Teerajajad igal maal
Margaret päästab päeva
Laev oli uppumas! Mida saaks Margaret teha?
Margaret seisis laevatekil ja vaatas ennast ümbritsevat sinist ookeani. Laev kiikus hiiglaslikel lainetel üles ja alla.
Margareti pere oli müünud peaaegu kõik, mis neil oli, et Ameerika Ühendriikidesse seilata. Reisile kulub kuus nädalat. Margaretil oli kurb lahkuda oma kodust Walesis. Aga samas ta oli uue kodu pärast ka põnevil.
Paar kuud varem oli Margareti pere kohtunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonäridega. Margaret ja tema vanemad said ristitud. Ja nüüd olid nad teel, et ühineda teiste pühadega Siionis.
Siiani oli reis olnud raske. Margareti ema oli haige. Ja ta isa oli haige, sest oli töötanud aastaid söekaevandustes. Seega hoolitses Margaret nende eest. Ta kandis hoolt ka oma väikese venna ja beebiõe eest. See oli suur töö. Aga Margaret ei kurtnud.
Mõnikord kiikus laev vee peal nii palju, et Margareti kõhus keeras. Vahel ta kartis. Kui ta kartis, siis pigistas ta silmad kinni ja palus Taevaselt Isalt abi.
Ühel päeval kuulis Margaret valjusid hüüdeid. „Laevas on leke! Me upume!”
Kõik paanitsesid. Kapten ütles, et kõik otsiksid ämbreid. Inimesed kühveldasid ämbrid täis vett, et see üle laeva ääre valada.
Margaret tahtis aidata. Ta põlvitas oma voodi kõrval ja palvetas nii kõvasti, kui suutis. „Palun, Taevane Isa, aita mul leida aitamiseks viis.”
Margareti süda täitus rahuliku tundega. Ta teadis, et Taevane Isa valvab tema üle. Ta aitab neid.
Siis tuli talle mõte.
Ta haaras kaks valget villast tekki oma voodilt ja jooksis kaptenit otsima. „Siin,” ütles ta. „Pange need augu ette, et leke peatada.”
Kaptenile meeldis Margareti mõte. Ta toppis tekid auku. Seejärel valas ta suure ämbritäie kuuma tõrva nende peale. Kui tõrv jahtus, siis sai leke isoleeritud.
„Aitäh, et loobusid oma tekkidest,” ütles kapten. „Sinu kiire mõtlemine päästis meid.”
Margaret naeratas. Ta teadis, et Taevane Isa oli vastanud tema palvele. Tema teekond teerajajana oli just algamas ja ta teadis, et Ta aitab teda igal sammul.
Esimesed misjonärid saabusid Walesi aastal 1840.
Ühe Walesi küla nimi on kõige pikem asulanimi maailmas.
Walesis on rohkem lambaid kui inimesi.
Margaret Griffiths oli 11-aastane, kui ta sai ristitud.
Kui Margaret suureks kasvas, ta abiellus ja sai kaheksa last.
Ta teenis 26 aastat Abiühingu juhatajana.
Illustreerinud Laura Catrinella