Proua Banks, arva ära, kes sind armastab!
Kõik sai alguse ühest lillest …
Koolist koju minnes meeldis Roxyle vaadata kõiki naabruskonna maju. Ühes majas oli koer, kes haukus ja hüppas akna juures üles ning alla. Teise maja juures laulsid puuokstel linnud.
Ja siis oli proua Banksi maja. Proua Banks oli olnud kolmandas klassis tema õpetaja ning oli olnud Roxy lemmik. Roxy lehvitas proua Banksile iga kord, kui nägi teda verandal toolil. Proua Banks oli alati sõbralik ja õnnelik.
Aga täna oli tool verandal tühi. Maja nägi välja vaikne. Isegi proua Banksi kass Chester oli kadunud.
Roxyle meenus, et ema oli öelnud, et proua Banks on haige. Ta käis iga päev haiglas ravi saamas. Roxy muutus kurvaks. Ta tahtis proua Banksi heaks midagi toredat teha. Aga mida?
Roxy vaatas, kuidas mesilased lendasid lillelt lillele. Siis tuli talle mõte!
Roxy jooksis koju ja korjas oma aiast roosi. Ta läks tagasi proua Banksi maja juurde ja pani selle verandale.
Järgmisel päeval pani Roxy proua Banksi toolile päevalille. Ja ülejärgmisel päeval pani ta karikakra tema ukse juurde. Kahe nädala jooksul jättis Roxy iga päev proua Banksile lille. Ta oli hoolikas, et teda ei märgataks.
Ühel päeval koju minnes nägi Roxy proua Banksi verandal istumas. Ta hoidis oma käes lilli.
Proua Banks ütles: „Roxy, vaata mu ilusaid lilli. Keegi on neid mulle jätnud. Iga päev, kui jõudsin haiglast koju, siis ootas mind uus lill.”
Roxy naeratas. „Kas sa tead, kes see oli?”
Proua Banks naeratas vastu. „Kes iganes see oli, ma tahaksin teda tänada.”
„See oli tõenäoliselt keegi, kes sind armastab!” ütles Roxy.
„Igatahes ootasin ma väga iga päev uue lille leidmist,” ütles proua Banks. „Esimene lill oli mu verandal.”
„Kas arvad, et su kass jättis selle?” küsis Roxy.
„Chesterile meeldib teha mulle üllatusi, kuid ta ei ole kunagi lilli kinkinud,” naeris proua Banks. „Aga lill mu tooli peal?”
„Koer paar maja eemalt?” Roxy naeratas veelgi rohkem.
„Aga minu ukse juures?”
„Orav?”
„Oi-oi,” ütles proua Banks naerdes. „Ma ei teadnud, et on nii palju olendeid, kes mind armastavad! Aga lilled aitasid mul tunda end erilisena.”
Roxy oli õnnest lõhki minemas. Tal oli hea meel, et ta oli aidanud proua Banksil jälle naeratada.