baba selles õnnistuses ütles?”
„Ta ütles mulle, et ma Püha Vaimu vastu võtaksin.”
„Just nii,” nõustus Mamma. „Sinul paluti Püha Vaim vastu võtta. Seega, Ammon, kui ma ütlesin sulle, et võid aidata Teda kutsuda, siis mida ma selle all mõtlesin?”
Ammon mõtiskles. Ta oli plaaninud külalisele kutse valmistada. Aga kuidas kutsuda Püha Vaimu? „Arvan, et kutsun Teda, kui teen asju, mis aitavad Tal ennast teretulnuna tunda,” vastas Ammon.
„Täpselt nii!” kiitis Baba. „Üks viis, kuidas võime Teda enda koju kutsuda, on teha kodu korda ja puhtaks.”
„Kas selle pärast tahtis Mamma, et me oma tube koristaksime?” küsis Ammon.
„Jah!” vastas Mamma. „Mida me saame veel teha, et kutsuda Teda koos meiega olema?”
„Me võime palvetada,” ütles Ammon. „Ja pühakirju lugeda.”
„Võime kuulata head muusikat,” ütles Angel. „Võime koos kirikulaule laulda.”
„Võime olla head ja mitte tülitseda,” rääkis Ammon.
„Just nii,” nõustus Baba. „Kui püüame teha seda, mida Jeesus Kristus õpetas, siis kutsume Püha Vaimu endaga koos olema. Ja Tema aitab meie kodul olla koht, kus võime tunda armastust ja rahu.”
Ammon jäi hetkeks mõttesse. „Sul on õigus, Baba. Püha Vaim on üks kõikidest kõige tähtsam külaline!”
Mark Jarmani illustratsioonid